Keelekümblus

Keelekümblus on lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) viis, mille puhul kasutatakse hariduse omandamisel kahte või enamat keelt, toetades mitmekeelsuse kujunemist. Keelekümblusprogrammis toimub keeleõpe riiklike õppekavade alusel õppides lisaks keeletundidele ka ülejäänud ainetundides vähemalt 60% teises keeles ehk sihtkeeles.
Sihtkeele kasutamise osakaalu ja intensiivsuse määratleb ära keelekümblusprogrammi mudel.

Keelekümbluslik lähenemine annab muu kodukeelega lastele võimaluse õppida teist keelt läbi tegevuse, viibides võõrkeelses keelekeskkonnas. Keelekümblus ei kahjusta lapse emakeelt. Programmis võetakse arvesse rahvusvahelisi kogemusi, parimaid pedagoogilisi tavasid ja õppijate erinevat kultuuritausta. Keelekümbluse eesmärgiks on seatud head oskused nii sihtkeeles kui ka emakeeles ja võõrkeeltes.

Korraldame keelekümbluse valdkonnas koolitusi ja nõustamist lasteaedade-koolide pedagoogidele ja haridusametnikele. Toetame vene õppekeelega lasteaedade eestikeelset õpet ja eesti keele õpet piirkondlike metoodikakeskuste kaudu. Tegeleme keelekümblusprogrammi pideva arendamisega,  liitunud asutuste toetamise ja tunnustamisega ning kvaliteedisüsteemi rakendamisega. Koostame keelekümblusprogrammis õppimist ja õpetamist toetavaid materjale.

2023. aastal kutsume lasteaedu ja üldhariduskoole liituma järgmiste keelekümblusprogrammi mudelitega:

Alusharidusasutuses:

  • täielik mudel – õppe- ja kasvatustegevus rühmas on üksnes eesti keeles.

Põhikoolis: 

  • varajane mudel – 1. klassis on õpe 100% eesti keeles. 2024. aasta 1. septembrist suureneb alates neljandast klassist eestikeelsete ainete maht ja õppetööd jätkatakse vastavalt kohanemismudelile;
  • kohanemismudel – 1. kooliastmes rakendatakse varajase keelekümbluse mudelit. Alates 2. kooliastmest rakendatakse eesti õppekeelega kooli õppekava;
  • hiline mudel – mudelit rakendatakse 4., 5. või 6. klassist ning mudeli rakendamise ajal moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained kuni põhikooli lõpuni vähemalt 60% kooskõlas eestikeelsele õppele ülemineku kavaga. 

Liitumistaotluse esitamise tähtaeg on 20. mai, mis esitatakse vastavalt 27.04.2022 Haridus- ja teadusministri määruses nr 11 § 9 sätestatule. 

Loe lähemalt: Keelekümblusprogrammiga liitumine 2023

Kvaliteediauhind 2023 "Aasta keelekümblusasutus"

Haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkond ootab keelekümblusvõrgustikuga liitunud haridusasutustelt sooviavaldusi  kandideerimiseks kvaliteediauhinnale "Aasta keelekümblusasutus".

Sooviavaldused palume esitada vabas vormis 1. aprilliks  ja lisadokumendid hiljemalt 1. juuniks 2023, mis esitatakse vastavalt 27.04.2022 Haridus- ja teadusministri määruses nr 11 § 17 sätestatule aadressil [email protected].

Kvaliteediauhinnaga tunnustatakse keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutusi ja haridusasutuse esindajat/esindajaid ja õpetajaid, kes on andnud märkimisväärse panuse keelekümblusprogrammi rakendamisse ning arendamisse sh võrgustiku töösse.

Loe lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt.

LAK-õppe kuu

Alates aastast 2010 on keelekümblusprogrammi algatusel aprillikuus keskendatud tähelepanu lõimitud aine- ja keeleõppele, et seda õppeviisi tutvustada ja väärtustada.

LAK-õppe kuu sündmustega soovime tõsta nii pedagoogide, ametnike kui ka õpilaste ja lastevanemate teadlikkust aine- ja keeleõppe lõimimise erinevatest ja rikastavatest võimalustest muu kodukeelega laste õpetamisel eestikeelses õppes. Mitmesuguste ettevõtmiste vahendusel süvenetakse LAK-õppe olemusse ja räägitakse Eesti kogemusest üleilmsel taustal.

Loe lähemalt LAK-õppe kuu sündmustest haridusasutustes ja 12. aprillil toimuvast LAK-õppe päevast SIIN

Lõimitud aine- ja keeleõpe ehk LAK-õpe (content and language integrated learning – CLIL) on tõhus viis omandada võõrkeelt selles keeles teisi aineid õppides. Tõhususe tagab see, et õpetaja tähelepanu keskmes on nii ainesisu, keel kui ka õpioskused. LAK-õppega võib alustada lasteaiast ja seda saab rakendada mis tahes kooliastmes. 

Võõrkeelne aineõpetus pole Eestis sugugi uus nähtus. Mitmed koolid alustasid sellega juba 1960. aastatel: näiteks Tallinna Inglise Kolledži ja Tallinna 21. Keskkool inglise keeles, Gustav Adolfi Gümnaasium prantsuse keeles. Pisut hiljem alustati veel viies koolis Tallinnas, Tartus, Raplas ja Rakveres põhikooli geograafia õpetamist inglise keeles, Kadrioru Gümnaasiumi eelkäijas aga saksa keeles. Tallinna Humanitaargümnaasiumisse jõudis ingliskeelne õpe 1970. aastail ja on jätkunud senini. 1997. aastast avati Tallinnas ja Tartus kahe gümnaasiumi juures saksakeelsed osakonnad.

Praegu leiame LAK-õpet nii eesti kui ka vene õppekeelega koolidest. Viimase kahekümne aasta jooksul on oluliselt suurenenud eestikeelset õpet pakkuvate vene õppekeelega koolide arv.

Kuigi õppe maht ja ainete valik on kooliti väga erinevad, järgitakse tulemusliku LAK-õppe saavutamiseks ühte ja sama põhimõtet: ühtviisi tähtsad on nii keel, ainesisu kui ka õpioskused. Kuna need kolm on tähtsad ka emakeelses õppes, on LAK-õppe materjalidest kasu ka vaid emakeelse õppega koolidele.

LAK-õpe nõuab järjepidevat koostööd õpetajate vahel, kes peavad teineteise tööd toetama. Aineõpetaja tegutseb samaaegselt ka keeleõpetajana ja keeleõpetaja peab siduma keeleõppetegevused spetsiifilise ainekeelega.

LAK-õpe on katusmõiste, mis hõlmab paljusid erinimelisi õppekorralduslahendusi (nt keelekümblus, keeledušš, keelelaager, perevahetus), mis erinevad teineteisest nii õppe pikkuse kui ka intensiivsuse poolest. Tõnis Kärema joonis raamatust LAK-õppe käsiraamatust „Lõimitud aine- ja keeleõpe“:

Viimaste aastakümnete jooksul on LAK-õppe kohta ilmunud palju teoreetilist ja praktilist kirjandust, seda ka eesti keeles:

Alates aastast 2010 on keelekümblusprogrammi algatusel aprillikuus keskendatud tähelepanu lõimitud aine- ja keeleõppele, et seda õppeviisi tutvustada ja väärtustada.

LAK-õppe kuu sündmustega soovime tõsta nii pedagoogide, ametnike kui ka õpilaste ja lastevanemate teadlikkust aine- ja keeleõppe lõimimise erinevatest ja rikastavatest võimalustest. Mitmesuguste ettevõtmiste vahendusel süvenetakse LAK-õppe olemusse ja räägitakse Eesti kogemusest üleilmsel tausta.

Head haridusasutuste juhid, aineühenduste liikmed, koolitajad, õppejõud, haridusametnikud, lapsevanemad, üliõpilased ja keelekümblusvilistlased!

Lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) ja keelekümbluse kogemused on täna taas esile tõusnud.  Nii eesti kui ka vene õppekeelega koolides ja lasteaedades, vajatakse tuge eesti keelest erineva kodukeelega õppijale ja tema õpetajale eestikeelses õppes.

Loe LAK-õppe kuu 2023 sündmustest lähemalt Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt.

