Uudised

Eesti keele tasemeeksamite ning kodakondsuseksamite aastaülevaade 30. detsember HARNO

Sel aastal saavutati Haridus- ja Noorteameti läbiviidavatel eesti keele tasemeeksamitel soovitud keeletase 2647 korral ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise sooritas positiivse tulemusega 693 inimest.


Harno testide ja uuringute korraldamise büroo juhi Auli Udde sõnul on eesti keele tasemeeksamite puhul näha, et eelmise aastaga võrreldes oli osalejaid pisut vähem. „Kindlasti avaldas mõju kevadine eriolukord, mille tõttu mitmed eksamid lükkusid edasi ja ära jäid grupikonsultatsioonid,“ tõdeb Udde, kuid lisab, et kodakondsuseksami sooritajate hulka eriolukord ei mõjutanud. „Osalejaid oli isegi kümmekond rohkem kui mullu ja ka eksameid positiivselt sooritanute osakaal on jäänud samaks.“

Eesti keele tasemeeksamid on mõeldud neile, kelle ametikohal on nõutav eesti keele oskuse tõendamine  või kes soovivad taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust. Kodakondsuse saamiseks tuleb sooritada eesti keele tasemeeksam vähemalt B1-tasemel. Riiklikke eksameid korraldatakse Eestis neljal tasemel: A2, B1, B2 ja C1. Eesti keele tasemeeksamid toimuvad tavaolukorras kord kvartalis eksamipunktides Tallinnas, Tartus, Narvas ja Jõhvis. Kaks korda aastas toimub B1 tasemeeksam ka Pärnus ning Helsingis on võimalik kord aastas teha B1 või B2 eksamit. Vajadusel viiakse tasemeeksameid läbi ka kinnipidamisasutustes.

Sel aastal sai A2-tasemetunnistuse 72,92% eksamil osalenutest, seevastu C1-tasemetunnistuse 38,37%, mis on kõrgem osakaal, kui eelmisel aastal (26,16%). B1-tasemetunnistuse omanikuks sai aasta jooksul 62,36% ja B2-tasemetunnistuse  51,1% eksamil käinutest. Kõrgtasemel eesti keele oskuse omandamine on aeganõudev protsess, mis eeldab ka palju keelepraktikat, vaid keelekursusel käimisest tavaliselt ei piisa. Üldjuhul teevad eksaminandid C1-taseme eksamit kaks või enamgi korda.
Täpsem statistika

Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam kontrollib teadmisi põhiseadusest, kodaniku põhiõigustest, vabadustest ja kohustustest ning on mõeldud neile, kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust. Eksamitestis on 24 eestikeelset valikvastustega küsimust ning eksam loetakse sooritatuks, kui õigesti on vastatud vähemalt 18 küsimusele. Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam toimub 12 korda aastas Tallinnas, Tartus, Narvas ja Jõhvis. Kaks korda aastas saab eksamit teha Pärnus, Rakveres ja Valgas.
2020. aastal registreerus Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamitele kokku 1014 inimest. Eksamitel osales 836 inimest, kellest eksami sooritas positiivselt 693 inimest (82,89%).


Eesti keele tasemeeksameid ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksameid korraldab Haridus- ja Noorteamet (kuni 01.08.20 SA Innove). 2020. aastal enam eksameid ei toimu, 2021. aasta eksamitele on registreerimine käimas ning need algavad jaanuarist.

Harno testide ja uuringute korraldamise büroo juhi Auli Udde sõnul on eesti keele tasemeeksamite puhul näha, et eelmise aastaga võrreldes oli osalejaid pisut vähem. „Kindlasti avaldas mõju kevadine eriolukord, mille tõttu mitmed eksamid lükkusid edasi ja ära jäid grupikonsultatsioonid,“ tõdeb Udde, kuid lisab, et kodakondsuseksami sooritajate hulka eriolukord ei mõjutanud. „Osalejaid oli isegi kümmekond rohkem kui mullu ja ka eksameid positiivselt sooritanute osakaal on jäänud samaks.“


Eesti keele tasemeeksamid on mõeldud neile, kelle ametikohal on nõutav eesti keele oskuse tõendamine  või kes soovivad taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust. Kodakondsuse saamiseks tuleb sooritada eesti keele tasemeeksam vähemalt B1-tasemel. Riiklikke eksameid korraldatakse Eestis neljal tasemel: A2, B1, B2 ja C1. Eesti keele tasemeeksamid toimuvad tavaolukorras kord kvartalis eksamipunktides Tallinnas, Tartus, Narvas ja Jõhvis. Kaks korda aastas toimub B1 tasemeeksam ka Pärnus ning Helsingis on võimalik kord aastas teha B1 või B2 eksamit. Vajadusel viiakse tasemeeksameid läbi ka kinnipidamisasutustes.

Sel aastal sai A2-tasemetunnistuse 72,92% eksamil osalenutest, seevastu C1-tasemetunnistuse 38,37%, mis on kõrgem osakaal, kui eelmisel aastal (26,16%). B1-tasemetunnistuse omanikuks sai aasta jooksul 62,36% ja B2-tasemetunnistuse  51,1% eksamil käinutest. Kõrgtasemel eesti keele oskuse omandamine on aeganõudev protsess, mis eeldab ka palju keelepraktikat, vaid keelekursusel käimisest tavaliselt ei piisa. Üldjuhul teevad eksaminandid C1-taseme eksamit kaks või enamgi korda.
Täpsem statistika

Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam kontrollib teadmisi põhiseadusest, kodaniku põhiõigustest, vabadustest ja kohustustest ning on mõeldud neile, kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust. Eksamitestis on 24 eestikeelset valikvastustega küsimust ning eksam loetakse sooritatuks, kui õigesti on vastatud vähemalt 18 küsimusele. Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam toimub 12 korda aastas Tallinnas, Tartus, Narvas ja Jõhvis. Kaks korda aastas saab eksamit teha Pärnus, Rakveres ja Valgas.
2020. aastal registreerus Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamitele kokku 1014 inimest. Eksamitel osales 836 inimest, kellest eksami sooritas positiivselt 693 inimest (82,89%).


Eesti keele tasemeeksameid ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksameid korraldab Haridus- ja Noorteamet (kuni 01.08.20 SA Innove). 2020. aastal enam eksameid ei toimu, 2021. aasta eksamitele on registreerimine käimas ning need algavad jaanuarist.