Mõjus kommunikatsioon ja tugev partnerlus suurendab eestlaskonda - kuidas Harno avab Eesti juurtega noortele kodumaa uksi

Teleuudis keskendus iga-aastasele noorte rahvuskaaslaste laagrile Veneveres, kuhu tulid kokku Eestis õppimisest huvitatud noored üle maailma vanuses 18-30. Sõnal “väliseestlane” on oma ajalugu ja ideoloogiline taak, mistõttu ei ole tänapäeval seda enam paslik kasutada. Pigem räägime rahvuskaaslastest, globaalsetest eestlastest või isegi üle maailma elavatest ilmaküla eestlastest. Kõik nad on osa meist – eestlased.

Rahvusvahelised tudengid kasvatavad Eesti konkurentsivõimet ja -eelist  

Lisaks oma juurte taasavastamisele toovad Eestisse õppima tulevad tudengid siia uusi teadmisi ja kontakte, mitmekesisust ning majanduslikku kasu. Eesti ülikoolide erialavalikud on välismaalt tulnud eestlaste jaoks rõõmustavalt mitmekesised – ärindusest IKT-ni ja humanitaariast tervishoiuni. See aitab Haridus- ja Noorteametil (Harnol) ning Study in Estonial talente Eestisse kutsuda ning kujundada keskkonda, kus noored saavad oma potentsiaali täielikult rakendada. 

Viimasel kolmel õppeaastal on igal sügisel Eesti kõrgkoolidesse asunud õppima veidi üle 100 Eesti kodaniku, kelle varasem haridustee on lõpetatud mõnes teises riigis.  

Iga viies eestlane elab tänapäeval välismaal, mis tähendab, et Harno ülesanne on oma teavitustegevustega jõuda ligi 30 000 välismaal elava põhikooli-, gümnaasiumi- ja kõrgkooliealise nooreni. Olgu nad siis mitmenda põlve eestlased, kelle esivanemad olid sunnitud Eestist lahkuma 1940-ndatel, või kes on sündinud ja üles kasvanud välismaal pärast Eesti iseseisvuse taastamist ja globaalse tööturu avanemist. Nende Eestisse kutsumiseks tuleb Harnol kujundada tabavad sõnumid ja leida mõjusad kanalid. 

Hästi sihitud kommunikatsioon ja partnerite koostöö  

Üks olulisim võti noorte Eestisse kutsumiseks on sõnum, et Eestis õppimine ei ole pelgalt eriala omandamine, vaid enda rahvusvahelise võrgustiku ja rahvusliku konteksti kujundamine.

Harno ja Study in Estonia programmi ülesanne on tutvustada Eesti juurtega välismaal elavatele noortele siinsete kõrgkoolide rahvusvahelist taset ja õppe- ning teadustöö kvaliteeti. Eesti õppekeskkond ja tööturg on väga paljudes valdkondades juba rahvusvaheline, mistõttu võib noore rahvusvaheline kontaktide võrgustik ja tööelu alguse saada just Eestist. Samas teadvustame neile ka seda, et teatud erialasid saab ja peabki õppima ainult Eestis ja eesti keeles.    

Teiseks on oluline korraldada eriüritusi ja infokampaaniaid väga täpselt valitud sihtrühmadele. Mõjusa turundustöö tarbeks on oluline arvestada välismaal elavate eestlaste geograafilist jaotust. Meile on teada suuremad kogukonnad ja riigid, kus välismaal elavate eestlaste osakaal on kõige suurem, need on Soome, Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Kanada, Ameerika Ühendriigid ja Austraalia. Näiteks Soomes korraldame kohalikele eestlastele suunatud digikampaaniaid ja teeme teavitustööd eestlasi koondavate organisatsioonide kaudu, et kutsuda noori iga-aastasele Soome haridusmessile Studia, kus saab tutvuda Eesti kõrgkoolidega. Eraldi tähelepanu pöörame ka lapsevanematele, kes töötavad Euroopa Liidu institutsioonides.

Kolmandaks, on eesti noorte kõnetamiseks ning nendeni jõudmiseks vaja teha oluliselt paremini ja teadlikumalt koostööd partneritega, olgu nendeks näiteks ministeeriumid, kõrgkoolid või valdkonnaga seotud kõneisikud Eestis ja välismaal. Sama põhimõtet kasutab Harno ka välisriikide tudengite Eestisse kutsumiseks, kuid eestlased üle maailma on eraldiseisev ja mitme erisusega sihtrühm, mis nõuab meilt väga head koostööd ja teadlikku kommunikatsiooni.  

Noore jaoks on kindlasti tähtis mitmete tegevuste ja meetmete koosmõju, mis toetaks Eestisse õppima tulekut, olgu selleks siis eesti keele (digi)õppe võimalused välismaal elades ja Eestisse naastes, stipendiumid või praktikavõimalused Eestis kohapeal.

„Minemine ei pea olema ühesuunaline” 

"Elage seal, kus soovite. Kus elavad teie lähedased. Teostage end seal, kus teie anded saavad õitsele puhkeda,“ nii rääkis riigipea Alar Karis oma kõnes ESTO 2025 noortekonverentsi avamisel Narvas 28. juunil. „Aga teadke, et uks Eestisse on alati avatud. Tulge õppima, tulge ajateenistusse, käige külas või rajage siia päris oma kodu. Kõik need uksed on teile alati avatud,” lisas ta. 

Oleme Harnos nõus, et Eestisse õppima tulek ei pea olema üleilma eestlastele ühesuunaline. Olgu meie välismaal elavate rahvuskaaslaste edasine karjäär, töö- ja pereelu Eestis või mujal, tähtis on hoida sidet oma juurtega. Kokkuvõttes on eesti noorte kodumaale tagasikutsumine selgelt Eestit ja eestlaskonda suuremaks, globaalsemaks ja mõjusamaks muutev töö, mille nimel Harnos igapäevaselt tegutseme.