Konkursiga märgatakse ja tunnustatakse koole, kus koostöiselt ja kogukonda kaasavalt viiakse ellu tõenduspõhiseid haridusuuendusi, toetatakse iga õppija ja koolipere liikme heaolu ning arendatakse õppija eripära väärtustavat koolikultuuri.
Konkursist lähemalt
Konkursil saavad osaleda kõik üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused, kes ei ole kahel eelneval aastal saanud aasta kooli tiitlit. Oma kooli esitab konkursile koolipere ise. Kandideerimiseks tuleb koolil vastata eneseanalüüsi küsimustele, esitada lühivideo ning panna kokku pildigalerii veebilehel spoku.harno.ee. Aasta kool selgus teise rahvahääletuse tulemusena.
Aasta kooli tiitli saanud koolid:
- 2026 – Pärnu Koidula Gümnaasium
- 2025 – Kindluse Kool
- 2024 – Jõhvi Gümnaasium
- 2023 – Metsküla Algkool
- 2022 – Läänemaa Ühisgümnaasium
- 2021 – Uulu Põhikool
- 2020 – Võru Gümnaasium
- 2019 – Viljandi Gümnaasium
- 2018 – Tallinna 32. keskkool
Aasta kool 2026 konkurss
Juba üheksandat korda toimunud konkursiga märgatakse ja tunnustatakse koole, kus koostöiselt ja kogukonda kaasavalt viiakse ellu tõenduspõhiseid haridusuuendusi, toetatakse iga õppija ning koolipere liikme heaolu ja arendatakse õppija eripära väärtustavat koolikultuuri.
Selleks, et kõigil osalejatel oleksid võrdsed võimalused, tingimused oleksid igale koolile jõukohased ning konkurss püsiks kooskõlas riiklike haridusuuendustega, on 2026. aastal tehtud konkursi kandideerimistingimustes muudatusi. Kui 2025. aastal lisandus nõuetesse kooli eneseanalüüs, siis alates 2026. aastast on küsimustikus varasema nelja enesehindamise küsimuse asemel kuus. Küsimuste aluseks on HAKA üldhariduse kvaliteedihindamise mudel, mis tähendab, et koolidel, kel on hindamine juba tehtud, on küsitu varem läbi töötatud. Eneseanalüüsi küsimustes tuleb kirjeldada uuringute või rahuloluküsitluste tulemustest/kitsaskohtadest lähtuvaid tegevusi.
Muudatused on sisse viidud ka hindamissüsteemis. Tänavused uuendused hindamissüsteemis aitavad luua võrdsemad võimalused ka väiksema kogukonnaga, sh väiksema häältejõuga koolidele. See tähendab, et nüüdsest pääsevad koolid finaali koefitsiendi alusel – 50% tulemusest annab eneseanalüüs, 30% video ja 20% esimene rahvahääletus. Tiitli saaja selgub teise vooru rahvahääletuse tulemuste põhjal.
2026. aasta kool konkursi hindamissüsteem:
1. kool vastab kuuele eneseanalüüsi küsimusele ning esitab video ja fotod;
2. 7-liikmeline žürii hindab kooli eneseanalüüsi (max 18p) vastuseid ja videot (max 6p), mille põhjal selguvad 10 poolfinaali pääsevat kooli;
3. poolfinaalis võistlevad koolid rahva häälte nimel ning koefitsiendi alusel selguvad kolm kooli, kes pääsevad finaali (50% tulemusest annab eneseanalüüs, 30% video ja 20% rahvahääletus);
4. finaali pääsenud kolm kooli võistlevad taas rahva häälte nimel;
5. tiitli saab kool, kes on teise rahvahääletuse tulemuste põhjal saanud kõrgeima tulemuse.
