Haridustöötajat toetavad infomaterjalid ja kirjandus

Infomaterjalide ja kirjanduse loetelust leiab laiemale üldsusele huvipakkuvate teemade ülevaated ning haridusasutuste juhtidele suunatud kirjandust.

Infomaterjalid ja kirjandus

Haridustehnoloogia ühendab endas tehnoloogia ja pedagoogika. Selle eesmärk on lahendada erinevaid haridusprobleeme rakendades selleks tehnoloogiaid.

Haridustehnoloogia valdkonnaks on õppimist soodustav inimestevaheline interaktsioon (nt õpilase ja õpetaja vahel), andmed (nt testitulemused, õpitarkvara) ning vahendid (nt tahvel, arvutid). Valdkonna tegevusteks on õpivajaduste analüüsimine; õppematerjalide ja –meetodite koostamine ning nende kasutamine töös õppijatega; tulemuste hindamine ning kõigi nende protsesside juhtimine (Allikas: Haridusleksikon 2013).

Haridustehnoloogi ametikoht

Haridustehnoloogia uurimisvaldkonna arenguga on tekkinud vajadus luua koolidesse haridustehnoloogi ametikoht. Haridustehnoloog on haridusasutuse töötaja, kes omab kaasaegse õpikäsituse ning digitehnoloogia-alast kompetentsi. Haridustehnoloogi ülesandeks on koordineerida digiõppealast tegevust, leides uusi innovaatilisi lahendusi; arendades, nõustades ja toetades kooli personali ning õppijaskonda digiajastu vahendite ja võimaluste kasutamisel õppeprotsessis (Allikas: Eesti Haridustehnoloogide Liit).

Tutvu haridustehnoloogi näidisametijuhendiga:

Haridustehnoloogi ametijuhendi näidis

Haridustehnoloogi võtab üldhariduskoolis tööle koolidirektor, kinnitades töötajate koosseisu lähtudes kooli pidaja kehtestatud korrast (Allikas: Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus). Kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides kuuluvad haridustehnoloogid üldjuhul õppeosakonna või arendusosakonna üksusesse ning õppeasutused on autonoomsed ise otsustamaks haridustehnoloogi ametikoha vajalikkuse üle.

Eesti Haridustehnoloogide Liit

MTÜ Eesti Haridustehnoloogide Liit on haridustehnoloogide loodud liit, mis koondab erineva haridusastme haridustehnolooge ja haridustehnoloogiast huvitatuid. Liidu liikmeks võib saada iga füüsiline või juriidiline isik, kes on seotud haridustehnoloogilise tegevusega ja soovib Eestis seda ala arendada.

Õppimisvõimalused

Haridustehnoloogiks saab õppida haridustehnoloogia õppekaval Tartu Ülikoolis (inglise keeles, 75 EAP) või Tallinna Ülikoolis (eesti keeles, 120 EAP). Eesti Haridustehnoloogide Liit korraldab haridustehnoloogide talve- ja suvekoole ning veebiseminare. Lisaks pakuvad täienduskoolitusi Hariduse- ja Noorteameti erinevad koolitusprogrammid

Lisainfo:

Kerli Požogina
projektijuht
Koolituskeskus
kerli.pozogina@harno.ee
Tel. 58194149

ESF programmi "Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine" raames oleme tänaseks tõlkinud ja trükkinud neli raamatut. 

Nähtav õppimine ja teadus sellest, kuidas me õpime

Ühe maailma tuntuima haridusteadlase John Hattie raamat „Nähtav õppimine ja teadus sellest, kuidas me õpime“ on tõlgitud eesti keelde. Tegemist on inglise keeles ilmuva „Visible Learning“ sarja kolmanda raamatuga, kus võetakse kokku tänapäeva teaduse kõige uuemad arusaamad õppimisest.

Raamatud jagati 2019. aasta alguses kõikidele Eesti üldharidus- ja kutsekoolidele ning lasteaedadele. Kui raamat pole teie haridusasutuseni veel jõudnud, siis palume meiega ühendust võtta: koolitus@harno.ee.

Innove analüütik Einar Rull raamatust:

Et normaalselt õpetajana töötada, ei piisa paraku ülikooliteadmistest pedagoogika vallas. Kuristik teadmiste ja praktika vahel on OECD hariduse ja oskuste direktoraadi esindaja Dirk van Damme sõnul ületamatu. Professionaaliks saamine võtab aega ning nõuab eksperimenteerimist. Õpetajate käsiraamatud lõpevad tihti Võgotskiga ja sellega, mis oli 40-50 aastat tagasi.

Õpetajad ei rakenda raamatutarkust, vaid lähtuvad kõigepealt oma praktikast, millele lisavad muud kõrvalt kuuldud informatsiooni, mida Aaro Toomela nimetab tabavalt muinasjutupõhiseks õpikäsituseks. Kui õpetajate teadmised on tänapäevased, usaldatakse neid rohkem. Seda eesmärki üritabki nimetatud raamat ühe vahendina täita. 