Keelekümblusprogrammi alguseks loetakse aastat 1965, mil Kanada lapsevanemate algatusel hakkasid ingliskeelsetest kodudest pärit lapsed kõiki aineid õppima prantsuse keeles. Kokkulepped teise keele ehk sihtkeele kasutamise aja, mahu, intensiivsuse ning metoodika kasutamine osas kujundasid õppeviisist keelekümblusprogrammi mudelid.

Eestis  alustati keelekümbluse kavandamisega 1998. aastal, esimesed keelekümblusklassid avati 2000. aastal. Programmi rakendamist toetasid Eesti Haridus- ja Teadusministeerium, Toronto Koolivalitsus ja Soome Kooliamet.

Eestis on muu kodukeelega lastele eesti keele õpetamiseks juba 20 aastat edukalt arendatud ja rakendatud keelekümblusprogrammi mudeleid (näiteks varane ja hiline keelekümblus, täielik ja osaline ühe- või kahesuunaline keelekümblus), mis on kohandanud Eesti konteksti Soome, Kanada ja USA kogemuste parimad praktikad. Eestis alustati keelekümbluse rakendamisega enamasti vene õppekeelega lasteaedades ja põhikoolides. Eesmärgiks seati, et programmi lõpetajad tulevad hästi toime Eesti ühiskonnas, säilitades oma rahvusliku identiteedi. Tänaseks on keelekümblus muutunud aktuaalseks  eesti õppekeelega koolides.

Kui keelekümblusega Eestis 2000. aastal alustati, osales programmis neli kooli. 2012. aasta kevadel lõpetas gümnaasiumi esimene lend varase keelekümblusprogrammi õpilasi ning 82 õpilasest 25 protsenti lõpetas kooli kuld- või hõbemedaliga. Need noored olid esimesed, kelle õpingud toimusid nii eesti kui vene keeles kogu põhikooli ja gümnaasiumi ulatuses. 2021. aasta lõpuks rakendatakse keelekümblusprogrammi 70 lasteaias ja 38 üldhariduskoolis ning programmis osaleb ligikaudu 10000 last.

Alates 2020. aastast koordineerib keelekümblustegevusi Haridus- ja Noorteameti mitmekeelse õppe büroo.

Kümbluslastele on väga oluline kodude toetus. 2004. aastast alustas tegevust keelekümblusprogrammi lastevanemate liit (KLL), kus kogemustega lapsevanemad pakuvad tuge uute keelekümblusprogrammiga liitunud laste vanematele ning teevad koostööd koolide ja lasteaedadega.

Keelekümblusprogramm logo

Fakte keelekümblusest

Idee

  • Mitmekeelsus on paljukultuurilises maailmas toimetuleku võti.
  • Keelekümblusprogrammi lõpetajad tulevad hästi toime Eesti ühiskonnas, säilitades oma rahvusliku identiteedi.

Faktid

  • Keelekümblusprogramm järgib riiklikku õppekava ning on vanemale, lapsele ja haridusasutusele vabatahtlik.
  • Keelekümbluskoolid ja -lasteaiad juhinduvad ühtsetest metoodika põhimõtetest.
  • Keelekümbluses on samaaegselt tähtsustatud aine, keel ja õpioskused.
  • Programmis on eestikeelse õppe maht vähemalt 60%.
  • Varases keelekümblusprogrammis on õpilased kas lasteaiast või 1. klassist põhikooli lõpetamiseni. Põhikooli lõputunnistus tõendab, et nad on õppinud eesti keeles ja on seega tulevikus eesti keele tasemeeksamitest vabastatud.
  • Hilises keelekümblusprogrammis osaleb õpilane 6.–9. klassis, kokku neli aastat.

Keelekümblusprogrammi eesmärk on, et õpilased:

  • jõuavad ea- ja võimetekohaselt edasi kõigis õppeainetes;
  • saavad eesti keelest aru ning räägivad, loevad ja kirjutavad eesti keeles, suudavad jätkata õpinguid eesti keeles;
  • valdavad ka oma kodukeelt eakohasel tasemel ning suudavad jätkata õpinguid oma kodukeeles;
  • säilitavad oma rahvusliku identiteedi ning suhtuvad lugupidamisega teistesse kultuuridesse.

Ajalugu

  • Keelekümbluse alguseks loetakse aastat 1965, mil Kanada lapsevanemate algatusel hakkasid ingliskeelsetest kodudest pärit lapsed kõiki aineid õppima prantsuse keeles.
  • Eestis alustati keelekümbluse kavandamisega 1998. aastal, esimesed keelekümblusklassid avati 2000. aastal.
  • Programmi rakendamist toetasid Eesti Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Toronto Koolivalitsus ja Soome Kooliamet.
  • Keelekümblust ohjab HTMi toel ning rahastusel alates 2013. aastast Innove.

Teadusuringud

  • Keelekümblusprogrammi kohta on tehtud uuringuid alates 2001. aastast.
  • Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel on valminud üle 10 uuringu.
  • Eesti ülikoolides on valminud üle 50 teadustöö, sh neli doktoritööd.
  • TLÜ keelekümbluslasteaia lõpetanute koolivalmiduse uuring: keelekümblusmetoodika järgi õppimist alustanud lapsed on kooliks hästi ette valmistatud ning nad tulevad koolis suurepäraselt toime sõltumata õppekeelest.
  • TLÜ Haridusuuringute Keskus: Keelekümbluse 2011. ja 2012. uurimuste aruanne: valdav osa keelekümblusklasside õpilastest (86–91%) ja lapsevanematest (82%) on oma valikuga rahul; keelekümblusklassis õppinute põhikooli eesti keeles eksamitulemused on kõrgemad tavaklasside õpilastest, matemaatikatulemustele eesti keeles õppimine halba mõju ei oma.
  • Pärast 9. klassi lõppu plaanib õpinguid eesti keeles jätkata 72% õpilastest.
  • Keelekümblusprogrammi eelised lapsevanemate arvates: õpilaste keeleoskuse paranemine; sujuv üleminek eesti keelele; head õpetajad; õpimeetodid; ekskursioonid, laagrid ja ühisprojektid eesti koolidega.

Müüdid, mida uuringud ega kogemus ei kinnita

  • Teises keeles õppimisega saavad hakkama ainult eriti andekad.
  • Teises keeles õppimine vähendab oluliselt õpilaste ainealaseid teadmisi.
  • Lastel on oluliselt raskem õppida, sest eesti keelt mitte valdavad vanemad ei saa neid toetada.
  • Lastest kasvavad n-ö poolkeelsed – nad ei saa korralikult selgeks ei oma emakeelt ega ka teist keelt.
  • Reaalaineid on teises keeles raskem õppida.
     

 Keelekümblusprogrammi aastaraamatud ja -konverentsid

Igal aastal korraldab Harno koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ka konverentsi, mis annab hinnangu keelekümblusprogrammi rakendamisele ning pakub tulevikusuundi. Varasemalt on toimunud konverentsid:

  • 2001: Keelekümblus Eestis – pilk tulevikku
  • 2002: Keelekümblus – meie kõigi teha
  • 2003: Keelekümblus – samm tulevikku
  • 2004: Keelekümblus, haridussüsteemi lahutamatu osa
  • 2005: Keelekümbluse kevadkonverents (hiliskeelekümbluse konverents)
  • 2006: Sisekoolitussüsteemi loomine
  • 2007: Õpetajate värbamine ja hoidmine
  • 2008: Lõimitud aine- ja keeleõppe levik: mitmekeelsus kui toimetuleku võti paljukultuurilises maailmas (rahvusvaheline konverents)
  • 2009: Nõustamine ja sisehindamine
  • 2010: Keelekümblusprogrammi kvaliteet
  • 2011: Õppekeskkond
  • 2012: Koostöö ja tunnustamine
  • 2013: 15 aastat keelekümblusprogrammi Eestis, levik ja kvaliteet
  • 2014: Juhtimine ja meeskonnatöö – visioonid, ideed ja rakendused
  • 2015: Keelepädevus aineõppes
  • 2016: Mitmekeelne õppekeskkond – võimaluste paljus
  • 2017: Õppija areng ja õppimise käsitus
  • 2018: Mitmekeelne õpe saja-aastases Eesti Vabariigis

Keelekümblusprogrammiga liitumiseks saab esitada liitumistaotlusi kuni 20. mai 2023

Keelekümblusprogramm on süsteemne, terviklik ja toetatud õppe korraldamise viis, mille aluseks on erinevad koolieelse lasteasutuse keelekümblusrühmas ja põhikooli keelekümblusklassis rakendatavad mudelid.