Kolme finaali pääsenud kooli külastasid "Nova" saatejuhid, kes tegid finaalkoolidest lühireportaažid, mida näidati ERRi eetris. Tiitli saaja kuulutati välja 5. mail ERR-i saates “Terevisioon”, mis läheks eetrisse võitjakoolist. Aasta kooli tiitli andis üle haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Konkursi tingimustest saab lugeda lähemalt siit:
Lisainfo
Laura Köidam
Haridus- ja Noorteamet
Projektijuht
[email protected]
Jana Liiv
Haridus- ja Noorteamet
Projektijuht
[email protected]
Aasta kool 2026 on Pärnu Koidula Gümnaasium. Vaata fotosid tiitli üleandmisest siit: https://flic.kr/s/aHBqjCT4tF
Aasta kool 2026 finalistid on:
- Pärnu Koidula Gümnaasium
- Tartu Rakenduslik Kolledž VOCO
- Kaarli Kool
Aasta kool 2026 poolfinalistid on:
- Pärnu Koidula Gümnaasium
- Tallinna Rahvusvaheline Kool
- Kaarli Kool
- Tartu Rakenduslik Kolledž VOCO
- Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus COSMOS
- Tallinna Avatud Kool
- Pärnu Tammsaare Kool
- Viimsi Gümnaasium
- Antsla Gümnaasium
- Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus
Konkursil saavad osaleda kõik üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused, kes ei ole kahel eelneval aastal võitnud aasta kooli tiitlit. Oma kooli esitab konkursile koolipere ise.
Kandideerimiseks tuleb koolil vastata eneseanalüüsi küsimustele ning esitada lühivideo ja pildigalerii veebilehel spoku.harno.ee.
Video
Sisulised tingimused:
- video toetab konkursi eesmärki ning toob esile vähemalt ühe sõnumi: koostöine ja kogukonda kaasav koolikultuur, tõenduspõhine haridusuuendus, kiusuennetus või õppija ja töötaja heaolu;
- videost ilmneb koostöine teostus. Roll on lisaks õpilastele veel mõnel kogukonna liikmel (õpetajad, lapsevanemad, vilistlased, kooli juhtkond);
- video pakub uut ja loovat vaatenurka koolielule, kasutab originaalseid stseene, leidlikku montaaži vms;
- video hoiab vaataja tähelepanu algusest lõpuni, loob emotsiooni ja kaasab publikut;
- video pilt ja heli on hästi läbimõeldud ning need toetavad sisu/narratiivi.
Tehnilised tingimused:
- Iga kool esitab ühe video. Kui koolis on tehtud mitu videot, tuleb esmalt korraldada koolisisene konkurss;
- Video peab olema filmitud horisontaalis ja Full HD-s:
- H264 MP4 (nt YouTube HD);
- H264 1080p25;
- Bitrate VBR 16Mbit/s;
- Audio: AAC codec, 320kbps, 48Khz;
- Bitrate VBR 16Mbit/s;
- Level 4.2, Profile High.
-
Video pikkuseks on maksimaalselt kaks minutit (enam kui 5% lubatud pikkust ületavad videod ei kvalifitseeru ja zürii ei hinda videot).
Pildigalerii
Sisulised tingimused:
-
Esitatud pildigalerii sisaldab 5-10 pilti, mis illustreerivad kooli igapäevaelu, tuues esile kooli tugevused ja edulood konkursi eesmärki silmas pidades.
Tehnilised tingimused:
-
Pildid on esitatud JPEG või PNG formaadis.
Eneseanalüüsi küsimused
-
Kool on vastanud kuuele eneseanalüüsi ankeedi küsimusele ning kirjeldanud uuringute või rahuoluküsitluste tulemustest ja kitsaskohtades lähtuvaid tegevusi.
NB! Video ja pildigalerii tuleb esitada veebilingina ja failid peavad olema pilvest allalaetavad (Vimeo, YouTube, Google Drive, Dropbox vms.)
