Haridus- ja Noorteameti tegevused lapsevanemate suunal
Haridus- ja Noorteameti tegevused hõlmavad lapsevanemate, sh erineva keelelise ja kultuurilise taustaga lapsevanemate teavitamist, koolitamist ja toetamist eesmärgiga tõsta teadlikkust mitmekeelses ja -kultuurilises keskkonnas õppimise ning õpetamise teemadel.
See tähendab, et lapsevanematele pakutakse:
- Teemakohaseid koolitusi ja loenguid, mis aitavad paremini mõista, kuidas toetada last mitmekeelses õpikeskkonnas.
- Videoloenguid, kus lapsevanemad saavad jagada oma kogemusi ja kuulda ekspertide soovitusi.
- Kaasamisvõimalusi, näiteks fookusgruppe ja arutelusid, kus lapsevanemate häält kuuldakse ning nende ettepanekuid arvestatakse.
Eesmärk on, et iga lapsevanem tunneks end kindlamalt, oskaks oma last igapäevaselt toetada ning mõistaks paremini koolikeskkonna eripärasid. Samuti on oluline, et lapsevanemad ise tunneksid, et nad on väärtustatud osa kooli- ja kogukonnaelust.
Läbi nende tegevuste tugevneb koostöö kodu ja kooli vahel, suureneb usaldus haridussüsteemi vastu ning kasvab perede teadlikkus kultuurilisest ja keelelisest mitmekesisusest. See on oluline samm kaasavama ja sidusama ühiskonna kujundamisel.
Teavitamiskohustus
Toetust saanud projektide tähistamiseks on kasutusel Šveitsi ja Eesti lipuvärvides logo. Logoga tähistatakse toetust saanud projekti materjalid vastavalt nõuetele.
Teavitamiskohustuse, logode kasutusjuhendi ja allalaaditavad logod leiad lehelt https://www.rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/toetusfondid-ja-programmid/sveitsi-eesti-koostooprogramm#teavitus-ja-logod.
Haridus- ja Noorteamet korraldab lastevanematele suunatud tasuta koolitusprogrammi „Toetav lapsevanem: 5 sammu lapse eestikeelse hariduse teekonnal”.
Programmi eesmärk on toetada eesti keelest erineva emakeelega lapsevanemaid eestikeelses haridussüsteemis orienteerumisel ja oma laste õpiteekonnal.
Koolitused osalejatele teaduspõhiseid teadmisi kaasahaaraval viisil ning praktilisi lahendusi.
Koolitusprogrammi raames toimub kolm kohtumist, mis käsitlevad:
-
- lapsevanemate rõõme ja väljakutseid eestikeelses haridussüsteemis,
- emakeele ja identiteedi rolli,
- lapse toetamist eestikeelses õppes.
Sihtgrupp: eesti keelest erineva emakeelega lapsevanemad.
Pilootprogramm Harjumaal, lisainfo: https://koolitus.edu.ee/sisekoolitus/14881
Koolitusprogrammi eesmärk on anda eesti keelest erineva emakeelega lastevanematele praktilisi teadmisi ja tuge oma lapse toetamiseks eestikeelses haridussüsteemis.
Kolmest seminarist koosnev koolitusprogramm „Toetav lapsevanem – käsikäes lapse haridusteel“ annab just selleks vajalikud teadmised ja oskused. Programmi jooksul:
- saab ülevaate Eesti haridussüsteemi viimaste aastate muudatustest ja lapsevanema olulisest rollist,
- õpib märkama ja toetama lapse sotsiaalset ning emotsionaalset arengut,
- kogub mängulisi ja praktilisi ideid, kuidas kodus ja igapäevaelus õppimist ning keeleõpet soodustada.
Koolitus on koht, kus lapsevanemad saavad jagada kogemusi, katsetada praktilisi harjutusi ja leida igapäevaelus toimivaid strateegiaid, mis aitavad last veelgi paremini toetada. Koolituste koostööpartner on Keelekümblusprogrammi Lastevanemate Liit.