Loe lähemalt Einar Rulli artiklist: „Teadus sellest, kuidas me õpime

Koolijuhi kolm võtmetegurit mõjusaks juhtimiseks

Michael Fullani inglise keeles ilmunud raamatus „The Principal: Three Keys to Maximizing Impact“  („Koolijuhi kolm võtmetegurit mõjusaks juhtimiseks") võetakse põhjalikult käsile sageli tsiteeritud mõte, et direktor on õpilaste õppeedukuse mõjutamises olulisuselt teisel kohal olev tegur (esimene on õpetaja). Tuleb välja, et direktori mõju ei seisne mikrotasandi juhtimises ega ka autonoomses ettevõtlikkuses. Isegi direktori uus roll otsese õppejuhina, mis on sel kümnendil esile kerkinud, läheb kiiresti moest (ja peakski seda tegema).

Autor näitab, et koolijuhi roll peaks igas ühiskondlikus koolisüsteemis muutuma. Ta esitab piisavalt tõendeid, mis viitavad, et seda on võimalik teha – koguni lühikese ajaga ja väga laial skaalal. Sõnumid on selged ning suunatud haridusvaldkonnas tegutsevatele edasipüüdlikele koolijuhatajatele ja kõigile neile, kes töötavad selle nimel, et muuta kool senisest jõulisemaks õppesüsteemiks.

Raamatud jagati kõikidele üldharidus- ja kutsekoolidele ning lasteaedadele. Kui raamat pole teie haridusasutuseni veel jõudnud, siis palume võtta ühendust: koolitus@harno.ee.

Õpetaja arengut toetav juhtimine

2020. a teises pooles jõudis Dylan Williami inglise keeles ilmunud raamat "Leadership for teachers"  kõikide üldhariduskoolide, lasteaedade ja kutseõppeasutuste juhtideni.

Dylan William: Ülesanne, millega haridusjuhid täna silmitsi seisavad, on pelutav. Töömaailmas ja ühiskonnas laiemalt toimuvate muutuste tõttu vajavad noored selleks, et tagada endale korralikud väljavaated heaks eluks, paremat haridust kui eales varem. Paljud – ja võib-olla isegi enamik – neist tegureist, mis õpilaste õpitulemuslikkust mõjutavad, on sellised, mille üle koolide ja kooliringkondade juhtidel erilist mõju ei ole, näiteks vaesus, õpetajate ja õpilaste suhtarv jms. Ent nagu selles raamatus käsitletud teadusuuringutest nähtub, on kõige võimsam tegur – konkreetses koolis töötavate õpetajate kvaliteet – midagi sellist, mille suhtes koolijuhid saavad üht-teist ette võtta küll. Ja see ei tähenda sugugi seda, et olemasolevad õpetajad tuleks parematega asendada, vaid hoopis seda, et praegustel pedagoogidel aidatakse paremaks saada. 

Kui raamat pole teie haridusasutuseni veel jõudnud, siis palume võtta ühendust: koolitus@harno.ee.

Sügav õppimine: kaasa maailma, muuda maailma

Indrek Lillemägi, Emili Kooli juht, raamatust:

Lahendame haridustöötajatena esmapilgul võimatut väljakutset: parandame ja ehitame sõitvat rongi, samal ajal vaidleme, kas rööpad viivad õiges suunas, kuulame, kuidas igaühel on rongijuhile järjest suuremad ja tihti vastuolulised ootused. "Sügav õppimine" seletab haridusuuenduse paradoksi lahti ratsionaalselt, kuid kirgliku huviga muutuva maailma ja hariduse väljakutsete vastu.
 
"Sügav õppimine" on suurepärane sild teooria ja praktika vahel. See võiks olla haridususku eestlase püha tekst, võimalus argikogemuse üle reflekteerida, metsiku infovoo sees aeg maha võtta ja olulisele keskenduda. Autorid ei paku kiireid ja naiivseid lahendusi, vaid on kirja pannud tervikliku käsituse 21. sajandi alguse hariduskriisi olemusest ja võimalikest lahendusteedest. Ideed pole uued, kuid viis, kuidas on väljakutsed ja potentsiaalsed lahendused tervikuks seotud, teeb "Sügavast õppimisest" igale koolijuhile olulise tööriistakasti. See on tekst, mille juurde võiks tulla siis, kui usk muutuste võimalikkusesse hakkab kaduma või infomüra ning hariduspoliitilised vaidlused väsitavad.

2021. aasta alguses jõudis Michael Fullan'i, Joanne Quinn'i ja Joanne McEachen'i inglise keeles ilmunud raamat "Deep Learning Engage the World Change the World“  kõikide üldhariduskoolide, lasteaedade ja kutseõppeasutuste juhtideni. Kui raamat pole teie haridusasutuseni veel jõudnud, siis palume võtta ühendust: koolitus@harno.ee

Lae endale e-raamat alla:

Viimati uuendatud 26.03.2021