Eestis rakendatakse keelekümblust kui õppeviisi erinevate keelekümblusprogrammi mudelitena lasteaedade ja põhikoolide õppes (sihtkeeleks eesti keel, kahesuunalise puhul eesti ja vene/ukraina keel). Keelekümblusprogrammiga liitumine on vabatahtlik.

Keelekümblusprogrammis kasutatakse õppetegevustes eesti keelt ehk sihtkeelt riiklike õppekavade alusel ning liitumisel vastutab haridusasutus keelekümbluse põhimõtete järgimise eest õppes. Näiteks luuakse keele omandamise toetuseks turvaline ümbritsev keelekeskkond ja õppetegevuse jooksul kasutatakse rohkem aktiivse suhtlemise võimalusi (80% õpilaste, 20% õpetaja aktiivsus), kasutatakse rühmasõpet ja paaristööd jm, kus õppijad julgevad ja saavad eesti keelt kasutada.

Liitumissoovi korral on kontaktisikuks:

Miks liituda keelekümblusprogrammiga?

  • Programmis võetakse arvesse rahvusvahelisi kogemusi, parimaid pedagoogilisi tavasid ja õppijate erinevat kultuuritausta. Keelekümbluse eesmärgiks on seatud head oskused nii sihtkeeles kui ka emakeeles ja võõrkeeltes.
  • Keelekümbluslik lähenemine annab eesti keelest erineva kodukeelega lastele lasteaias ja õpilastele koolis võimaluse omandada teist keelt sihtkeelses õppekeskkonnas.
  • Keelekümblusvõrgustiku tegevused on eesmärgistatud, koordineeritud ja toetavad liitunud haridusasutusi. Tegutsetakse ühtses teabeväljas: toimuvad seminarid, koolitused ja nõustamised. Võrgustiku liikmed on kaasatud programmi arendustegevustesse ja edulugude kajastamisse.

Keelekümblusvõrgustikuga on liitunud 70 lasteaeda ja 38 üldhariduskooli üle Eesti. Keelekümblusprogrammiga liitumine ja laienemine toimub vastavalt keelekümblusprogrammiga liitumise tingimustele ja korrale

Kvaliteediauhind 2023 "Aasta keelekümblusasutus“

Haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkond ootab keelekümblusvõrgustikuga liitunud haridusasutustelt sooviavaldusi kandideerimiseks kvaliteediauhinnale "Aasta keelekümblusasutus".

Sooviavaldused palume esitada vabas vormis 1. aprilliks ja lisadokumendid hiljemalt 1. juuniks 2023, mis esitatakse vastavalt 27.04.2022 Haridus- ja teadusministri määruses nr 11 § 17 sätestatule aadressil [email protected].

Kvaliteediauhinnaga tunnustatakse keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutusi ja haridusasutuse esindajat/esindajaid ja õpetajaid, kes on andnud märkimisväärse panuse keelekümblusprogrammi rakendamisse ning arendamisse sh võrgustiku töösse. Kvaliteediauhinda antakse välja alates 2012. aastast. Keelekümblusprogrammi kvaliteediauhinnaga pärjatud

Kvaliteediauhinna taotlemine tähendab asutuse eneseanalüüsi, sisemist soovi parandada oma tegevusi, ressursside kasutamist ja tulemusi. Haridusasutuse juhtimine, personaliarendus, õpetus ja kasvatus, ressursside juhtimine ja koostöösuhted on tihedas seoses laste arenguga, töötajate, ühiskonna, vanemate ja laste rahuloluga. Andmete kogumisse, analüüsi ja hindamisse kaasatakse asutuse kollektiivi, sõltumatu kontrollina lisandub keelekümblusvõrgustiku esindajaist komisjon. Otsused, mida tehakse kogutud andmete analüüsi ja hindamise alusel, aitavad tunnistada ja tunnustada saavutusi, üle saada riskidest, mõtestatumalt kasutada ressursse ja seada uusi sihte tulevikuks. 

Sisehindamise tabel kvaliteediauhinna kandideerijale 

Eesti keelekümblusprogrammi viiakse ellu ühesuunalise keelekümbluse mudelina, mille sihtkeeleks on eesti keel. Kahesuunalise keelekümbluse puhul on sihtkeeled eesti keel ja vene/ukraina keel. 

Keelekümblus

Keelekümblus on üks lõimitud aine- ja keeleõppe (edaspidi LAK-õpe) viisidest, mis toetab mitmekeelsuse kujunemist ja mille puhul hariduse omandamisel kasutatakse kahte või enamat keelt.

LAK-õpe on üldmõiste, mille puhul eri õppeainete sisu õpitakse võõrkeele (teise keele) kaudu. Õppe tõhusus tagatakse tähelepanu fokusseerimisega samaaegselt ainesisu, keele- ja õpioskuste arendamisele.

Eesti keelekümblusprogramm:

Keelekümblusprogramm on süsteemne, terviklik ja toetatud õppe korraldamise viis, mille aluseks on erinevad koolieelse lasteasutuse keelekümblusrühmas ja põhikooli keelekümblusklassis rakendatavad mudelid.

Keelekümblusprogrammis kasutatakse õppetegevustes eesti keelt ehk sihtkeelt riiklike õppekavade alusel:

  • koolieelse lasteasutuse keelekümblusrühmas toimub vähemalt 50% mahust õppe- ja kasvatustegevusest kuni 31. augustini 2024. aastal;
  •  põhikooli keelekümblusklassis valitud mudeli rakendamisperioodi jooksul läbivalt vähemalt 60% mahus õppetegevusest.
  • Võõrkeeletunde ei loeta eestikeelseteks tundideks.
  • Mudelite sihtkeel on eesti keel, kahesuunalise mudeli puhul on sihtkeeled eesti keel ja vene keel või eesti keel ja ukraina keel.
  • Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutused, kus on moodustatud keelekümblusrühmad ja -klassid ning rakendatakse keelekümblusprogrammi mudeleid ning need moodustavad keelekümblusprogrammi võrgustiku (edaspidi keelekümblusvõrgustik).

Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutuste õppetöö korraldamise põhimõtted:

  • keelekümblusprogramm lähtub koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast (edaspidi LARÕ) ja põhikooli riiklikust õppekavast (edaspidi PRÕK);
  • haridusasutus rakendab ühte või mitut mudelit;
  • eesti keeles õpetav õpetaja peab eesti keelt valdama emakeelena või vähemalt C1-tasemel;
  • keelekümblusprogrammi keele-eesmärgid on sõnastatud õppekavas, õppijate keeleline areng toimub eakohaselt ja keele arengu etappe ja metoodilisi lähenemisi järgides, näiteks: üks õpetaja – üks keel, lõimitud aine- ja keeleõppe kõrval tähtsal kohal õppima õppimine – nii metoodikate kui ka õppematerjali valikul; keskendutakse edasiliikumisele, tagasisidestatakse järjepidevalt õppimist kui protsessi; on olulisel kohal vastastikuse rikastamise põhimõte ning lõimiv ja koostöine õpe.
  • õppetegevuse jooksul luuakse aktiivse suhtlemise võimalusi (80% õpilaste, 20% õpetaja aktiivsus), näiteks rühmaõppes ja paaristöös, kus õppijad julgevad ja saavad eesti keelt kasutada.
  • keelekeskkond toetab õppija hakkamasaamist tegevustes ja õppeprotsessis, laiendatakse keele- ja kultuurikeskkonda ning kontakte;

Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutusel on õigus:

  • saada nõustamist ja tuge piirkondlike metoodikakeskuste koordinaatoritelt ja koolituskeskuste koolitajatelt;
  • saada nõustamist Haridus- ja Noorteameti (edaspidi Harno) nõustajatelt;
  • osaleda koolitustel ja keelekümblusvõrgustiku üritustel;
  • saada nõustamist toetuse andja keelekümblusprogrammi koordinaatorilt.