Koolitused sel sügisel:
2025.aasta novembris kaardistas Haridus- ja Noorteamet fookusgrupi intervjuu vormis lastevanemate kogemusi ja ootusi, kelle lapsed õpivad koos eri keele- ja kultuuritaustaga eakaaslastega. Fookusgrupi tulemuste põhjal koostati analüütiline raporti „Sotsiaalse kaasatuse toetamine multikultuurilises klassiruumis“, mis toob välja praktilised tähelepanekud ja ideed, kuidas toetada oma last ning tugevdada kaasatust koolikeskkonnas.
Lühikokkuvõte raportist „Sotsiaalse kaasatuse toetamine multikultuurilises klassiruumis“
- Üldine hoiak: Vanemad suhtuvad mitmekultuurilisse klassiruumi valdavalt positiivselt ja näevad selles väärtust – see avardab laste maailmapilti, arendab sallivust ja koostööoskusi.
- Peamised väljakutsed: Keeleline kohanemine uussisserännanud laste puhul, info puudumine vanematele ning vähene kontakt eri rahvustest perede vahel.
- Vanemate vajadused: Rohkem selget infot koolilt klassi keele- ja kultuurilise koosseisu kohta, praktilisi nõuandeid lapse toetamiseks ning võimalusi osaleda aruteludes ja töötubades.
Raport toob esile, et edukas mitmekultuuriline õpikeskkond eeldab avatust, koostööd ja usalduslikku suhtlust kõigi osapoolte vahel.
-------
2024.aastal viis Haridus- ja Noorteamet läbi fookusgrupi intervjuu, et mõista, kuidas teise emakeelega lapsed kohanevad Eesti koolikeskkonnas. Fookuses olid vanemate kogemused, väljakutsed ning ootused. Uuringu tulemused annavad väärtuslikku teavet koolidele, õpetajatele ja poliitikakujundajatele, et luua toetav ja kaasav õpikeskkond. Raportist leiab praktilisi soovitusi, mis aitavad tugevdada keeleõpet, sotsiaalset integratsiooni ja vanemate kaasamist.
Peamised tulemused:
- Kohanemine: Nooremad lapsed kohanevad kiiremini tänu paindlikkusele ja lihtsamale õppeprogrammile. Vanematel lastel esineb rohkem raskusi keelebarjääri ja sotsiaalsete rühmade tõttu.
Peamised probleemid:
- Keelebarjäär on suurim takistus nii õppetöös kui suhtlemises.
- Sotsiaalne isolatsioon vanemates klassides, kus rühmad on juba välja kujunenud.
- Vanemate vähene kursisolek koolieluga keeleoskuse puudumise tõttu.
Positiivsed aspektid: Koolid näitavad suurt valmisolekut sisserändajate laste vastuvõtmiseks, õpetajad on kannatlikud ja empaatilised. Elektroonilised platvormid (Stuudium, eKool) aitavad vanematel jälgida lapse arengut.
Vanemate roll: Enamik vanemaid soovib aktiivselt osaleda koolielus, kuid keelebarjäär ja tõlkide puudumine piiravad võimalusi.
Raport näitab, et edukas integratsioon eeldab paindlikku süsteemi, mis toetab nii lapsi kui vanemaid.
Videoloengud lastevanematele
Eesmärk ja tegevussuunad
Meetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ keskne eesmärk on parandada Eestis elavate inimeste võimalusi ühiskonnas aktiivsemalt osaleda. Tähelepanu all on:
- lõimumine ja kohanemine,
- haridus,
- sotsiaalhoolekande teenuste parem kättesaadavus ja kvaliteet,
- sotsiaalse innovatsiooni ja kogukondliku koostöö edendamine.
Haridussektor programmi fookuses
Oluline osa programmist on suunatud haridussektori töötajate teadmiste ja oskuste arendamisele. Eesmärk on, et õppimine, õpetamine ja töötamine oleksid kohandatud mitmekeelse ja mitmekultuurilise keskkonnaga. See tähendab, et õpetajad ja teised spetsialistid oskavad rakendada kultuuritundlikku ja keeleteadlikku aineõpetust, mis on lahutamatu osa nüüdisaegsest õpikäsitusest.
