Noortemaleva toetus

Maleva toetust on õigus taotleda äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud asutusel või avalik-õigusliku juriidilisel isikul, kellel on maleva toimumise ajaks olemas kokkulepped tööandjatega.

Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

• taotleja on tegutsenud vähemalt 6 kuud ning tema tegevusala on huvihariduse ja huvitegevuse korraldamine ja/või noorsootöö, sh noorte töökasvatus, noorte juhendamine ning õpetamine või nõustamine;
• tema suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
• tal puudub maksuvõlg riigi ees või maksuvõla tasumine on ajatatud;
• tal puuduvad tähtajaks esitamata majandusaasta aruanded;
• tal puuduvad Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti ees varasemad täitmata kohustused;
• taotleja tagab, et maleva rühma juhendaja vastab lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele;
• taotleja tagab, et maleva rühma juhendajatena töötavad noorsootöötaja kutse- või osakutse tunnistusega isikud arvestusega, et 15 noore kohta on maleva rühmas vähemalt üks kvalifitseeritud juhendaja.

Taotlust saab esitada: 

1. 5–21 ööpäeva kestva ööbimisega maleva korraldamiseks ja läbiviimiseks;
2. 5–21 päeva kestva ööbimiseta maleva korraldamiseks ja läbiviimiseks.

Maleva korraldaja organiseeritud tegevused malevas peavad vastama järgmistele tingimustele:

• Noore töötamine on vastavuses töölepingu seadusega ja sellega seotud määrusega ning noorele palga maksmisel arvestatakse kehtiva tunnitasu alammääraga.
• Peavad hõlmama noortele suunatud mitteformaalõppe põhimõtteid järgivaid koolitustegevusi tööohutuse, tööseadusandluse, soostereotüüpide vaba karjääriinfo ja karjääriplaneerimise, küberturvalisuse, noorte ettevõtluse ja ettevõtlikkuse teemadel 
• Koolitusi viiakse läbi igas vahetuses vähemalt üks kord nädalas.
• Maleva tegevuskava sisaldab tööajale lisaks noorsootöö põhimõtetele tuginevaid arendavaid ühistegevusi tööst vabal ajal.
• Maleva tegevused viiakse läbi eesti keeles, välja arvatud juhul, kui malev korraldatakse lõimumise eesmärgil.
• Lõimumise eesmärgil korraldatud maleva tegevus võib toimuda osaliselt muus keeles. Lõimumise eesmärgil korraldatud maleva puhul kirjeldab maleva korraldaja taotluses, millises ulatuses kaasatakse igasse maleva vahetusse lisaks muukeelsetele noortele eesti keelt heal suhtlustasemel oskavaid noori.
   

  Toetust võib kasutada:

• Projekti administreerimisega seotud üldkuludeks (büroo-, transpordi-, side- jm kulud)
• Malevas osaleva noore ööbimise, transpordi ja toitlustamise kuludeks
• Malevarühma juhendaja tööjõukuludeks
• Koolituskuludeks
• Maleva sümboolikaga seonduvad kuludeks (nt riided)
• Sündmuste läbiviimisega seotud kuludeks
• Isikukaitse- ja desinfitseerimisvahenditega seotud kuludeks

Toetuse andmisel lähtutakse malevapäeva maksumusest ühe noore kohta.

• Toetuse määr ööbimisega maleva korraldamiseks ja läbiviimiseks on 14 eurot noore kohta ööpäevas.
• Toetuse määr ööbimiseta maleva korraldamiseks ja läbiviimiseks on 7 eurot noore kohta päevas.

Eraldatava toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 175 000 eurot*.

2023. aastal osales malevasuve projektides  kokku 4647 noort, neist 1321 ööbimisega ja 3326 ööbimiseta malevas. Kõige nooremad malevlased olid 9, kõige vanemad 25- aastased. Malevas osalenud noortest 86% olid vanuses  13–16-aastased. 

Noored teenisid malevas 886 687,93 eurot.