Keelekümblusprogrammi oodatavad tulemused

Keelekümblusprogrammi täismahus läbinud õpilane:

  • täidab põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud taotletavad õpitulemused nii eesti keele kui ka õppeainete osas;
  • on võimeline jõudma ea- ja võimetekohaselt edasi kõigis õppeainetes;
  • on võimeline jätkama õppetööd eestikeelse õppekava alusel järgmisel haridustasemel;
  • on toetatud vene või ukraina keel emakeelena tundides;
  • on toetatud varajase ja kahesuunalise keelekümbluse ning kohanemismudeli järgi õppides omandama eesti keele vähemalt B1-tasemel 6. klassi lõpuks ja hilise mudeli järgi õppides 9. klassi lõpuks;
  • säilitab oma rahvusliku identiteedi ja suhtub lugupidamisega teistesse kultuuridesse.

Keelekümblusmudelid

Igas mudelis määratletakse vajalik eesti keele kasutamise osakaal, mis võimaldab saavutada eesmärgiks seatud tasemel keeleoskuse.

Alusharidusasutuses rakendatavad mudelid:
  1) osaline mudel – vähemalt pool õppe- ja kasvatustegevusest rühmas on eesti keeles. Rühmas on üks õpetaja ühe keele kandja; rühm komplekteeritakse vene või ukraina kodukeelega kolme-nelja-aastastest lastest. Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad rühmas nii vene kui ka eesti keeles; rühmas on õpetajatena kahe keele kandjad. Päeva ühes pooles eestikeelse õpetajaga omandatud teadmised-oskused rakendatakse päeva teises pooles venekeelse õpetaja juhitud tegevustes.
  2) täielik mudel – õppe- ja kasvatustegevus rühmas on üksnes eesti keeles; rühm komplekteeritakse vene/ukraina vm kodukeelega nelja-viieaastastest lastest. 
  3) kahesuunaline mudel – õppe- ja kasvatustegevus rühmas on nii vene kui ka eesti keeles. Rühmas on üks õpetaja ühe keele kandja. Rühm komplekteeritakse eesti ja vene või ukraina kodukeelega kolme-nelja-aastastest lastest (eesti- ja muukodukeelega lapsi võrdselt). Õppe- ja kasvatustegevused toimuvad rühmas nii vene, ukraina kui ka eesti keeles; rühmas on õpetajatena kahe keele kandjad; päeva ühes pooles eestikeelse õpetajaga omandatud teadmised-oskused rakendatakse päeva teises pooles venekeelse õpetaja juhitud tegevustes.

 Põhikoolis rakendatavad mudelid:
  1) varajane mudel – 1. klassis on õpe 100% eesti keeles, põhikooli lõpuni toimub vähemalt 60% õppest eesti keeles, s.o õppekeeleks loetakse nende õpilaste puhul eesti keel. Vene keele kui emakeele õppega alustatakse teise klassi teisest poolaastast. 2024. aasta 1. septembrist suureneb alates neljandast klassist eestikeelsete ainete maht ja õppetööd jätkatakse vastavalt kohanemismudelile;
  2) hiline mudel – mudelit rakendatakse 5. või 6. klassist ning mudeli rakendamise ajal moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained kuni põhikooli lõpuni vähemalt 60%; eestikeelse õppe mahu kujundamisel ja ainete valikul eestikeelseks õppeks juhindub kool põhikoolijärgseks õppeks vajaliku keeleoskuse saavutamise ootusest.
  3) kahesuunaline mudel – õppe- ja kasvatustegevus on 1. kuni 9. klassini nii vene või ukraina kui ka eesti keeles, kusjuures eesti keele osakaal on vähemalt 60%;
  4) kohanemismudel – 1. kooliastmes rakendatakse varajase keelekümbluse mudelit. Alates 2. kooliastmest rakendatakse eesti õppekeelega kooli õppekava ning toetatakse eesti keelest erineva emakeelega õpilasi vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 punktidele 5–7.

Eesti-Kanada koostööprojektist alanud keelekümbluse kui õppeviisi arendus on kujunenud programmiks, millel on kindel koht meie haridussüsteemis: aine- ja keeleõppe lõimimine ning keelekümblus on riiklike õppekavade mõisted, tõlgendatavad eesti keele ja teistegi võimalike sihtkeelte kontekstis. Eesti keelekümblusprogrammi tegevusi alustati 1998. aastal, keelekümblusklasse on avatud alates 2000. aastast, keelekümblusrühmi lasteaias alates aastast 21991992 Haridusministeeriumi väljaandena ilmub Ülle Rannutilt lühiülevaade „Keelekümblus“.

1997–1998 Erinevate huvirühmade esindajate töönõupidamised, eestvedajaiks Kanada Eesti esindus ja haridusministeerium.

1998 Tartu ülikooli väljaandena ilmub artiklite kogumik „Mitmekultuuriline Eesti: väljakutse haridusele“.

4.–7. novembril 1998 toimub Narva-Jõesuus seminar „Keelekümblus kui integratsiooni võti“. Seminari lõppdokumendis tehakse haridusministeeriumile ettepanek töötada välja keelekümblusprojekt (varane keelekümblus alates 1. klassist). Seminari ülevaade on ilmunud 1999. a raamatuna „Keelekümblus – integratsiooni võti“.

1999

  • Projekti tegevuskava (1999–2003) koostamine, s.o järjepidevate strateegiate koostamise algus.
  • Projekti asuvad juhtima Irene Käosaar ja Kanadapoolse juhina Peeter Mehisto, abiks Lindu Kaljulaid ning Mare Maxwell. Programmi staap paikneb Kanada saatkonna esinduse ruumides, kus Marina Asari nõu ja jõuga käepärast.
  • Projektis osalevate koolide valik (osalemise kriteeriumid, avalik konkurss).
  • Õpetajate koolitused.

2000

  • Projekti nõukogu (edaspidi keelekümblusprogrammi juhtkomitee) moodustamine.
  • Leping Kanadaga.
  • Eri aineid integreeriva õppekomplekti loomine-katsetamine: 1. klassi komplekti autoriteks keelekümblusõpetajad Maire Kebbinau (projektijuhina), Erika Kalmus, Ene Kurme, Krista Poks, Merike Pääru, Nonna Meltsas jt.
  • Neljas koolis avatakse esimesed keelekümblusklassid: Tallinna Läänemere gümnaasium, Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasium, Narva Vanalinna riigikool ja Kohtla-Järve ühisgümnaasium (alates aastast 2013 Kohtla-Järve Maleva põhikool).
  • Keelekümbluskeskuse avamine (2. oktoobril) Tallinna Läänemere gümnaasiumi ruumides (Kihnu tn 1). Keskuse esialgsed ülesanded: kümblusprogrammi käivitamine ja rakendamine Eesti vene õppekeelega koolides. Programmi planeerimine ja koordineerimine, õppekavade, õppematerjalide ja seireküsimustike väljatöötamine, programmiga seotud koolide ja asutuste teabevahetus, õpetajate väljaõpe, koolitajate võrgu arendamine.
  • Esimese teadusuuringu tellimine: vanemate ning õpilaste suhtumised ja õpitulemused 1. klassis.
  • Keelekümblusprogrammi juhid ja Kanada partnerid käivad koolides ning nõustavad õpetajaid.

2001–2002

  • Leping Soomega.
  • Õpetajate koolitused koostöös Kanada ja Soome ekspertidega.
  • Esimene keelekümbluskonverents.
  • Kolmekeelne koduleht (www.kke.ee).
  • Teadusaruandes kinnitatakse programmi edukat algust.
  • Koostatakse riikliku õppekava rakendamist toetavad eri aineid lõimivad teemaplaanid I kooliastmele.
  • Trükist ilmub 1. klassi õppekomplekt „Tere, kool!“ ja luuakse 2. klassi õppekomplekti „Tere, sõber!“. Autorid ja katsetajad kümblusõpetajad Maire Kebbinau, Ene Kurme, Riina Popov, Merike Pääru jt.
  • 2. ja 3. klassi õppekomplektide katsetamine.
  • Lasteaiaõpetajate koolitused: varase täieliku keelekümblusprogrammi rakendamise algus lasteaedades. Lasteaedade programmi eestvedajana liitub keelekümbluskeskusega Svetlana Belova.