Programmikomponendi „Haridussektori töötajate kompetentside tõstmine mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas töötamiseks“ raames pakuvad temaatilisi täiendusõppeprogramme Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool.
Šveitsi–Eesti koostööprogrammi raames pakutavad täiendusõppeprogrammid leiad TÜ kodulehelt. Kavas põnevad ja uudsed programmid nagu näiteks:
„Kodukeelest erinevas keeles õppivate õpilaste vanemate mured ja nende maandamine“
„Omakultuuri hoides mitmekultuurilisust väärtustades“
„Ruumiline mõtlemine ja voltimine matemaatikaõppes: selgitamist, mõistmist ja keelelist arengut toetavad aktiivõppemeetodid“
„Loovmõtlemine matemaatikaõppes: loovust toetavad ülesanded mitmekeelses klassiruumis“
„Keeleteadlik matemaatikaõpe: keelendamine ja mõistmist toetavad õpetamisstrateegiad“
„Uued suunad ja võimalused mitmekeelses kestlikus hariduses – kliimamuutustest ringmajanduseni „
„Ettevalmistava õppe õppekava rakendamine ja õpikeskkonna loomine“
„Ettevalmistava õppe võrgustikuliikme heaolu“
Šveitsi–Eesti koostööprogrammi raames pakutavad täiendusõppeprogrammid leiad TLÜ kodulehelt. Kavas põnevad ja uudsed programmid nagu näiteks:
"Õppijast lähtuv õppetöö mitmekeelses ja -kultuurilises õpikeskkonnas"
"Õppimist ja juurdekasvuuskumust toetav õpetamine mitmekeelses ja -kultuurilises keskkonnas"
"Lapse arengu toetamine mitmekultuurilises rühmas ja koostöö lapsevanemaga"
"Kaasava hariduse rakendamine huvikooli mitmekultuurilises klassis"
"Rahatarkuse õpetamine mitmekultuurilises klassiruumis"
"Kaasava hariduse tähenduslik rakendamine lasteaia mitmekultuurilises rühmas
"Lasteaia abiõpetaja ja tema roll multikultuurses õppekasvatustegevuses"
"Meeskonnatöö ja eesti keele õppe toetamine multikultuurses lasteaias"
"Õpetaja abi roll mängulise tegevuse läbiviimisel lasteaias"
"Mitmekultuuriline õpe: mõistmisest rakendamiseni"
"Loovtegevuste lõimimine õppe ja kasvatustöös lasteaia mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas"
"Laste käitumisprobleemid: ennetamine ja toimetulek abiõpetajana mitmekultuurilises rühmas"
"Jõustav õpikeskkond ettevalmistavas õppes"
"Ettevalmistava õppe sihtrühma eripärad"
"Kovisioon ettevalmistava õppe läbiviimisel"
Kes on haridussektori töötajad programmi mõistes?
Haridusvaldkonna töötajad – alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad; tugispetsialistid (eripedagoogid, logopeedid, sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid); õppejõud ja koolitajad; koolijuhid ja õppejuhid.
Noortevaldkonna töötajad – huvihariduse ja noorsootöö spetsialistid, kes töötavad vahetult noortega; samuti juhid, kes korraldavad või koordineerivad noorte huviharidust ja -tegevust.
Miks see on oluline?
Eesti haridusmaastik muutub üha mitmekesisemaks. Klassiruumides õpivad koos eri emakeelte ja kultuuritaustadega lapsed. See loob õpetajatele ja tugispetsialistidele uusi väljakutseid, kuid samas pakub võimalust muuta õppetöö rikastavamaks ja kaasavamaks. Programmi toel saavad haridustöötajad vajalikud teadmised ja tööriistad.
Tegevust viiakse ellu Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Haridus- ja Teadusministeeriumi programmikomponendi „Haridussektori töötajate kompetentside tõstmine mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas töötamiseks“ raames. Tegevuste periood on 01.06.2024–31.05.2028.
Kaasrahastanud Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus.
Viimati uuendatud 28.04.2026