Malevate eelarve koos noorte töötasudega on 3 277 128,58 eurot. Millest katab riiklik toetus ca 20%. Riiklik toetus aastal 2023 malevakorraldajatele oli  440 000 eurot.

Toetust sai 57 malevakorraldajat, kellest 12 korraldasid nii ööbimisega, kui ka ööbimiseta malevaid.

Malevasse sai üldjuhul kandideerida CV ja motivatsioonikirja esitamisega ning enamustel toimusid ka vestlused noortega, et hinnata nende valmisolekut malevas osalemiseks. Peamiselt sai avalduse esitada veebikeskkonna kaudu (üldjuhul Google forms) osad kasutasid ka iseteeninduskeskkonda (SPOKU). Millele järgnesid vestlused noortega, nii individuaalsed kui grupivestlused. Kui malevasse soovijate arv ületas kohtade arvu, siis valikul lähtusid üldjuhul taotlejad põhimõttest, et pakkuda malevas osalemise võimalust neile, kellel puudub varasem töökogemus. Samuti arvestati ka motiveeritust ning mõned taotlejad lähtusid ka poiste ja tüdrukute arvu tasakaalust, HEV/NEET staatuses noortest ning KOVi sissekirjutusest. Korraldajad toovad välja, et peamiseks põhjuseks noortele eitava vastuse saamiseks on vähene huvi maleva ühistegevustest osavõtmiseks. Vähesel hulgal on ka malevaid, kus noored valitakse rühma kandideerimise kiiruse peale.

Noorte tööandjad ja töötamine 

Põhilisteks tööandjateks olid kohalikud omavalitsused. Noored said teha tööd koolides, noortekeskustes, raamatukogudes, mänguväljakutel jne. Lisaks pakkusid tööd ka erinevad ettevõtted, kauplused, kohvikud, laagrikorraldajad, põllumajandusettevõtted (nt marjade korjamine).  Samuti pakkusid tööd noortele Circkle K, Rimi, Telia, Terminal Oil AS, Wolt jne.

Ühistegevused ja töötoad  

Peale tööpäevi viidi läbi väga erinevaid töötubasid, koolitusi, mänge ja väljasõite. Koolitustest tõid korraldajad kõige rohkem esile töötukassa koolitusi, tööohutuse, rahatarkuse, enesearengu töötoad ning karjäärialaseid koolitusi. Veel korraldati erinevaid laua- ja seltskonnamänge, sportmänge, kujundati malevasärke, ujuti ja lasti vibu, grilliti, sõideti SUP-laudadega, käidi orienteerumas, paintballi ja bowlingut mängimas. Külastati seiklusparke, elamuskeskuseid, käidi erinevatel ekskursioonidel ja külastati näiteks kohalikke linna- ja vallavalitsusi ning muid kohalike ettevõtteid.  

Uuenduslikud ja tulevikus osatähtsust kasvatavad töövaldkonnad malevas 

Leidus ka malevakorraldajaid, kes kasutasid töötubades tehisintellekti, et noortega koos õppida, kuidas kirjutada motivatsioonikirju, logode disainimist ning samuti õppisid ka videode monteerimist telefoni rakendusi kasutades.

Üle poolte malevakorraldajate  toovad välja, et noored tunnevad huvi meediapädevuste arendamise vastu.

Meediapädevuste arendamine malevas, mis hõlmas igapäevaste tegevuste dokumenteerimist, sisu loomist, analüüsi ja sotsiaalmeedia haldamist.

Külastati karjäärikeskust, kus noored said proovida läbi virtuaalreaalsuse prillidega erinevaid ameteid ning nende ülesannete täitmist. Seal oli ka võimalus läbi interaktiivsete tahvlite, panna ennast erinevatesse töökeskkondadesse, nt pottsepp, kopajuht jne.

Korraldati projektijuhtimise koolitusi ning rahatarkuse töötube. Ettevõtlusküla külastus andis ettevõtlikkuspädevust, kodaniku- ja rahatarkust.