2003

  • Hiie Asser kaitseb Tartu ülikoolis doktoritööd „Varajane osaline ja täielik keeleimmersioon Eesti muukeelse hariduse mudelitena“.
  • Alustatakse varase keelekümblusprogrammi õpetajate koolitustega Kanada eeskujude ja õppevara koostamise kogemuste põhjal; koolitajad õppevara kaasautorid Maire Kebbinau, Erika Kalmus, Ene Kurme, Nonna Meltsas, Krista Poks, Merike Pääru, Silja Risti jt .
  • Üheksas lasteaias avatakse esimesed keelekümblusrühmad: Tallinna Allika LA, Tallinna Muhu LA, Tallinna Vindi LA, Jõhvi LA Sipsik, Kohtla-Järve LA Kirju-Mirju ja Kohtla-Järve LA Rukkilill, Sillamäe Pääsupesa LA, Narva LA Potsataja ja Narva LA Päikene.
  • Keelekümblust tutvustab Vahur Laiapea 10-osaline film „Keelekümblejad“ (Läänemere gümnaasiumi 3. klassi kümblejatest).
  • Valmistatakse ette hiliskeelekümbluse programmi, valitakse koolid. Hiliskeelekümbluse eestvedajatena liituvad keelekümbluskeskusega Klea Vaher, Kai Võlli, Evi Mõttus, mõni aeg hiljem Aivar Liivrand.
  • Trükist ilmub 3. klassi õppekomplekt „Tere, maailm!“; autorite hulka lisanduvad Kersti Koppel, Merle Rebane, Reili Saaron, Silja Risti ja Anna Sele.
  • Alustatakse töölehtede koostamist II kooliastme keelekümblusklassidele: Anne Kloren, Ivi Kukk, Taimi Jürgenstein, Marina Gavrilova, Natalia Obrezkova; kujundaja Tõnis Kärema.
  • Koolitatakse hiliskeelekümbluskoolide õpetajaid ja koolimeeskondi EL PHARE programmi toel. Partneriteks koolituste korraldamisel Anita Siim ja Tiit Ruisu, koolitusi aitavad sisustada Avatud Meele Instituudi koolitajad Ene Kulasalu ja Koidu Tani-Jürisoo juhtimisel.
  • Alustavad hiliskeelekümbluse klassid Tapa vene gümnaasiumis (alates aastast 2020 Tapa keelekümbluskool), Tallinna Karjamaa gümnaasiumis (alates aastast 2014 Tallinna Karjamaa põhikool) , Tallinna Pae gümnaasiumis ja Narva humanitaargümnaasiumis (alates aastast 2014 Narva keeltelütseum).

2004

  • Trükist ilmub lustlik keeleõppe lisamaterjal „Tere, Tallinn“.
  • Keelekümbluskoordinaatorid tutvuvad lühivaatluse meetodiga.
  • Korraldatakse suvekool keelekümblusprogrammiga liitunud üheksa lasteaia ning seitsmeteistkümne kooli (seitsme varase ja kümne hilise keelekümblusprogrammiga  kooli) esindajatele – 110 osalejat.
  • Hiliskeelekümblusprogrammi koolitusi viivad läbi Hiie Asser, Õie Vahar, kümblusõpetajad Viktoria Belitšev, Katre Jürgenson jt.
  • Hiliskeelekümblusprogrammi 7. klassidele koostavad Tiina Pluumi koordineerimisel töölehti Malle Saks, Ülle Reinson, Lemme Randma, Käty Toommägi, Tiina Kilumets, Enn Pärtel, Silja Pihelgas, Sirje Heinma; kujundajad Krista Simson ja Tõnis Kärema.
  • Luuakse MTÜ Keelekümblusprogrammi Lapsevanemate Liit.
  • Programmi ning selle juhte Irene Käosaart ja Peeter Mehistot tunnustatakse presidendi hariduspreemiaga.
  • EL PHARE programmi toel töötatakse välja töölehti hiliskeelekümblusprogrammi 8. klassidele.
  • Valeri Novikov kaitseb Tallinna Ülikoolis esimest magistritööd Eesti keelekümblusprogrammi rakendamisest „Keelekümbluse juurutamise kogemus Tallinna Läänemere Gümnaasiumis“.
  • Trükist ilmuvad suureformaadiliste raamatute sarja „Loeme koos“ 12 esimest raamatut.
  • Alustatakse nõustajate väljaõpet koostöös Avatud Meele Instituudiga.

2005–2006

  • Keelekümbluskeskus hakkab välja andma keelekümblusprogrammi sõbra aunimetust: iga-aastase austusavalduse ja erilise tunnustusena keelekümblusprogrammi arengu otsustava mõjutamise eest.
  • Korraldatakse esimene suvekool lapsevanematele (lasteaia keelekümblusprogrammi raames).
  • Korraldatakse lasteaiaõpetajate esimene suvekool.
  • Evi Mõttuse eestvedamisel sõnastatakse koolituse juhtimise ja korraldamise põhimõtted keelekümblusprogrammis.
  • Ilmub Ülle Rannuti koostatud õpetaja meelespea „Varane eesti keele kümblus ja eesti keel kui teine keel 1. klassis“.
  • Maire Kebbinau koordineerimisel luuakse varase keelekümblusprogrammi metoodikakoolituste neli õppekava, partneriteks Urve Aja, Krista Juhkov, Anne Kloren, Liina Norit, Merike Pääru, Riina Popov, Liis Reinumägi, Silja Risti, Anna Sele, Laine Tammela, Riina Vohta jt.
  • Korraldatakse koolide ja lasteaedade juhtide esimene ühine üleriigiline suvekool.
  • Hiliskeelekümbluse programmi 9. klassidele koostavad töölehti Malle Saks, Liina Karolin-Salu, Enn Pärtel, Eha-Mai Karu, Sirje Heinma, Anu Parts, Silja Pihelgas, Tiina Kilumets, Maia Muldma, Irja Vaas, Vahur Vahtra, Ulvi Sarapuu.
  • Alustatakse lasteaiaõpetajate abide koolitust.
  • Luuakse esimene lasteaedade eesti keele õpetajate metoodikakeskus (edaspidi metoodikakeskus) Tallinna Tähekese lasteaias.
  • Metoodikakoolitusi lasteaedade õpetajatele hakkavad läbi viima programmist võrsunud koolitajad: Svetlana Belova, Nonna Meltsas ja Hedi Minlibajeva.
  • Sõnastatakse haridusvaldkonna töönõustamise kontseptsioon.
  • Moodustatakse kolm piirkondlikku nõustamiskeskust: Tallinna, Tapa, Kehra, Maardu, Haapsalu ja Pärnu keelekümblusasutused saavad pöörduda Tallinna keskusse, nõustamiskoordinaator Käty Toommägi; Narva ja Sillamäe keelekümblusasutused Narva keskusse, koordinaator Angelika Lall; Kohtla-Järve, Tartu, Jõhvi, Valga keelekümblusasutused Tartu/Kohtla-Järve keskusse, koordinaator Mari-Mall Feldschmidt.
  • Trükist ilmub materjal lasteaiale „Joonista ja jutusta“.

2007

  • Valmib Vahur Laiapea teine film Läänemere gümnaasiumi keelekümblejatest „Keelekümblejate kaks kevadet“.
  • Esimesed hiliskeelekümbluse programmi õpilased lõpetavad põhikooli.
  • Eesti keele kui teise keele õpetajad koostavad keeleõppedominandiga ainealaseid töölehti: Margarita Kuusmaa, Alvina Tatarintseva, Katre Jürgenson, Viktoria Belitšev, Kristina Jürgenson, Anastassia Jürgens, Erika Kalmus, Ene Kurme, Oksana Joganson ja Siret Viitak.
  • Nõustajate väljaõppe I etapi lõpetab 49 keelekümblusprogrammiga seotud pedagoogi lasteaedadest, koolidest ja keelekümbluskeskusest: Hedi Minlibajeva, Nonna Meltsas, Jana Talviste, Malle Trummar, Angelika Lall, Õie Vahar, Katre Jürgenson, Mari-Mall Feldtschmidt, Irina Bahramova, Maire Kebbinau, Moonika Laht, Pille Lille, Viivika Nõmme, Anna Sele, Liina Norit, Anu Parts, Urve Aja, Tatjana Baum-Valgma jt.
  • Irene Käosaar liigub Integratsioon Sihtasutuse keelekümbluskeskuse juhataja ametikohalt  HTM rahvusvähemuste hariduse osakonna juhatajaks, kus jätkab 2009–2017 üldharidusosakonna juhatajana.

