EKKAV programmi toel tegutsevad Eestist lähetatud õppejõud: 

1. Leedus Vilniuse Ülikoolis 2002. aastast, praegune lektor Svetlana Kass;
2. Prantsusmaal Pariisi Ida Keelte ja Kultuuride Instituudis 2003. aastast, praegune lektor Riina Roasto;
3. Poolas Varssavi Ülikoolis 2007. aastast, praegune lektor Lea Jürgenstein;
4. Tšehhis Brno Masaryki Ülikoolis 2009. aastast, praegune lektor Irene Saal;
5. Ukrainas Lvivi Ivan Franko nimelises Rahvusülikoolis 2009. aastast, praegune lektor Heinike Heinsoo;
6. Lätis Riia Ülikoolis alates 2011. aastast, praegune lektor Ieva Spolite-Jansone;
7. Ungaris Budapesti ELTE Ülikoolis alates 2018. aastast, praegune lektor Leila Kimmel;
8. Saksamaal Greifswaldi Ülikoolis 2019. aastast, praegune lektor Katrin-Kristiina Polviander.
9. Kanadas Toronto Ülikoolis 2024. aastast, praegune lektor Kadri Tüür.

Välisõppekeskused, kus õpetavad eesti keelt ja kultuuri välisõppekeskuse palgal olevad õppejõud ja/või viiakse süsteemselt läbi eesti keele ja kultuuri kursusi*:

1. Indiana University (Indiana Ülikool)
2. University of Washington (Washingtoni Ülikool)
3. Universität Wien (Viini Ülikool)
4. Beijing International Studies University (Pekingi Rahvusvaheliste Õpingute Ülikool)
5. University of Toronto (Toronto Ülikool)
6. Uniwersytet Jagielloński w Krakowie (Krakovi Jagellooni Ülikool)
7. Uppsala universitet (Uppsala Ülikool)
8. Ludwig-Maximilians-Universität München (Müncheni Ludwig-Maximiliani nimeline Ülikool)
9. Turun yliopisto (Turu Ülikool)
10. Helsingin yliopisto (Helsingi Ülikool)
11. Oulun yliopisto (Oulu Ülikool)
12. UCL School of Slavonic and East European Studies (Londoni Ülikooli Slaavi ja Ida-Euroopa Uuringute Instituut - SSEES)
13. L’Università degli Studi Roma Tre (Rooma Tre Ülikool)
14. Università di Bologna (Bologna Ülikool)
15. Károli Gáspár Református Egyetem (Károli Gáspári Protestantlik Ülikool Ungaris)

*Nimekirja uuendatakse jooksvalt EKKAV programmi koordinaatorile laekunud informatsiooni alusel. 

EKKAV'i raames jagatakse eesti keelt ja kultuuri õpetavatele väliskõrgkoolidele õppevara (õpikuid, raamatuid, filme jm).

EKKAVi vahenditest rahastatakse väliskõrgkoolides toimuvaid lühiajalisi loengukursuseid, mille eesmärk on süvendada ja arendada kohapealset eesti keele ja kultuuri õpet, suurendada huvi Eesti ning eesti keele ja kultuuri vastu.

Külalisloengute rahastus

Külalisloengute rahastust võivad taotleda väliskõrgkoolid, kus toimub õppekaval põhinev eesti keele ja kultuuri õpe. Tavapäraselt on taotluse koostajaks ja külalislektori vastuvõtjaks väliskõrgkooli eesti keele õppejõud. Külalislektorile makstakse juhendis sätestatud määra põhist loengutasu ja kuludokumentide alusel kompenseeritakse sõidukulud ühikuhindade põhjal.

Dokumendid

Külalisloengute rahastamise juhend

Külalislektori kinnituskiri

Taotlusvoorud 2025/2026 õppeaastal:

• 2025/26 õppeaasta kevadsemestri taotlusvoorud on avatud 15. veebruarist kuni 15. märtsini 2026

Rahastuse saajad valib ja kinnitab EKKAVi nõukogu eelarve võimalustest lähtuvalt. Toetusesaajate nimekirjad selguvad 45 päeva jooksul peale taotlustähtaega. Loenguperiood ei või alata enne lõplike tulemuste kinnitamist.

Taotlus tuleb allkirjastada digitaalselt (ID-kaardiga või Mobiil-IDga) või kirjalikult ning seejärel skaneerida ja saata koos lisadokumentidega aadressile [email protected], pealkiri "Külalisloengud (EKKAV)".

Eesti-teemaliste loengute rahastus

Eesti-teemaliste loengute rahastust võib taotleda kõrgharidusega Eesti kodanik või välismaalane, kelle haridus või kogemus tagab pädevuse Eesti-teemaliste loengute pidamiseks väliskõrgkoolis, kus kavandatavate loengute läbiviimise perioodil ei toimu õppekaval põhinevat eesti keele ja kultuuri õpet. Välismaalasest taotleja peab oskama eesti keelt vähemal B1 tasemel, mis võimaldab taotlejal täita ja esitada eestikeelsed dokumendid. Lektorile makstakse juhendis sätestatud määra põhist loengutasu, sõidukulusid ei kompenseerita.

Dokumendid

Eesti-teemaliste loengute toetuste juhend

Taotlusvoorud 2025/2026 õppeaastal:

• 2025/26 õppeaasta kevadsemestri taotlusvoorud on avatud 15. veebruarist kuni 15. märtsini 2026

Rahastuse saajad valib ja kinnitab EKKAVi nõukogu eelarve võimalustest lähtuvalt. Toetusesaajate nimekirjad selguvad 45 päeva jooksul peale taotlustähtaega. Loenguperiood ei või alata enne lõplike tulemuste kinnitamist.

Taotlus tuleb allkirjastada digitaalselt (ID-kaardiga või Mobiil-IDga) või kirjalikult ning seejärel skaneerida ja saata koos lisadokumentidega aadressile [email protected], pealkiri "Eesti teemalised loengud (EKKAV)".

Programmi juhtimine ja nõukogu

Riiklikult on eesti keele akadeemilist välisõpet korraldatud alates 2005. aastast, kui loodi esimene eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõppe programm. Tänaseks on käimas kolmas programmiperiood 2018-2027.

Programmi suunab välisõppe nõukogu. EKKAV nõukogus on üheksa liiget:

• Birute Klaas-Lang – nõukogu esimees (Tartu Ülikool, eesti keele võõrkeelena professor);
• Kätlin Kõverik – Haridus- ja Teadusministeerium, keelepoliitika osakond);
• Liisa Ojaveer – Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna EL ja rahvusvahelise koostöö valdkonna nõunik;
• Tiina Rüütmaa – Tallinna Ülikool, eesti keele kui teise keele lektor;
• Kristiina Praakli – (Tartu Ülikool, Emakeele Seltsi esindaja);
• Mart Meri – MTÜ Eesti Instituut juhatuse liige;
• Eero Loonurm – Haridus- ja Noorteameti rahvusvahelistumise osakonna haridusturunduse büroo juht; 
• Helena Metslang – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu liige; 
• Kadri Linnas – Välisministeeriumi nõunik.

Nõukogu koosseis ja töökord on kinnitatud haridus- ja teadusministri käskkirjaga.