Keelekümblus

Keelekümblus on lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK) õppeviis, mille puhul kasutatakse hariduse omandamisel kahte või enamat keelt, toetades mitmekeelsuse kujunemist. Keelekümblusprogrammis toimub keeleõpe riiklike õppekavade alusel õppides lisaks keeletundidele ka ülejäänud ainetundides vähemalt 60% teises keeles ehk sihtkeeles.

Keelekümbluslik lähenemine annab muu kodukeelega lastele võimaluse õppida teist keelt läbi tegevuse, viibides võõrkeelses keelekeskkonnas. Keelekümblus ei kahjusta lapse emakeelt. Programmis võetakse arvesse rahvusvahelisi kogemusi, parimaid pedagoogilisi tavasid ja õppijate erinevat kultuuritausta. Keelekümbluse eesmärgiks on seatud head oskused nii sihtkeeles kui ka emakeeles ja võõrkeeltes.

Korraldame keelekümbluse valdkonnas koolitusi ja nõustamist lasteaedade-koolide pedagoogidele ja haridusametnikele. Toetame vene õppekeelega lasteaedade eestikeelset õpet ja eesti keele õpet piirkondlike metoodikakeskuste kaudu. Tegeleme keelekümblusprogrammi pideva arendamisega,  liitunud asutuste toetamise ja tunnustamisega ning kvaliteedisüsteemi rakendamisega. Koostame keelekümblusprogrammis õppimist ja õpetamist toetavaid materjale.

Keelekümblust toetavad materjalid asuvad veebilehel E-koolikott

Keelekümblusprogrammi alguseks loetakse aastat 1965, mil Kanada lapsevanemate algatusel hakkasid ingliskeelsetest kodudest pärit lapsed kõiki aineid õppima prantsuse keeles. Kokkulepped teise keele ehk sihtkeele kasutamise aja, mahu, intensiivsuse ning metoodika kasutamine osas kujundasid õppeviisist keelekümblusprogrammi mudelid.

Eestis  alustati keelekümbluse kavandamisega 1998. aastal, esimesed keelekümblusklassid avati 2000. aastal. Programmi rakendamist toetasid Eesti Haridus- ja Teadusministeerium, Toronto Koolivalitsus ja Soome Kooliamet.

Eestis on muu kodukeelega lastele eesti keele õpetamiseks juba 20 aastat edukalt arendatud ja rakendatud keelekümblusprogrammi mudeleid (näiteks varane ja hiline keelekümblus, täielik ja osaline ühe- või kahesuunaline keelekümblus), mis on kohandanud Eesti konteksti Soome, Kanada ja USA kogemuste parimad praktikad. Eestis alustati keelekümbluse rakendamisega enamasti vene õppekeelega lasteaedades ja põhikoolides. Eesmärgiks seati, et programmi lõpetajad tulevad hästi toime Eesti ühiskonnas, säilitades oma rahvusliku identiteedi. Tänaseks on keelekümblus muutunud aktuaalseks  eesti õppekeelega koolides.

Kui keelekümblusega Eestis 2000. aastal alustati, osales programmis neli kooli. 2012. aasta kevadel lõpetas gümnaasiumi esimene lend varase keelekümblusprogrammi õpilasi ning 82 õpilasest 25 protsenti lõpetas kooli kuld- või hõbemedaliga. Need noored olid esimesed, kelle õpingud toimusid nii eesti kui vene keeles kogu põhikooli ja gümnaasiumi ulatuses. 2021. aasta lõpuks rakendatakse keelekümblusprogrammi 70 lasteaias ja 38 üldhariduskoolis ning programmis osaleb ligikaudu 10000 last.

Alates 2020. aastast koordineerib keelekümblustegevusi Haridus- ja Noorteameti mitmekeelse õppe büroo.

Kümbluslastele on väga oluline kodude toetus. 2004. aastast alustas tegevust keelekümblusprogrammi lastevanemate liit (KLL), kus kogemustega lapsevanemad pakuvad tuge uute keelekümblusprogrammiga liitunud laste vanematele ning teevad koostööd koolide ja lasteaedadega.