2008

  • Eesti keelekümblusprogramm korraldab rahvusvahelise LAK-õppe võrgustiku liikmena Tallinnas rahvusvahelise konverentsi „CLIL Fusion: Multilingual Mindsets in a Multicultural World. Building quality learning communities“ (LAK-õppe levik: mitmekeelsus kui toimetuleku võti paljukultuurilises maailmas).
  • Keelekümbluskeskuse rahvas (Keelekümbluskeskuse juhataja Natalja Mjalitsina, lasteaedade KK juht Svetlana Belova, varase keelekümbluse koolide juht Maire Kebbinau, õppevara töörühma juht Kai Võlli, hilise keelekümbluse programmi juht Aivar Liivrand ja assistent Maie Jürgens) kolitakse Kihnu tänava keskusega Integratsiooni sihtasutuse teiste üksuste juurde (Liimi tn 1).

2009

  • Ilmub Kanada koolitajate soovitustel põhinev „Keelekümbluse käsiraamat“.
  • Ilmub käsiraamat “Lõimitud aine- ja keeleõpe”, autoriteks Peeter Mehisto, David Marsh ja María-Jesús Frigols, eestikeelne versioon valmib koostöös Kai Võlli ja Hiie Asseriga.
  • Raamatu „Lõimitud aine- ja keeleõpe" ning selle ingliskeelse algversiooni „Uncovering CLIL: Content and Language Integrated Learning in Bilingual and Multilingual Education" eest saavad Eesti kasvatusteaduslike tööde konkursil preemia didaktilis-rakenduslike tööde kategoorias Peeter Mehisto koos Hiie Asseri ja Kai Võlliga.
  • Muudetakse piirkondlike nõustamiskeskuste ringi: Narvas, Kohtla-Järvel, Tartus ja Tallinnas asuvate keskuste ülesanne toetada eestikeelse õppe rakendamist vene õppekeelega koolides.
  • Korraldatakse nõustajate esimene üleriigiline suvekool.
  • Keelekümblusasutustes käikudega rööbiti hakatakse korraldama nn piirkondlikke visiite – ühes programmiga liitunud lasteaias või koolis kohtuvad piirkonna asutuste juhid, et hinnata programmi rakendamist ja edasisi ülesandeid.
  • Varane täielik keelekümblus lasteaias ja esimeses kooliastmes saab Euroopa keeleõppeprojekti tunnuskirja.
  • Lasteaias hakatakse juurutama osalise keelekümbluse programmi.
  • 2000. aasta sügisel kooliteed alustanud keelekümblejad lõpetavad põhikooli.

2010–2011

  • Korraldatakse esimene üleriigiline lõimitud aine- ja keeleõppe päev (LAK-õppe päev) ning LAK-õppe nädal.
  • Keelekümbluskoordinaatorite meeskonnaga liituvad Karin Piirsalu ja Erika Veide.
  • Keelekümblusprogramm liitub Piccolingo kampaaniaga "Iga laps peaks õppima vähemalt kahte keelt!".
  • Algatatakse lasteaedade vastastikuste tutvumisvisiitide programm Kolmapäev keelekümbluses.
  • Keelekümbluskeskuse, Tallinna haridusameti, kümbluskoolide õpetajate ning muuseumipedagoogide koostöös käivitatakse lõimumisalane projekt „Hakkame käima!“. Projekti käigus valmib 12 kümbluslikku haridusprogrammi kümnes Tallinna muuseumis; projekti eestvedaja Maire Kebbinau partnerid on Merike Kõrven, Merike Pääru ja Laine Tammela Mustamäe humanitaargümnaasiumist.
  • Sõnastatakse keelekümblusprogrammi kvaliteedikriteeriumid (sisehindamise raamistiku alusel).
  • Valmib õppefilm lasteaedadele “Keeleõpe igapäevastes toimingutes“.
  • Korraldatakse koolide keelekümblusõpetajate esimene piirkondlik suvekool.

2012

  • Käivitub traditsioon korraldada Kohtla-Järvel piirkondlikku keelekümblust propageerivat seminari „Õpime koos!“.
  • 2000. aasta sügisel kooliteed alustanud keelekümblejad lõpetavad gümnaasiumi. Kanada saatkonna ja Asarite pere eestvedamisel korraldatakse üleriigiline aktus Tartus HTM-i majas.
  • Valmib kolmas Vahur Laiapea film Läänemere gümnaasiumi keelekümbluslastest „Keelekümblejate kolm kevadet“.
  • Korraldatakse õpetajate kogemusi vahendava PRIKS-PRAKS-sarja esimene seminar.
  • Korraldatakse esimene koolimeeskondade koolitus programmi koolitajatega.
  • Alustatakse koostööd Kazahstani Nazarbajevi Intellektuaalsete Koolide liikumisega, et toetada kasahhi keele õppimist keelekümblusprogrammi alusel.
  • Peeter Mehisto kaitseb Londoni ülikoolis doktoritööd „Navigating Management and Pedagogical Complexities in Bilingual Education: An Estonian Case Study” Eesti keelekümblusprogrammi kogemustest.
  • Lasteaedade jaoks valmivad sarja „Loeme koos“ raamatutest juhinduvad holofraaside kaardid ja pildiline õppemäng „Kuubikud“ koos metoodilise juhendiga.
  • Raamatu „Õppimine ja õpetamine mitmekultuurilises õpikeskkonnas" (ilmus Eduko toel ja Tallinna Ülikooli kirjastamisel aastal 2011) eest saavad Eesti kasvatusteaduslike tööde konkursil preemia õpikute kategoorias Maia Muldma, Urve Aja ning Maire Kebbinau.
  • Valmib keelekümblusprogrammi kvaliteediauhinna statuut, esimesed taotlejad on Tallinna Vindi lasteaed, Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasium ja Tallinna Pae gümnaasium.

2013

  • Keelekümbluskeskus viiakse üle SA Innovesse. Keelekümbluskeskust juhib Natalja Mjalitsina, programme koordineerivad ja toetavad Svetlana Belova, Maire Kebbinau, uussisserändajate laste teemat juhib Ave Härsing, õppevara Kai Võlli, nõustamissüsteemi Erika Veide, metoodikakeskusi Karin Piirsalu, eesti keele õpet vene õppekeelega koolides Anastassia Valužina, Kadri Peterson; hilisematel aastatel liituvad Urve Rannaääre, Anna Golubeva ning Einar Värä.
  • 2006. a loodud eesti keele kui teise keele õpetajaid toetavate piirkondlike metoodikakeskuste tegevust hakkab koordineerima keelekümbluskeskus.
  • Trükist ilmuvad metoodikamaterjalid lasteaedadele: Irina Lõkova koolitustest inspireeritud tegevuste konspektid “Keele, kunsti ja kultuuri integreeritud õpe lasteaias“ kümblusrühmade stsenaariumide kogumik (koostaja Svetlana Belova).
  • Korraldatakse esimene lasteaia keelekümblusõpetajate ja eesti keele kui teise keele suvekool.
  • Kuulutatakse välja liitumine keelekümblusprogrammiga kahesuunalise mudeli rakendamiseks (liitub viis kohalikku omavalitsust: Kunda, Pärnu, Tapa, Tartu, Tallinn).
  • Algab keelekümbluskeskuse koostöö OSCE projektis “Riikidevaheline dialoog Kesk-Aasia rahvusvähemuste integratsioonist ja haridusest”.

2014

  • Piirkondlik seminar-konverents „Õpime koos” saab rahvusvahelise mõõtme (peakorraldaja on Svetlana Podtsepajeva Kohtla-Järve lasteaiast Punamütsike).
  • Keelekümbluskeskus alustab õppereisidega kuni kolm aastat keelekümblusprogrammis osalenud asutuste juhtidele või värskelt direktoriks saanuile.
  • Lasteaedade piirkondlike metoodikakeskuste konkursi tulemusena avatakse 4 keskust (Tartu lasteaed Kelluke, Kohtla-Järve lasteaed Kirju-Mirju, Narva lasteaed Päikene ja Tallinna Suur-Pae lasteaed).
  • Maire Kebbinau eestvedamisel luuakse piirkondades koolides läbiviidavate koolituste kaks õppekava „Õpetajalt õpetajale“ ja „Lõimitud tegevuskava“. Algavad väikerühmade keelekümblusmetoodika koolitused Tallinna Pae gümnaasiumis, Pärnu Tammsaare koolis, Tallinna Läänemere gümnaasiumis, Mustamäe humanitaargümnaasiumis, Narva Vanalinna riigikoolis, eestvedajaks õpetajatest koolitajad ja nõustajad Natalia Presnetsova, Roza Skatškova, Reet Merilaine, Anna Sele, Liina Norit, Tatjana Baum-Valgma, Merike Pääru, Merike Kõrven, Krista Juhkov jt.
  • Korraldatakse lasteaedade ja koolide õppealajuhatajate esimene suvekool.
  • Õpetajate algatusel luuakse keelekümblusõpetajate suhtlusrühm Facebookis.

