Väliseestlaste õpingute toetamiseks Eestis suunatud stipendiumiprogramm

Taotleja peab tähtajaks esitama elektroonilise taotlussüsteemi kaudu järgmised dokumendid:

• taotlusvormi sh motivatsioonikiri;
• elulookirjelduse (CV);
• Eesti  õppeasutusse vastuvõtmist tõendava dokumendi;
• omandatud haridust tõendava dokumendi koopia (diplom koos hinnete lehega) või väljavõtte keskkooli lõpuklassi õpingutulemustest ja koopia eelviimase klassi tunnistusest;
• passi isikuandmete lehe koopia;
• koopia dokumendist, mis tõendab Eesti päritolu (sünnitunnistus, vanemate või vanavanemate sünnitunnistus vm);
• soovituskiri (Eesti seltsi, kogukonna vm esindajalt, eesti keele või mõne teise aine õpetajalt, juhendajalt).

Dokumendid tuleb laadida skaneerituna taotlussüsteemi. Ametil on õigus kontrollida esitatud dokumentide vastavust originaalidele.

Dokumendid peavad olema vormistatud kas eesti, inglise või vene keeles. Teistes keeltes esitatud dokumentidele tuleb lisada ametlik tõlge.

Taotlusi tasemeõppes õppimiseks, millele ei ole taotlemistähtajaks lisatud Eesti õppeasutuse vastuvõtmise kinnitust, menetlusse ei võeta.

taotlussüsteemi

Taotlusi hindab hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Välisministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja väliseestlaste diasporaa esindajad.

Stipendiumi määramisel võetakse võrdse osakaaluga arvesse

• taotleja varasemat õppeedukust;
• motivatsioonikirja läbimõeldust ja veenvust;
• ühiskondlikku aktiivsust;
• soovituskirja asjakohasust.

Hindamiskomisjon arvestab paremusjärjestuse koostamisel ka eri paikkondade esindatust stipendiaatide seas ja õppevaldkondlikku jaotust.

Stipendium koosneb järgmistest komponentidest:

• igakuine põhistipendium, mille suurus on 350 eurot kuus
  • põhistipendiumit makstakse 12 kuu eest aastas (septembrist augustini) välja arvatud viimasel õppeaastal, mil stipendiumit makstakse 10 kuud;
  • põhistipendium makstakse stipendiaadile välja kolmes osas – esimese 5 kuu stipendium makstakse välja septembris, järgmise 5 kuu stipendium veebruaris pärast sügissemestri õppetulemuste esitamist ning stipendium kahe suvekuu eest makstakse välja pärast kevadsemestri õppetulemuste esitamist v.a viimasel õppeaastal;
  • Põhistipendiumi makstakse ka välisõpingute perioodil, kui stipendiaat täidab teisi stipendiumi saamise tingimusi (õpib täiskoormusega, ei ületa õppe nominaalaega jne).
• sõidustipendium, mille raames kompenseeritakse lepingus sätestatud piirmäärade ulatuses kaks korda aastas kojusõiduga seotud kulutused (olenemata reaalsetest reisikuludest); sõidustipendium kantakse stipendiaadi pangakontole koos stipendiumi esimese ja teise osamaksega;
• lisastipendium summas 350 eurot, mida makstakse õppeaasta lõpus stipendiaadile, kelle lõppenud õppeaasta keskmine hinne on 4,0 või kõrgem;
• vajadusel elamisloa/viisa riigilõiv kuni 300 eurot õppeaastas ja/või tervisekindlustusega seotud kulude hüvitamine kindlustusandja arve alusel stipendiaatidele, kellel ei ole Eesti Haigekassa kindlustust;
• õppekulude hüvitamine kõrgharidusõppes:
  • Esimesel õppeaastal õppeasutusele õppekulusid ei maksta, edaspidi hüvitatakse stipendiaadile õppekulud tema edasijõudmise mahu ja Eesti õppeasutuse õppeteenustasude määrade kohaselt.
  • Amet hüvitab ülikoolile täitmata jäänud õppemahust kuni 15 EAP maksumuse õppeaasta kohta.  Ülejäänud õppekulud katab stipendiaat omavahenditest.
• Tasemeõppe õppekulud kutseõppes:
  • Kutseõppes õppivad stipendiaadid võivad õppida riigieelarvelisel või riigieelarvevälisel õppekohal. Riigieelarvelisel kohal õppivate stipendiaatide eest amet õppeasutusele õppeteenustasu ei maksa. Riigieelarvevälisele õppekohale õppima asumine peab olema taotluses välja toodud. 
  • Riigieelarvevälisel õppekohal õppiva stipendiaadi õppekoha baasmaksumuse hüvitab amet õppeasutusele pärast stipendiaadi õpitulemuste esitamist.

