Kuidas kuulda noore häält, kes arvamust ei avalda

05.02.2021 | 11:37

Haridus- ja Noorteamet osales avaliku sektori innosprindis, et uurida, kuidas kaasata otsustusprotsessidesse noori, kelle arvamus on täna riigile ja kohalikele omavalitsustele teadmata.

Uuringust selgus, et noored vajavad kaasa rääkimiseks julgustamist, turvalist keskkonda ja nendele mõistetavat kõnepruuki. Kokku kaasati koosloome protsessi pea 100 noort.

„Innosprindi projekti „Noorte hääl“ fookusesse võeti noored, kes täna olemasolevate osalusvormide kaudu või muus vormis ühiskondlikel teemadel - nt petitsioonid, meeleavaldused vms - arvamust ei avalda,“ ütles projekti eestvedaja Haridus- ja Noorteameti peaekspert Kristiina Valk ning lisas, et iga noore arvamus on oluline tegemaks jätkusuutlikke otsuseid poliitikate kujundamiseks riigis.

„Probleem on aga kahepoolne: noortel on valmisolek ja soov olla kaasatud, kuid täna nad piisavat kaasatust ei taju. Samas on ühiskonnal tervikuna soov ja vajadus langetada otsuseid, mis on tehtud kõiki sihtgruppe kaasates. Innosprindis püüti sihtgruppi kuuluvate noorte ja koostööpartneritega uurida, kuidas selles saaks otsad kokku viia,“ ütles Valk.

Mida noored arvavad?

Innosprint algas rohujuure tasandilt – esialgu koguti kokku info, mis on noorte osalemise ja kaasamise kohta teada, misjärel pandi kirja oletused ja küsimused, millele taheti vastuseid otsida. Kodutööks jäi välitöödel käik – tiimiliikmetel õnnestus intervjueerida 11 noort, kes kuulusid kahte sihtgruppi: õppivad noored vanuses 12-15, kes olemasolevaid osalusvorme ei kasuta ning 16+ NEET-noored, kes ei õpi, tööta ega osale ka väljaõppes ja koolitusel.

Kasutajauuringutest selgus, et seni arvamuse avaldamist vältinud noored vajavad ja ootavad kaasa rääkimiseks julgustamist, turvalist keskkonda ja nendele mõistetavat kõnepruuki. Täiskasvanute maailmas nad veel sõna võtta ei julge ning ebakindlust tekitab hirm rumalaks jääda või tunda teiste hukkamõistu. Noored soovivad esmalt kaasa rääkida nende igapäevaelu puudutavatel teemadel – koolielu, vaba aja veetmise võimalused, töövõimalused, transport, kodukoha turvalisus, tervis – ning tegutsemiseks annab innustust kooli või noortekeskuse vahendusel tulnud üleskutse. Kohalik omavalitsus jääb noorele hetkel kaugeks. Väga huvitatud ollakse tagasisidest ja enesearengust, nt argumenteerimis- ja eneseväljendusoskuse arendamisest. Noortele on oluline võimalus teha esimesed sammud ka anonüümsena ning toimetada koos sõprade või teiste mõttekaaslastega.
Noorte omaduste ja nägemuste vahel mustreid ja erinevusi otsides joonistus välja neli peamist kasutajagrupi tüüpilist näidet (personat). Fookus otsustati seada ebakindlale noorele sobiva lahenduse leidmisele.

Oluline on noorele võimalus anda

Sprindi raames asuti välja töötama noorte osaluse platvormi, millel oleks kaks sisulist eesmärki - olla lihtne ja vahetu lahendus noorte kaasamisele otsustusprotsessides ning toetada nii noortes kui ka riigis üldiselt osaluse ja kaasamise harjumuse kujunemist. Platvormi saaks noorteni tuua nende meediakanalite kaudu, mida täna noored igapäevaselt kasutavad, ent arvamuse küsimine toimuks noorte eelistuste kohaselt siiski eraldiseisval leheküljel. Testimisest tuli ka välja, et lisaks noortelt arvamuse küsimisele peaks noortel endil olema samuti võimalus ise huvipakkuvaid valdkondi valida, regionaalseid eelistusi märkida, teemasid algatada ja arendusettepanekuid teha. Tähtis on ka diskuteerimise võimalus. Lehekülje turvalisuse ning teemapüstituste usaldusväärsuse tagaks professionaalne ja neutraalne modereerimine.

Pea 70 noorelt saadud tagasiside näitas, et võtmekohaks osaluse võimestamisel on noortele võimaluse andmine, kas arvamust avaldada enda nime alt või anonüümselt. Lisaks peab noorel enne otsustamist või arvamuse avaldamist olema võimalik saada lisainformatsiooni, tutvuda olemasolevate algmaterjalidega ja mis kõige tähtsam - keskkond peab olema lihtne nii keelekasutuse kui ka ülesehituse poolest. Samuti on tähtis, et noored saaksid enda mõtete kohta tagasisidet, st peale otsuse langetamist antakse noortele teada, kas ja kuidas nende sisendit arvesse võeti ning mis teemast edasi sai.

Detailse prototüübi arendusega minnakse edasi 2021. aasta alguses ning hiljemalt aasta II pooles soovitakse tulemusi piloteerida.

Kui Sul on huvi Innosprindist saadud tulemust koostöiselt edasi arendada, palun anna endast kindlasti märku kirjutades [email protected]. Noorte osalust saab võimestada vaid koostöös!

Aitäh noortele ja koostööpartneritele - Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Koostöö Kogu, Haridus- ja Teadusministeerium, Paide Gümnaasium, Töötukassa, Võru Linn, Võru Noorte Tugila.

Lisainfo: Kristiina Valk / [email protected] / tel 5845 5345

Innosprint on disainmõtlemisel põhinev lähenemine, kus jõutakse viie päevaga probleemi defineerimisest kasutajate peal testitud lahenduseni.