Keelekümblusprogramm logo

Fakte keelekümblusest

Idee

  • Mitmekeelsus on paljukultuurilises maailmas toimetuleku võti.
  • Keelekümblusprogrammi lõpetajad tulevad hästi toime Eesti ühiskonnas, säilitades oma rahvusliku identiteedi.

Faktid

  • Keelekümblusprogramm järgib riiklikku õppekava ning on vanemale, lapsele ja haridusasutusele vabatahtlik.
  • Keelekümbluskoolid ja -lasteaiad juhinduvad ühtsetest metoodika põhimõtetest.
  • Keelekümbluses on samaaegselt tähtsustatud aine, keel ja õpioskused.
  • Programmis on eestikeelse õppe maht vähemalt 60%.
  • Varases keelekümblusprogrammis on õpilased kas lasteaiast või 1. klassist põhikooli lõpetamiseni. Põhikooli lõputunnistus tõendab, et nad on õppinud eesti keeles ja on seega tulevikus eesti keele tasemeeksamitest vabastatud.
  • Hilises keelekümblusprogrammis osaleb õpilane 6.–9. klassis, kokku neli aastat.

Keelekümblusprogrammi eesmärk on, et õpilased:

  • jõuavad ea- ja võimetekohaselt edasi kõigis õppeainetes;
  • saavad eesti keelest aru ning räägivad, loevad ja kirjutavad eesti keeles, suudavad jätkata õpinguid eesti keeles;
  • valdavad ka oma kodukeelt eakohasel tasemel ning suudavad jätkata õpinguid oma kodukeeles;
  • säilitavad oma rahvusliku identiteedi ning suhtuvad lugupidamisega teistesse kultuuridesse.

Ajalugu

  • Keelekümbluse alguseks loetakse aastat 1965, mil Kanada lapsevanemate algatusel hakkasid ingliskeelsetest kodudest pärit lapsed kõiki aineid õppima prantsuse keeles.
  • Eestis alustati keelekümbluse kavandamisega 1998. aastal, esimesed keelekümblusklassid avati 2000. aastal.
  • Programmi rakendamist toetasid Eesti Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Toronto Koolivalitsus ja Soome Kooliamet.
  • Keelekümblust ohjab HTMi toel ning rahastusel alates 2013. aastast Innove.

Teadusuringud

  • Keelekümblusprogrammi kohta on tehtud uuringuid alates 2001. aastast.
  • Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel on valminud üle 10 uuringu.
  • Eesti ülikoolides on valminud üle 50 teadustöö, sh neli doktoritööd.
  • TLÜ keelekümbluslasteaia lõpetanute koolivalmiduse uuring: keelekümblusmetoodika järgi õppimist alustanud lapsed on kooliks hästi ette valmistatud ning nad tulevad koolis suurepäraselt toime sõltumata õppekeelest.
  • TLÜ Haridusuuringute Keskus: Keelekümbluse 2011. ja 2012. uurimuste aruanne: valdav osa keelekümblusklasside õpilastest (86–91%) ja lapsevanematest (82%) on oma valikuga rahul; keelekümblusklassis õppinute põhikooli eesti keeles eksamitulemused on kõrgemad tavaklasside õpilastest, matemaatikatulemustele eesti keeles õppimine halba mõju ei oma.
  • Pärast 9. klassi lõppu plaanib õpinguid eesti keeles jätkata 72% õpilastest.
  • Keelekümblusprogrammi eelised lapsevanemate arvates: õpilaste keeleoskuse paranemine; sujuv üleminek eesti keelele; head õpetajad; õpimeetodid; ekskursioonid, laagrid ja ühisprojektid eesti koolidega.

Müüdid, mida uuringud ega kogemus ei kinnita

  • Teises keeles õppimisega saavad hakkama ainult eriti andekad.
  • Teises keeles õppimine vähendab oluliselt õpilaste ainealaseid teadmisi.
  • Lastel on oluliselt raskem õppida, sest eesti keelt mitte valdavad vanemad ei saa neid toetada.
  • Lastest kasvavad n-ö poolkeelsed – nad ei saa korralikult selgeks ei oma emakeelt ega ka teist keelt.
  • Reaalaineid on teises keeles raskem õppida.
     