Kõikide laekunud konkursitööde hulgast valib žürii välja 10 poolfinalisti. 2026. aastal osalevad žüriis:
- insener, ettevõtja, investor ja Unicorn Squad asutaja Taavi Kotka,
- Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja Karl Erik Kirss,
- Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja Margus Pedaste,
- Eesti Rahvusringhäälingu esindaja, saatejuht Anu Välba,
- Haridus ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna peaekspert Taavi Kreitsmann,
- 2025. aasta konkursi võitnud kooli, Kindluse Kooli direktor Reelika Turi,
- Haridus-ja Noorteameti haridusuuenduste osakonna juht Liina Kanter.
Aasta kool 2026 - Pärnu Koidula Gümnaasium
2026. aastal pälvis aasta kooli tiitli Pärnus pikalt tegutsenud Pärnu Koidula Gümnaasium, kes suutis nii žüriile kui rahvale mõjusalt tutvustada kooli haridusuuendusi ja innovaatilisi lahendusi. Aasta kool 2026 konkursi finaali pääsesid ka Tartu Rakenduslik Kolledž VOCO ja Kaarli Kool. Kokku kandideeris tiitlile 15 kooli.
Aasta kool 2025 - Kindluse Kool
2025. aastal pälvis aasta kooli tiitli Harjumaal tegutsev 9-klassiline Kindluse Kool, kes suutis nii žüriile kui ka Eesti rahvale kõige mõjusamalt tutvustada oma kooli nüüdisaegseid ja innovaatilisi lahendusi, mis muudavad koolis õppimise huvitavamaks ja tulemuslikumaks. Aasta kool 2025 konkursi auväärse teise koha saavutas Tallinna Prantsuse Lütseum ja kolmanda koha pälvis žürii ja rahvahääletuse punktiarvestuse tulemusena Kuressaare Nooruse Kool. Kokku kandideeris tiitlile 32 kooli. Esmase valiku kõikide saadetud konkursitööde hulgast tegi žürii, kelle poolt antud punktide põhjal selgusid aasta kool 2025 poolfinalistid, kelleks olid (tähestikulises järjekorras) Avatud Kool, Emili Kool, Hiiumaa Gümnaasium, Kindluse Kool, Kuressaare Nooruse Kool, Pärnu Koidula Gümnaasium, Püha Johannese Kool, Rakvere Reaalkool, Tallinna Prantsuse Lütseum ja Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasium.
Aasta kool 2024 - Jõhvi Gümnaasium
2024. aastal viis aasta kooli tiitli koju Jõhvi Gümnaasium, kes suutis kõige edukamalt žüriile ja Eesti rahvale näidata, millised põnevad koostöövormid koolis kasutusel on ning kuidas toimub nende koolis õppimine lisaks tavapärastele ainetundidele. Aasta kool 2024 konkursi auväärse teise koha saavutas Raasiku Kool ja kolmanda koha pälvis žürii ja rahvahääletuse punktiarvestuse tulemusena Püha Johannese kool. Kokku kandideeris tiitlile 24 kooli, kellest finaali pääsesid (tähestikulises järjekorras) Jõhvi Gümnaasium, Jüri Gümnaasium, Kihnu Kool, Paide Gümnaasium, Peetri Lasteaed-Põhikool, Püha Johannese Kool, Raasiku Kool, Tartu Rakenduslik Kolledž, Vasta Kool ja Väike-Maarja Gümnaasium.
Aasta kool 2023 - Metsküla Algkool
2023. aasta kooli tiitli pälvis Metsküla Algkool, kes saavutas rahvahääletusel ülekaaluka võidu. Teise koha sai Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi Vabaduse Kool, kellele järgnes Tallinna Järveotsa Gümnaasium. Konkursile kandideeris 40 kooli (sh 2 kutsekooli) üle Eesti, kelle seast žürii valis kümme finalisti: Albu Põhikool, Jõhvi Gümnaasium, Kohtla-Järve Gümnaasium, Metsküla Algkool, Pärnu Mai Kool, Püha Johannese Kool, Tabasalu Gümnaasium, Tallinna Järveotsa Gümnaasium, Tallinna Tõnismäe riigigümnaasiumi Vabaduse Kool ja TERA Peedu kool.
