HAKA suurim väärtus peitub koostöös ja stabiilsuses

Millist väärtust loob HAKA haridusjuhtidele, hariduse kujundajatele ja õppijatele? 

Uuringust selgub, et HAKA suurim väärtus partnerite jaoks on stabiilsus: teadmine, et õppe kvaliteeti hinnatakse Eestis professionaalselt ja läbipaistvalt. Ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid rõhutavad, et HAKA on kujundanud rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteediraamistiku, mis suunab kõrgkoole oma tegevusi pidevalt täiustama. Kutseõppeasutustes hinnatakse seda, et hindamisprotsessid aitavad näha nii tugevusi kui ka arenguvajadusi, mis muidu võivad jääda igapäevatöö varju. Täienduskoolitajad nimetavad HAKA panust koguni murranguliseks – loodud on süsteem, mis võimaldab koolitusasutustel oma protsesside ja tulemuste kvaliteeti ühtsete kriteeriumite alusel hinnata. 

Samas leiavad partnerid, et HAKA tegelik mõju õppeasutustele on suurem kui see, mis avalikkuseni jõuab. Selgem ja enesekindlam kommunikatsioon aitaks ühiskonnale kinnitada, et Eestis pakutav haridus on kvaliteetne ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning et selle taga seisab toimiv kvaliteedisüsteem. 

Koosloome – väärtus, mida kõikides tegevustes alal hoida 

Uuring kinnitab, et koostöö HAKAga on partnerite hinnangul sisuline ja kahepoolne. Näited ulatuvad uute kvaliteedimudelite loomisel osalemisest kuni õppijate kaasamiseni erinevatesse hindamistesse. Tõdetakse, et HAKA kuulab, kaasab ja arvestab tagasisidet. 

Partnerid peavad siiski oluliseks rõhutada, et ka kvaliteedihindamise mõju on suurem siis, kui see põhineb dialoogil, eneserefleksioonil ja edasiviival tagasisidel, mitte kontrollil. Tõsi on, et mõned HAKA ülesanded piirduvad vastavuse hindamisega. Need on üksikud näited, mis justkui töötavad vastu HAKA missioonile võimestada õppeasutusi. Samas on ka need tegevused vajalikud, et välistada diplomiveskite ja libakoolide ilmumist Eesti haridusruumi. 

Ootused tulevikuks: rohkem tuge ja nähtavust  

Partnerlusuuringus joonistab välja kaks suurt ootust HAKA tulevikurollile. 

Esiteks võiks agentuur muutuda veelgi nähtavamaks nii partneritele kui ühiskonnale tervikuna. Selged sõnumid, erapooletu lähenemine ja viited headele näidetele toovad esile haridusvaldkonna tugevusi ning suurendavad usaldust. Suurem peaks olema agentuuri roll ka sisendi andmisel poliitikakujundamisse.

Teiseks ootavad õppeasutused HAKAlt inspireerivat tuge, mis ei piirduks kvaliteedihindamistega. Regulaarne kogemuste jagamine, üksteiselt õppimine, aga ka parima rahvusvahelise praktika vahendamine on see, mille järele tuntakse vajadust kõikides valdkondades. Sõnum, mille HAKA partnerlusuuringust üles korjas, vajab edasist arutelu riigi tasandil: kui kvaliteedihindamine on pelgalt kord 5-7 aasta jooksul toimuv protsess, mitte loomulik osa õppeasutuse vereringest, ei saa kõnelda sellest, et kvaliteedihindamine õppeasutusi nende arengus – ning seeläbi õppija arengut –toetab. Sestap oleks vaja targalt läbi mõelda, kuidas probleeme ennetada ja riske maandada, kuidas lõimida kvaliteedijuhtimine õppeasutuse strateegilisse juhtimisse ning edendada kvaliteedikultuuri järjepidevalt, ilma välise sekkumiseta. 

HAKA mõju Eesti haridusele on juba täna tuntav. Selleks, et mõju tulevikus veelgi suureneks, oodatakse HAKAlt julgemaid valikuid: rohkem nähtavust, arendavat tuge ja strateegilist fookust. Ikka selleks, et HAKA oleks mitte ainult usaldusväärne partner kvaliteedihindamisel, vaid kvaliteedikultuuri edendaja haridusvaldkonnas laiemalt. 

Sõltumatu uuringufirma intervjueeris kokku 35 inimest, kes töötavad 12 erinevas organisatsioonis. Kaetud olid kõikide HAKA tegevusvaldkondade sidusrühmad – üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus ja täienduskoolitus. 

Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA) tegutseb Haridus- ja Noorteameti koosseisus sõltumatu üksusena, mille üks ülesanne on edendada kõrghariduse kvaliteeti ning tuua Eestisse ja viia Eestist välja parimaid rahvusvahelisi praktikaid. HAKA tööd juhib erinevate huvirühmade esindajatest koosnev kuratoorium, mis tagab tegevuse usaldusväärsuse ja tasakaalustatuse.