Akadeemilise puhkuse ajal, osakoormusega õppe ajal ja üle õppekava nominaalkestuse õppimisel stipendiumi ei maksta.

Stipendiumi maksmiseks sõlmivad vastuvõttev õppeasutus, stipendiaat ja amet kolmepoolse lepingu.

Amet teeb stipendiumimaksed õppetulemuste väljavõtete ja kuludokumentide alusel.

Hiljemalt 20. septembriks ja 15. veebruariks on stipendiaat kohustatud esitama eelneva perioodi õppetulemuste väljavõtte, mille alusel makstakse välja järgmine osa stipendiumist.

Stipendiumi saajal on õigus:

• taotleda akadeemilist puhkust ning õpingute nominaalaja pikendamist. Akadeemilise puhkuse ajal ja pikendatud nominaalajal stipendiumi ei maksta.

Stipendiumi saaja peab:

• 10 päeva jooksul pärast stipendiumi määramist kinnitama ametile oma soovi Eestisse õppima asuda.
• alustama õpinguid Eestis stipendiumi taotlemise järgse õppeaasta alguses. Kui stipendiaat ei jõua Eestisse õppeaasta alguseks ja ei esita mõjuvaid põhjuseid mitte jõudmise kohta, on hindamiskomisjonil õigus stipendiumi määramine kehtetuks tunnistada.
• asuma õppima valitud õppeasutusse ja lõpetama selle nominaalajaga.
• esitama iga semestri lõpus õppetulemuste väljavõtte. Kui stipendiaat ei ole täitnud vähemalt 75% õppekavajärgsest õppemahust, võib amet stipendiumi maksmise kuni võlgnevuste likvideerimiseni peatada.
• Stipendiumi makstakse täiskoormusega õppes õppimisel, osakoormusega õppesse langemisel peatatakse stipendiumi maksmine.
• Kui stipendiaat katkestab õpingud, võib amet stipendiaadilt aastate jooksul makstud stipendiumi ja õppeasutusele makstud õppeteenustasu tagasi nõuda välja arvatud juhul, kui õpingute lõpetamist takistasid tervislikud või temast sõltumatud asjaolud.
• Stipendiaat kohustub ametit teavitama akadeemilisest puhkusest, õppetöö katkestamisest ja muudest asjaoludest, mis takistavad õpingute nominaalajaga lõpetamist.
• Kui stipendiaat on saanud stipendiumi aja eest, mil ta pole õppetöös osalenud, tuleb tal see tagasi maksta.

Taotleja peab tähtajaks esitama elektroonilise taotlussüsteemi kaudu järgmised dokumendid:

• taotlusvormi sh motivatsioonikiri;
• elulookirjelduse (CV);
• keelekursuse õppeplaan ja maksumust tõendav dokument
• omandatud haridust tõendava dokumendi koopia (diplom koos hinnetelehega) või väljavõtte keskkooli lõpuklassi õpingutulemustest ja koopia eelviimase klassi tunnistusest;
• passi isikuandmete lehe koopia;
• koopia dokumendist, mis tõendab Eesti päritolu (sünnitunnistus, vanemate või vanavanemate sünnitunnistus vm);
• soovituskiri (Eesti seltsi, kogukonna vm esindajalt, eesti keele või mõne teise aine õpetajalt, juhendajalt).