2015

  • Alustatakse kahesuunalise keelekümblusprogrammi lasteaiamudeli koolitusi: Diane Tedick ja Tara Fortune Minnesota Ülikoolist (Ameerika Ühendriigid).
  • Kahesuunalise programmi lasteaiaõpetajate õppereis Ameerika Ühendriikidesse, Minnesotasse.
  • Koostatakse koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava rakendamise toetamiseks teemaplaanid kahesuunalise keelekümbluse rühmadele.
  • Koostöös Balti Filmi- ja Meediakooliga valmivad keelekümblust propageerivad videoklipid.
  • Varase keelekümblusprogrammi 6. klassidele hakatakse koostama eraldi eesti keele tasemetööd.
  • Korraldatakse keelekümblust tutvustavate lühifilmide konkurss lasteaedadele.
  • Ave Härsingu eestvedamisel luuakse õpetajaid toetav koduleht „Muu kodukeelega laps“.

2016

  • Valmivad kõnearenduslikud lauamängud: „Loomalapsed lasteaias“, „Minu tuba on korras“, „Elukutsed“.
  • Valmivad metoodilised juhendid lasteaiaõpetajatele: lugemis- ja kirjutamisoskuse kujundamine keelekümblusprogrammis (Lea Maiberg, Hedi Minlibajeva, Nonna Meltsas, Malle Trummar); lapse keelelise arengu hindamine (Hedi Minlibajeva, Nonna Meltsas, Irina Logvina, Jelena Kondratjeva).
  • Luuakse LAK-õppe kuu portaal. LAK-õppe päev leiab kõlapinda kutsekoolides ja eesti õppekeelega koolides. Üleriigiliselt toimub aprillikuu jooksul üle saja LAK-õpet tutvustava sündmuse lasteaedades ja üldhariduskoolides.
  • Valmib kahesuunalise keelekümbluse täienduskoolituse õppekava lasteaiaõpetajatele ning alustatakse koolitusega, koolitajateks Hedi Minlibajeva, Nonna Meltsas, Svetlana Belova, Maarika Mae ja Lea Maiberg.
  • Digitaliseeritakse rääkiva pliiatsiga loetavaks 7 raamatut sarjast „Loeme koos“.

2017

  • Koostöö Vaasa Ülikooliga lasteaia keelekümblusprogrammi arendamiseks.
  • Koostöös Ameerika Ühendriikide saatkonnaga seminar koolijuhtidele ja KOV-i haridusametnikele kahesuunalise kümblusmudeli kujundamise toetamiseks: koolitajateks Diane Tedick ja Tara Fortune Minnesota Ülikoolist.
  • Keelekümbluskoordinaatorid toetavad projekti „100 keelekümblusõpetajat õppereisil“, millest saab osa üle 200 õpetaja. Käiakse Gruusias, Leedus, Minskis, Pihkvas, Moskvas, Barcelonas.
  • Toimuvad LAK-õppe, keelekümblusmetoodika üleriigilised koolitused üldhariduskoolide pedagoogidele kaheksa õppekava raames, koolituste süsteemi loojaks ja eestvedajaks on Maire Kebbinau, koolitajateks Anne Kloren, Anu Parts, Annike Soodla, Liina Norit, Anna Sele jt.
  • Toimuvad koolitused lasteaia õpetajatele neljal õppekaval ning kahesuunalise programmi õpetajatele ühel õppekaval, koolitajateks Nonna Meltsas, Hedi Minlibajeva, Lea Maiberg, Svetlana Belova, Jelena Kondratjeva, Irina Logvina, Maarika Mae jt.
  • Metoodika tutvustamiseks valmivad Maire Kebbinau eestvedamisel õppefilmid keelekümblusest: „Keelekümblustegevusi Tallinna Vindi Lasteaia keelekümblusrühmas“, „Tegevusi Sillamäe ja Kohtla-Järve lasteaedade keelekümblusrühmades“, „Keelekümblustegevusi esimeses kooliastmes“ ja „Keelekümblustegevusi teises ja kolmandas kooliastmes“. Filmid on leitavad YouTube'i kanalis.
  • Irene Käosaar alustab tööd Integratsiooni Sihtasutuse juhina.

2018

  • President tunnustab teenetemärkidega keelekümblejaid: Izabella Riitsaar, Tatjana Lüter, Tatjana Stepanova, Heli Adamovitš, Hedi Minlibajeva.
  • Kahesuunalise keelekümbluse lasteaiameeskonnad tutvuvad Iirimaal Dublini kümblusprogrammiga.
  • Koostöös Ameerika Ühendriikide saatkonnaga alustatakse Anna Golubeva ja Karin Piirsalu eestvedamisel kahesuunalise keelekümbluse koolimeeskondade (Tartu Annelinna gümnaasium, Pärnu Tammsaare kool, Tapa vene põhikool, Tallinna kunstigümnaasium) õpetajate metoodikakoolitust; koolitajateks Diane Tedick ja Tara Fortune Minnesota Ülikoolist (Ameerika Ühendriigid).
  • Kinnitatakse piirkondlikud koolituskeskused koolituste ja keelekümblusprogrammi toetavate  tegevuste läbiviimiseks lõimitud aine- ja keeleõppest ning kümblusmetoodikast Tallinna Pae gümnaasiumis, Tallinna Läänemere gümnaasiumis, Mustamäe humanitaargümnaasiumis, Tartu Aleksander Puškini koolis, Pärnu Tammsaare koolis, Jõhvi vene põhikoolis, Narva Vanalinna riigikoolis; koolitajateks Natalia Presnetsova, Roza Skatškova, Anna Sele, Ljudmilla Zarina, Merike Kõrven, Merike Pääru, Ailina Braziulene, Tatjana Kodas, Reet Merilaine, Andra Väärtmaa, Diana Astok, Margit Pinna-Valge, Mari-Mall Feldschmidt, Aleksandra Kuzmina, Krista Juhkov jt.
  • Trükist ilmuvad „Sadakond lugu keelekümblusest“, „LAK-õpet toetavad metoodilised võtted õpetajale“ ja tõlkeraamatuna „LAK-õppest õpetajale“ (CLIL Skills) – autorid Liz Dale, Wibo van der Es, Rosie Tanner.
  • Noored õpetajad Kaidi Marmor, Evelin Õunap ja Marii-Helen Kebbinau käivitavad LAK-õppe kuu sündmusena LAK-õppe kui keeleõppe võimaluse tutvustamiseks keeleduši projekti kaasates üle 500 põhikooli õpilase.
  • Keelekümblusvõrgustikku kuulub 37 kooli ja 68 lasteaeda.