 Keelekümblusprogrammi aastaraamatud ja -konverentsid

Igal aastal korraldab Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ka konverentsi, mis annab hinnangu keelekümblusprogrammi rakendamisele ning pakub tulevikusuundi. Varasemalt on toimunud konverentsid:

  • 2001: Keelekümblus Eestis – pilk tulevikku
  • 2002: Keelekümblus – meie kõigi teha
  • 2003: Keelekümblus – samm tulevikku
  • 2004: Keelekümblus, haridussüsteemi lahutamatu osa
  • 2005: Keelekümbluse kevadkonverents (hiliskeelekümbluse konverents)
  • 2006: Sisekoolitussüsteemi loomine
  • 2007: Õpetajate värbamine ja hoidmine
  • 2008: Lõimitud aine- ja keeleõppe levik: mitmekeelsus kui toimetuleku võti paljukultuurilises maailmas (rahvusvaheline konverents)
  • 2009: Nõustamine ja sisehindamine
  • 2010: Keelekümblusprogrammi kvaliteet
  • 2011: Õppekeskkond
  • 2012: Koostöö ja tunnustamine
  • 2013: 15 aastat keelekümblusprogrammi Eestis, levik ja kvaliteet
  • 2014: Juhtimine ja meeskonnatöö – visioonid, ideed ja rakendused
  • 2015: Keelepädevus aineõppes
  • 2016: Mitmekeelne õppekeskkond – võimaluste paljus
  • 2017: Õppija areng ja õppimise käsitus
  • 2018: Mitmekeelne õpe saja-aastases Eesti Vabariigis

Lõimitud aine- ja keeleõpe ehk LAK-õpe (content and language integrated learning – CLIL) on tõhus viis omandada võõrkeelt selles keeles teisi aineid õppides. Tõhususe tagab see, et õpetaja tähelepanu keskmes on nii ainesisu, keel kui ka õpioskused. LAK-õppega võib alustada lasteaiast ja seda saab rakendada mis tahes kooliastmes. 

Võõrkeelne aineõpetus pole Eestis sugugi uus nähtus. Mitmed koolid alustasid sellega juba 1960. aastatel: näiteks Tallinna Inglise Kolledži ja Tallinna 21. Keskkool inglise keeles, Gustav Adolfi Gümnaasium prantsuse keeles. Pisut hiljem alustati veel viies koolis Tallinnas, Tartus, Raplas ja Rakveres põhikooli geograafia õpetamist inglise keeles, Kadrioru Gümnaasiumi eelkäijas aga saksa keeles. Tallinna Humanitaargümnaasiumisse jõudis ingliskeelne õpe 1970. aastail ja on jätkunud senini. 1997. aastast avati Tallinnas ja Tartus kahe gümnaasiumi juures saksakeelsed osakonnad.

Praegu leiame LAK-õpet nii eesti kui ka vene õppekeelega koolidest. Viimase kahekümne aasta jooksul on oluliselt suurenenud eestikeelset õpet pakkuvate vene õppekeelega koolide arv.

Kuigi õppe maht ja ainete valik on kooliti väga erinevad, järgitakse tulemusliku LAK-õppe saavutamiseks ühte ja sama põhimõtet: ühtviisi tähtsad on nii keel, ainesisu kui ka õpioskused. Kuna need kolm on tähtsad ka emakeelses õppes, on LAK-õppe materjalidest kasu ka vaid emakeelse õppega koolidele.

LAK-õpe nõuab järjepidevat koostööd õpetajate vahel, kes peavad teineteise tööd toetama. Aineõpetaja tegutseb samaaegselt ka keeleõpetajana ja keeleõpetaja peab siduma keeleõppetegevused spetsiifilise ainekeelega.

LAK-õpe on katusmõiste, mis hõlmab paljusid erinimelisi õppekorralduslahendusi (nt keelekümblus, keeledušš, keelelaager, perevahetus), mis erinevad teineteisest nii õppe pikkuse kui ka intensiivsuse poolest. Tõnis Kärema joonis raamatust LAK-õppe käsiraamatust „Lõimitud aine- ja keeleõpe“:

Viimaste aastakümnete jooksul on LAK-õppe kohta ilmunud palju teoreetilist ja praktilist kirjandust, seda ka eesti keeles:

Remote video URL

Viimati uuendatud 16.04.2021