Dokumendid tuleb laadida skaneerituna taotlussüsteemi. Ametil on õigus kontrollida esitatud dokumentide vastavust originaalidele.

Dokumendid peavad olema vormistatud kas eesti, inglise või vene keeles. Teistes keeltes esitatud dokumentidele tuleb lisada ametlik tõlge.

taotlussüsteemi

Taotlusi hindab hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Välisministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja väliseestlaste diasporaa esindajad.

Stipendiumi määramisel võetakse võrdse osakaaluga arvesse

• taotleja eesti keele oskust (st et taotleja tõesti vajab eesti keele intensiivõpet);
• motivatsioonikirja läbimõeldust ja veenvust;
• soovituskirja asjakohasust.

Hindamiskomisjon arvestab paremusjärjestuse koostamisel ka eri paikkondade esindatust stipendiaatide seas.

Stipendium koosneb järgmistest komponentidest:

• igakuine põhistipendium õpingute perioodil suurusega 350 eurot kuus 10 kuuks, mis makstakse välja kahes osas;
• sõidustipendium, mille raames kompenseeritakse lepingus sätestatud piirmäärade ulatuses kaks korda aastas kojusõiduga seotud kulutused (olenemata reaalsetest reisikuludest); sõidustipendium kantakse stipendiaadi pangakontole koos stipendiumi esimese ja teise osamaksega;
• vajadusel elamisloa/viisa riigilõiv kuni 300 eurot õppeaastas ja/või tervisekindlustusega seotud kulude hüvitamine kindlustusandja arve alusel stipendiaatidele, kellel ei ole Eesti Haigekassa kindlustust;
• õppekulude hüvitamine vastavalt kursuse läbiviija poolt kehtestatud hinnakirjale, mis peab olema lisatud taotlusele.

Stipendiumi maksmiseks sõlmivad vastuvõttev õppeasutus, stipendiaat ja amet kolmepoolse lepingu.

Amet teeb stipendiumimaksed õppetulemuste väljavõtete ja kuludokumentide alusel.

Hiljemalt 15. veebruariks on stipendiaat kohustatud esitama eelneva perioodi õppetulemuste väljavõtte, mille alusel makstakse välja järgmine osa stipendiumist.

Stipendiumi saaja peab:

• kinnitama oma soovi Eestisse õppima asuda 10 kalendripäeva jooksul pärast stipendiumi määramisest teavitamist, vastasel juhul antakse stipendium paremusjärjestuses järgmisele kandidaadile;
• jõudma Eestisse õppeaasta alguseks, vastasel juhul on nõukogul õigus stipendiumi määramine tühistada:
• täitma vähemalt 75% kohustuslikust õppemahust ja iga semestri lõpus esitama õpitulemuste väljavõtte, vastasel juhul on õigus toetuse maksmine peatada või lõpetada.
• Kui stipendiaat katkestab õpingud, võib amet stipendiaadilt makstud stipendiumi ja õppeasutusele makstud õppeteenustasu tagasi nõuda v.a juhul, kui õpingute lõpetamist takistasid tervislikud või temast sõltumatud asjaolud.
• Stipendiaat kohustub ametit teavitama akadeemilisest puhkusest, õppetöö katkestamisest ja muudest asjaoludest, mis takistavad õpingute nominaalajaga lõpetamist.
• Kui stipendiaat on saanud stipendiumi aja eest, mil ta pole õppetöös osalenud, tuleb tal see tagasi maksta.

1. Jens Jaanimägi (Austria), BA Tartu Ülikool
2. Jaan Erik Branno (Rootsi), BA Tallinna Tehnikaülikool
3. Heleri Kruusel (Soome), MA Tallinna Ülikool
4. Semjon Letov (Venemaa), BA Tartu Ülikool
5. Fumilayo Liisu Okunribido (Iirimaa), kutseharidus, Tallinna Teeninduskool
6. Ken Martin Alert (Prantsusmaa), keeleõpe, Tartu Ülikool