2019

  • Keelekümbluse töökavad, õpetaja raamat, seinamaterjalid, audiotekstid,  töölehed jt liiguvad keelekümbluskeskuse kodulehelt e-koolikotti.
  • Esimese kooliastme õppekomplekt „Tere, kool!“, „Tere, sõber!“ ja „Tere maailm!“ on läbinud uuenduskuuri, õppekomplekti ajakohastamise rolli täidab kirjastus „Maurus“.
  • Kümneosaline tõsielusari “Keelekümblejad“ Tallinna Läänemere gümnaasiumi 3. klassi õpilastest ja õpetajatest on salvestatud ERRi lasteekraani veebilehele.
  • Üleriigilised ja piirkondlikud koolitused lõimitud aine- ja keeleõppest, keelekümblusest on saavutanud tuntuse eesti õppekeelega haridusasutuste õpetajate ning mitteformaalhariduse pedagoogide seas, kelle osakaal koolitusrühmades on tõusnud ligi pooleni õpperühmade koosseisust.
  • LAK-õppe kuu raames toimub ligi 200 avatud sündmust lõimitud aine- ja keeleõppe tutvustamiseks keelekümblusvõrgustikuga liitunud haridusasutuste eestvedamisel ja korraldamisel.
  • Õpetajate eestvedamisel LAK-õppe kuu raames algatatud keeleduši projekt on kaasanud üle 5000 põhikooli õpilase 60st koolist. Lisaks hispaania-, rootsi-, vene-, läti-, prantsuse- ja soomekeelsetele lauludele on eesti keele aasta puhul kavas ka võru- ja setukeelsed laulud. Tänu aktiivsele osavõtule sai keeleduši liikumine auhinna – „Aasta võõrkeelealane tegu“

2020

  • Töötati välja mitmekeelses klassis keelearengu planeerimist ja jälgimist toetavad materjalid, mis on leitavad õppekava portaalis.
  • SA Innove jm HTM-i allasutuse teenuseid (sh keelekümblusprogrammi koordineerimine) hakkab osutama vastloodud Haridus ja Noorteamet.
  • Keelekümblusprogrammi koordineerimist juhib Harno õppekava- ja metoodika keskuse (juhataja Natalja Mjalitsina) allüksusena  mitmekeelse õppe ja keelekümblusmetoodika büroo (juhataja Urve Rannaääre).

2021

  • 14. aprillil toimub lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) päeva konverents veebis, kus vaagivad keelekümbluse tähendust ja kogemusi uuringute ja rahvusvahelise tausta alusel keelekümblusprogrammi käivitajad Irene Käosaar, Integratsiooni sihtasutuse juhataja, ja Peeter Mehisto, Londoni Ülikooli Haridusinstituudi doktor. Sõna saavad TAG direktor Hiie Asser, keelekümbluse vilistlased jt.
  • 31. augustil annab Haridus- ja Noorteamet Haridus- ja Teadusministeeriumile üle mitmekeelse õppe büroo ülesanded, sh keelekümblusprogrammi tegevused. Koos tegevustega liiguvad HTM-i keelepoliitika osakonda (juhib Ingar Dubolazov) Maire Kebbinau, Svetlana Tsarjova, Anne Roos (naases kuu hiljem üleriigiliste koolitustegevustega tagasi Harnosse) ja Maria Kihlevelt (lapsepuhkusel). Ave Härsing liigub Integratsiooni Sihtasutusse, Tatjana-Baum Valgma Tallinna Läänemere gümnaasiumi.
  • Keelekümblusalane info on leitav https://www.hm.ee/eesti-keel-ja-voorkeeled/eesti-keel ja https://harno.ee/keelekumblus.
  • Harno veebilehelt pääseb lugema ka keelekümblusprogrammi rakendamise käiku kajastavad aastaraamatuid 2000–2018 (vt fakte keelekümblusest).

2022

  • 10. novembril tunnustati Natalja Mjalitsinat Ene Hioni Fondi XVII stipendiumiga panuse eest Lilleküla Gümnaasiumi filiaali Räägu tänava kooli käivitamise eest, kus 11. aprillist õpivad keelekümbluse põhimõtete alusel UA lapsed. Fondi eesmärk on toetada vabaühenduste esindajaid ja organisatsioone, avaliku elu- ja meediategelasi nende tegutsemisel ühiskonna tasakaalustatud arengu ja eetiliste väärtushinnangute kujundamisel. Panuse eest kooli loomisse sai Natalja ka Tallinna aasta linnakodanik 2022 aunimetuse.
  • Õppekava infoportaali https://oppekava.ee/ on koondatud muukeelse õppija toetamist ja õpetajate lõimitud aine- ja keeleõpet, keelekümblust toetavad metoodilised materjalid.
  • Haridus- ja Noorteameti korraldamisel toimuvad Anne Roosi juhitud muu kodukeelega lapse õppimist ja õpetamist toetavaid veebiseminarid, mida viivad läbi keelekümbluse põhimõtete eest seisjad Ave Härsing, Lea Maiberg, Anna Golubeva,  Maria Kihlevelt jt. Materjale leiab lehel  "Muu kodukeelega laps" Harno veebis.
  • Töötakse välja eestikeelse ja eesti õppekeelest erineva kodukeelega õpilase koosõppeks keelelise arengu toetamise materjalid, näiteks näidiskava (lõimitud aine- ja keeleõpe) 1. klassi esimeseks poolaastaks https://oppekava.ee/muukeelse-oppija-toetamine/.
  • Luuakse avatud keelekümblusvõrgustiku grupp LAK-õppe ja keelekümblustemaatika vahendamiseks: https://www.facebook.com/groups/lakope.keelekumblus/
  • 27.04 võetakse vastu määrus „Keelekümblusprogrammi toetuse taotlemise ja kasutamise ning kvaliteediauhinna konkursi läbiviimise tingimused ja kord“, mis reguleerib toetuste andmist haridusasutuste liitumise, mudelite kasutuselevõttu ja laienemist, toetuste taotlemise ning kvaliteediauhinna konkursi läbiviimist ja korda. Kvaliteediauhinna taotlemisse on lisatud keelekümblusõpetaja ja keelekümblusteo tunnustamise võimalus.
  • 12.12.2022 võtab Riigikogu vastu seadusemuudatused, mis on vajalikud täielikuks eestikeelsele õppele üleminekuks. Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava 2022‒2030 seletuskirjas tunnustatakse keelekümbluse rolli üleminekul eestikeelsele õppele ning kirjeldatakse keelekümblusmudelite muutumist täielikult eestikeelse õppeni jõudmisel aastal 2030. HTM-i spetsialistid nõustavad keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutusi üleminekuperioodil 2023‒2030. Dokumendis tuuakse välja eestikeelsele õppele ülemineku soovitused keelekümbluse näitel.
  • Keelekümbluse nõustajad valmistuvad koolitustel panustama nõustamistegevusse, pakkudes keelevaldkonna metoodilist tuge Harno ja TLÜ koostöös uuendatud nõustamissüsteemis.
  • Keelekümbluse koolitajad koolitavad Harno korraldatavatel üleriigilistel ja HTM-i vastutusalas piirkondlikel koolitustel õpetajaid, toetamaks üleminekut eestikeelsele õppele.
  • Irene Käosaar valiti Narva Eesti riigigümnaasiumi juhiks ning juhib ka keelekümbluspõhimõtteid järgivat põhikooli.

2023

  • Ilmub riigikontrolli auditiaruanne „Eesti keele õpe vene õppekeelega põhikoolis“, milles tunnustatakse keelekümblusprogrammi rakendamist ja tulemuslikkust.
  • Keelekümblusprogrammiga liitumisel ja kvaliteediauhinna konkursil osalemisel lähtutakse haridusministri 2022. aasta määrusest.
  • 12.04 toimub LAK-õppe päev, kus panustavad töötubade läbiviimisega piirkondlikud koolituskeskused. Videosalvestus.
  • 14.‒15. juunil toimub Rakveres keelekümbluskooli juhtide suveseminar, kus keskendutakse keelekümbluse kvaliteedi säilitamise vajadusele, levikule asutuses, eestikeelse õppe  praktika ja kogemuse tutvustamise olulisusele ülemineku toetamisel.
  • 16.-17. augustil toimub esimene EKTKÕL korraldatav keelekümblusõpetajate suveseminar, kus keskendutakse keelekümbluse kvaliteedi säilitamise vajadusele, levikule asutuses, eestikeelse õppe  praktika ja kogemuse tutvustamise olulisusele ülemineku toetamisel. Keelekümblusõpetajad ja koolijuhid on oodatud liituma EKTK Õpetajate Liidu võrgustikuga.
  • 21.-22. augustil toimub Nelijärvel keelekümblusvõrgustiku lasteaia juhtide suveseminar.
  • Keelekümblusvaldkonna tegevusi hakkab koordineerima HTM-is üks spetsialist.
  • Alates 2. augustist liigub Maire Kebbinau edasi tööle keelekümblusvõrgustikku kuuluvasse kooli Avatud Kool. Kuulutatakse välja konkurss keelepoliitika osakonna uue peaspetsialisti leidmiseks.

Viimati uuendatud 03.01.2024