Üldpädevustestid

Üldpädevuste hindamine õpetaja poolt on kujundava hindamise üks osa. Laste ja noorte arengu toetamine on edukam, kui õpetaja oskab hinnata, missugused on iga õpilase üldpädevuste iseärasused. See on tekitanud vajaduse üldpädevuste usaldusväärse hindamisvahendi järele. Üldpädevusteste arendab välja Harno koostöös partneritega.

Praegu kasutamiseks valmis olevad üldpädevustestid

Nende pädevuste taseme hindamiseks on olemas kaks e-testi 2., 3., 6., ja 8. klasside õpilaste jaoks: 

  • Õpi- ja enesemääratluspädevuse testiga hinnatakse õpipädevusega seotud näitajaid (õpilase arenguuskumusi, õpimotivatsiooni, mõtlemise taset ja paindlikkust, planeerimist ja õpistrateegiaid) ning õppimisega seotud enesemääratluspädevuse näitajaid (tajutud võimekust, oskuste teadvustamist ja enda toimetuleku põhjendamist).
  • Suhtlus- ja enesemääratluspädevuse testiga hinnatakse õppija suhtluspädevusega seotud näitajaid (arenguuskumusi, emotsioonide ja sõnatähenduste tundmise oskust ja sotsiolingvistilisi teadmisi, suhtlemisprotsessi erinevates etappides toimuvat info märkamist, tõlgendamist, emotsioonide reguleerimise strateegiate eelistamist, suhtlusrepliigi ja käitumise valikute tegemist) ning suhtlemisega seotud enesemääratluspädevuse näitajaid (tajutud võimekust ja tagajärgede hindamise oskust).

Kõik testid on olemas nii eesti kui ka vene keeles. Erinevatele klassidele mõeldud testide ülesanded on osalt kattuvad, kuid vanemate klasside testid sisaldavad rohkem ülesandeid. Teise klassi õpilased saavad ülesannete juhiseid ka kõrvaklappide abil kuulata, vanemate klasside testides see võimalus puudub. 

Iga testi täitmiseks kulub aega umbes üks koolitund, kuid mõned õpilased võivad seda lahendada ka kauem. Kõik ülesanded on arvutihinnatavad. Õpetajale esitatakse tagasiside nii iga testi sooritaja kohta eraldi kui ka klassi või sooritajate rühma kohta tervikuna. Õpilane saab tutvuda EIS kontol enda tulemuste ülevaatega.

Õpi-, suhtlus- ja enesemääratluspädevuse testide arendustööd teostati Digipöörde programmi raames Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel.

Materjalid

E-testid on kättesaadavad eksamite infosüsteemis EIS.

Juhendid eksamite infosüsteemi EIS kasutamiseks: lühijuhendjuhendid koos videotega

    Funktsionaalse ja matemaatilise kirjaoskuse e-testid aitavad õpetajal hinnata I ja II kooliastme õpilaste kirjaoskuse üldist taset ja sellega seotud tugevusi-nõrkusi Mõlemad kirjaoskuse testid on saadaval kolmandale ja kuuendale klassile nii eesti kui ka vene keeles.

    • Lugemispädevuse testiga antakse tagasisidet õpilase lugemistehniliste oskuste, loetu keelelise mõistmise, lugemisega seotud metakognitiivsete oskuste kasutamise ja lugemishuvi kohta.
    • Matemaatikapädevuse testiga hinnatakse läbi eluliste ülesannete lahendamise õpilaste matemaatikapädevuse taset kui tervikut, mõistelisi ja protseduurilisi teadmisi ning matemaatikaalast huvi. 

    Mõlema testi täitmiseks kulub aega umbes üks koolitund, kuid mõned õpilased võivad testi lahendada ka kiiremini või kauem. Testi tulemuste hindamine toimub automaatselt. Testimise lõppedes esitatakse õpetajale tagasiside nii iga testi sooritaja kohta eraldi kui ka klassi või sooritajate rühma kohta tervikuna. Õpilase kontole EIS-s lisandub testi täitmise järel tagasiside tema enda tulemustega.

    Enne õpilaste testimist tuleb õpetajal testide läbiviimiseks ja tulemuste interpreteerimiseks kindlasti tutvuta juhendmaterjaliga.

    Lugemis- ja matemaatikapädevuse testide arendustööd teostati Digipöörde programmi raames Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel.

    Materjalid

    E-testid on kättesaadavad eksamite infosüsteemis EIS.

    Juhendid eksamite infosüsteemi EIS kasutamiseks: lühijuhendjuhendid koos videotega

    Digipädevustest on mõeldud Eesti õpilaste digipädevuse taseme ja digiseadmete kasutamise valmisoleku mõõtmiseks põhikooli III kooliastmes ja gümnaasiumis.

