Distantsõpe

Õppetöö korraldus 2020. aasta sügisel

Kooliaasta algab võimalikult tavapäraselt. Koolid ei ole viidud üldisele distantsõppele (nagu kevadel eriolukorra ajal). Töökorralduse üle otsustab iga haridusasutus koos pidajaga, lähtudes Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Terviseameti soovitustest. Eesmärk on säilitada kontaktõpe nii kaua kui võimalik 1.-6. klasside lastele ja õppetöös lisatuge vajavatele lastele.


  • Soovitustega kõigile haridus- ja noorteasutustele saab tutvuda SIIN.

  • Hetkel kehtivad riiklikud soovitused ja juhised õppetöö korraldamiseks leiad alati: hm.ee/et/koroona

  • Küsimustega õppekorralduse kohta saab pöörduda ministeeriumi infotelefonidele 5690 0353 ja 5690 0340 (tööpäeviti kell 9-17) ja e-posti aadressil info@hm.ee.

Siiski tuleb kõigil haridusasutustel olla valmis vajadusel distantsõpet korraldama. Siit leiad Haridus- ja Noorteameti loodud infot ja materjale distantsõppe praktiliseks korraldamiseks:

Mis vahe on distantsõppel, koduõppel ja e-õppel?

Distantsõppe puhul korraldab õpet kool, kuid õpilased ei viibi koolimajas – õpetajad suhtlevad õpilastega tehnoloogia abil. Kevadel olid kõik Eesti koolid koroonakriisi tõttu täielikul distantsõppel, kuid distantsõpet saab korraldada ka osaliselt. Näiteks: mõned õpilased on kodus, teised koolis; osad ained toimuvad digitaalselt, osad koolimajas; mõned nädalapäevad tuleb käia koolis, mõned on distansõppepäevad jne. Mõnikord on distantsõpet nimetatud ka kodusõppeks.

Koduõpe ei tähenda sama, mida distansõpe. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi saab laps koduõppel olla kas tervislikel põhjustel või lapsevanema soovil. Koduõpet tervislikel põhjustel korraldab lapsele kool, kuid see on siiski väga erandlik meede, mille rakendamiseks vaja Rajaleidja koolivälise nõustamismeeskonna soovitust. Koduõpet lapsevanema soovil korraldab ja rahastab vanem ise, selleks tuleb esitada koolile taotlus hiljemalt 20. augustiks I poolaastaks koduõppele jäämiseks ja hiljemalt 20. detsembriks II poolaastaks koduõppele jäämiseks.

E-õpe on õppetöö digitehnoloogiliste kanalite ja/või vahendite kaudu. E-õpet võib osaliselt rakendada ka tavapärases koolielus – näiteks teha e-õppe päevi.

Hübriidõpe (ka põimõpe) on õpe, kus osa õpilasi on klassis ja teine osa jälgib sama tundi video vahendusel (distantsilt) ehk ühe klassi õpilastest osa on kontaktõppel ja teised distantsõppel.

  • Soovitustega kõigile haridus- ja noorteasutustele saab tutvuda SIIN.

  • Hetkel kehtivad riiklikud soovitused ja juhised õppetöö korraldamiseks leiad alati: hm.ee/et/koroona

  • Küsimustega õppekorralduse kohta saab pöörduda ministeeriumi infotelefonidele 5690 0353 ja 5690 0340 (tööpäeviti kell 9-17) ja e-posti aadressil info@hm.ee.

Siiski tuleb kõigil haridusasutustel olla valmis vajadusel distantsõpet korraldama. Siit leiad Haridus- ja Noorteameti loodud infot ja materjale distantsõppe praktiliseks korraldamiseks:


Mis vahe on distantsõppel, koduõppel ja e-õppel?

Distantsõppe puhul korraldab õpet kool, kuid õpilased ei viibi koolimajas – õpetajad suhtlevad õpilastega tehnoloogia abil. Kevadel olid kõik Eesti koolid koroonakriisi tõttu täielikul distantsõppel, kuid distantsõpet saab korraldada ka osaliselt. Näiteks: mõned õpilased on kodus, teised koolis; osad ained toimuvad digitaalselt, osad koolimajas; mõned nädalapäevad tuleb käia koolis, mõned on distansõppepäevad jne. Mõnikord on distantsõpet nimetatud ka kodusõppeks.

Koduõpe ei tähenda sama, mida distansõpe. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi saab laps koduõppel olla kas tervislikel põhjustel või lapsevanema soovil. Koduõpet tervislikel põhjustel korraldab lapsele kool, kuid see on siiski väga erandlik meede, mille rakendamiseks vaja Rajaleidja koolivälise nõustamismeeskonna soovitust. Koduõpet lapsevanema soovil korraldab ja rahastab vanem ise, selleks tuleb esitada koolile taotlus hiljemalt 20. augustiks I poolaastaks koduõppele jäämiseks ja hiljemalt 20. detsembriks II poolaastaks koduõppele jäämiseks.

E-õpe on õppetöö digitehnoloogiliste kanalite ja/või vahendite kaudu. E-õpet võib osaliselt rakendada ka tavapärases koolielus – näiteks teha e-õppe päevi.

Hübriidõpe (ka põimõpe) on õpe, kus osa õpilasi on klassis ja teine osa jälgib sama tundi video vahendusel (distantsilt) ehk ühe klassi õpilastest osa on kontaktõppel ja teised distantsõppel.