LTT pädevuste ja oskuste omandamine malevas 

Malevas tehti töid, mis on seotud loodusega: näiteks ravimtaimede-, kurkide ja maasikate korjamine, loomade eest hoolitsemine, aiatööd, heakorratööd. Need tööd andsid malevlastele oskuse vaadelda, mõista ja selgitada loodus-, tehis ja sotsiaalse keskkonnas eksisteerivaid objekte ja protsesse, analüüsida keskkonda kui terviksüsteemi. Toimus OÜ Merkuuri poolt tehnoloogiaalased õpitoad, kus noored puutusid kokku ja omandasid tehnoloogilisi oskusi ja õppisid tundma tehnoloogilisi tööriistu. Korraldati programmeerimise, robootika ja droonide lennutamise töötube. Noortele pakuti võimalust osaleda, Soundworld ja IT laboris, katsetasid käivitunud noorsootöö mudeleid ja tutvustasid neid läbi videote ka valla noortele ja kogukonnale.

2022. aastal osales malevasuve projektides osales kokku 4986 noort, kellest 1394 osales ööbimisega ja 3592 ööbimiseta malevas. Kõige nooremad malevlased olid 9, kõige vanemad 26 aastased. Kõige rohkem osales malevas 3.–16. aastaseid.

Sellel aastal oli malevatesse kaasatud ka 108 sõjapõgenikku. Kuigi kevadel planeeriti neid kaasata veelgi enam, liikusid paljud noored edasi ja seetõttu planeeritud osa vähenes.

Malevasse kandideerimiseks tuli noortel oma kohalikule malevakorraldajale esitada registreerimisavaldus ja CV, viidi läbi töövestlused ja meeskonnatöö koolitused. Malevas osalemise võimalust reklaamiti koolides, noortekeskustes, valla sotsiaalmeediakanalites ja valla ajalehtedes. Kaasati töötukassat. Kuna malevaid korraldavad ka erinevad püsilaagrid, saavad seal võimaluse malevlasena töötada just varasemate aastate laagrilised. Mõned malevad lähtuvad põhimõttest kes ees, see sees, kuid enamus korraldajad panevad kandideerimisele ja vestlustele väga suure osa. Üldiselt pakutakse malevas osalemise võimalust vaid oma kohaliku sissekirjutusega noortele, juhul kui kohti jääb üle, võimaldatakse ka teistel liituda. Kui tung malevasse on suur, on mitmed korraldajad eelistanud just neid noori, kellel varasemalt maleva või töökogemus puudub.

Nagu ka varasematel aastatel, olid peamisteks tööandjateks ikka kohalikud omavalitsused. Noored said teha tööd koolides, spordikeskustes, noortekeskustes, puhkealadel, raamatukogudes, mänguväljakutel jne. Tööd on vaheldusrikkad ja mitmekesised ning peamiselt heakorratööde valdkonnas. Rohiti, pesti, istutati, kasteti, koristati, aidati parkimiskorraldusel, koristati randu, värskendati kirikuid ja surnuaedasid jne.

Lisaks pakkusid tööd ka erinevad kohalikud ettevõtted sh kauplused, kohvikud, laagrikorraldajad, põllumajandusettevõtted (nt marjade korjamine). Noored teenisid 2022 malevasuves kokku 965 321 eurot.

Pärast töötamist viidi läbi väga erinevaid töötubasid, koolitusi, mänge ja muidu ühistegevusi. Tutvuti väga erinevate uute töövaldkondadega, tehti väga palju erinevaid väljasõite.

Maleva rühmasid juhtisid rühmajuhid, keda oli kokku 436, nendest 49% olid ka ise noored ehk vanuses kuni 26.

Riikliku toetuse kogusumma oli 463 398 eurot, millele lisandus korraldajate omaosalus 953 262,14. Malevasuve eelarve koos noorte töötasudega oli 2022. aastal oli kokku  üle kahe miljoni euro. Riiklik toetus katab sellest ca 22%.