Aasta kool 2022 - Läänemaa Ühisgümnaasium
Aasta kool 2022 tiitli võit tuli väga tasavägiselt. Teise koha sai Metsküla Algkool ning žürii ja rahvahääletuse punktiarvestuse tulemusena tuli kolmandaks Jüri Gümnaasium. Konkursile kandideeris kokku 31 kooli, žürii otsusega jõudsid lisaks esikolmikule finaali veel: Iisaku Gümnaasium, Jakob Westholmi Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium, Pärnu Ülejõe Põhikool, Püha Johannese Kool, Tallinna Laagna Gümnaasium, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium.
Aasta kool 2021 - Uulu Põhikool
Rahva ja žürii arvamus oli sel aastal üksmeelne - võitjakool kogus nii hindajatelt kui ka hääletajatel kõrgeimad punktid. Uulu Põhikoolile järgnesid punktide arvestuses Tartu Tamme Gümnaasium ja Parksepa Keskkool. Aasta kooli 2021 tiitlile kandideeris 24 kooli, žürii otsusega jõudsid neist finaali kümme: Jõhvi Gümnaasium, Uulu Põhikool, Rakvere Ametikool, Jõhvi Vene Põhikool, Parksepa Keskkool, Tallinna Juudi Kool, Tartu Tamme Gümnaasium, Kohtla-Järve Gümnaasium, Türi Ühisgümnaasium ning Ruila Põhikool.
Aasta kool 2020 - Võru Gümnaasium.
Aasta kool 2020 tiitli võitnud kool – Võru Gümnaasium – kogus žürii ja rahvahääletuse tulemusena kõige enam punkte. Napilt järgnes Viimsi Gümnaasium ja punktiarvestuses tuli kolmandaks Tartu Forseliuse Kool. Võru Gümnaasium on suutnud end hoolimata lühikesest tegutsemisajast tõestada suurepärase hariduskeskusena, kus nii õpilased kui õpetajad tunnevad end hästi. Aasta kooli konkursile kandideeris kokku 31 kooli, neist 5 kutsehariduskoolid. Kõigi osalejate hulgast valis žürii 10 finalisti: Vääna Mõisakool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Püünsi Kool, Tartu Forseliuse Kool, Võru Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium, TERA Peedu Kool, Viimsi Gümnaasium, Rakvere Ametikool ja Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium.
Aasta kool 2019 - Viljandi Gümnaasium.
2019. aasta konkursi žürii valis 54 kooli seast välja 10 finalisti, kelle seast parima selgitas välja rahvas. Rahvahääletusel osalesid koolid viiest maakonnast: Kiili Gümnaasium, Neeme Kool, Võru Gümnaasium, Järveküla Kool, Elva Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Tallinna Kunstigümnaasium, Põlva Gümnaasium, Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium ja Tallinna Järveotsa Gümnaasium.
Aasta kool 2018 - Tallinna 32. keskkool.
Konkursi võitja paistis silma oma õpilaskeskse lähenemise ja aktiivsete õpetajatega. Teisele kohale tuli Tallinna reaalkool ja kolmandale Põlva gümnaasium. Kokku osales «Aasta Kool 2018» konkursil 68 kooli, finaali ehk kümne sekka jõudsid lisaks esikolmikule veel Tallinnast Gustav Adolfi gümnaasium, Rahumäe põhikool ja Südalinna kool, Tartust Maarja kool ja Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium, Tartumaalt Unipiha algkool ja Võrumaalt Parksepa keskkool.
Aasta Kooli konkurssi korraldab Haridus- ja Noorteamet koostöös ERR-iga Euroopa Liidu poolt kaasrahastatud tegevuse „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ (HANO) raames.
Viimati uuendatud 06.05.2026