    Test on koostatud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse HITSA eestvedamisel välja töötatud õppijate digipädevuse mudeli alusel, mille aluseks on omakorda Euroopa Komisjoni DIGCOMP-i raamistik. Testi ülesanded käsitlevad erinevaid digipädevuse valdkondi: infootsing, suhtlemine, sisuloome, turvalisus ja probleemilahendus.

    Digipädevuse testi algne mudel ja vastav esimene e-tasemetöö versioon on loodud Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli teadlaste poolt. Testi kasutati esmakordselt 2018. aastal. Praegu kasutatakse digipädevustesti katselise e-tasemetöö vormis iga-aastaselt: aprillis 2019 viidi läbi hindamine 9. ja 12. klassi õpilastele, mais 2021 hinnati 8. ja 11. klassi õpilasi (seoses pandeemiaga 2020. a hindamist ei toimunud).

    Digipädevuse tasemetöö ei ole riiklik hindeline kontrolltöö, vaid on loodud õpilaste digipädevuse väljaselgitamiseks. Tasemetööga ei hinnata üksiku õpetaja tööd, vaid kooli kui terviku, sh kõigi õpetajate ja lapse ühispingutuse tulemust. Pärast testi sooritamist saab iga õpilane enda kohta sõnalise tagasiside. Kool saab sõnalise tagasiside selle kohta, kuidas tema õpilastel testis läks.

    Ettevõtluspädevust defineeritakse kui teadmiste, oskuste ja hoiakute terviklikku kogumit, mis on vajalik väärtust loovate ideede elluviimisel, õppija ettevõtlikkuse arenguks ning jätkusuutlikuks toimetulekuks töös ja igapäevaelus. Ettevõtluspädevus on rakendatav kõigis valdkondades ja elualadel ning suunatud indiviidi isiklikule arengule, aktiivsele osalemisele ühiskonnas ja tööturul nii palgatöötaja kui tööandjana.

    Ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi „Edu ja Tegu“ raames on töötatud välja ettevõtluspädevuse pädevusmudel ja metoodilised soovitused õpilaste ettevõtluspädevuse arengu toetamiseks eri hariduse tasemetel. 2021. aasta algusest on gümnaasiumitel võimalik kasutada õpilaste hindamisel ettevõtlikkuspädevuse e-küsimustikku. Küsimustik on mõeldud kasutamiseks ettevõtluspädevuse edendamisele suunatud õppetöö läbiviimisel kui enesehindamise vahend, mis võimaldab õpilasel saada tagasisidet enda pädevuse eri valdkondadest, märgata õppimis- ja arenguvajadusi. Küsimustik on kasutatav ka eraldiseisvalt ettevõtlikkuspädevuse kohta tagasiside saamiseks ning seda võib kasutada kõigis gümnaasiumi klassides.

    Küsimustik hõlmab kõiki ettevõtluspädevuse valdkondi:

    • Enesejuhtimine
    • Väärtust loov mõtlemine ja lahenduste leidmine
    • Sotsiaalsete olukordade lahendamine
    • Äriideede elluviimine

    Küsimustikku on võimalik täita laua- või sülearvutis, tahvelarvutis ning mobiiltelefonis. Vastamine võtab aega ligikaudu 15 minutit. Vastused on arvutihinnatavad ja õpilased saavad küsimustiku täitmisel koheselt tagasiside, et enda pädevust analüüsida. Õpetaja saab hinnatud grupi kohta tagasiside, kus on pädevuse valdkondade kaupa esitatud info õpilaste jaotuse kohta (kõrge, keskmine või madal tulemus). Nii saab ülevaate, milliste pädevuse valdkondade kujundamisele võiks rühmas ja iga õpilase puhul keskenduda.

    Enne küsimustiku kasutamist tuleb kindlasti tutvuda küsimustiku kasutamise juhendiga.

    Materjalid

    Küsimustik on kättesaadav eksamite infosüsteemis EIS.

    Juhendid eksamite infosüsteemi EIS kasutamiseks: lühijuhend,  juhendid koos videotega

    Mis on üldpädevused?

    Üldpädevused hõlmavad inimese teadmisi, oskusi ja hoiakuid (ka uskumusi, väärtusi), mis tagavad suutlikkuse elus loovalt, ettevõtlikult ja paindlikult toimida. Head üldpädevused võimaldavad efektiivsemalt õppida ja seejuures ennast hästi tunda. Seetõttu on oluline, et lapse üldpädevuste arengu toetamist alustataks juba algklassides. 

    Põhikooli riiklikus õppekavas loetletud üldpädevused on järgmised:

    Kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid.

    Sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel.

    Enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme.

    Õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi.

    Suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi.

    Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt.

    Ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske.

    Digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

    Viimati uuendatud 15.09.2021