Kuhu kaovad tüdrukud tehnoloogiarajalt?

Eleringi bilansiselgituse analüütiku, Anet Marii Paumetsa huvi inseneeria vastu tärkas juba koolipingis. „Mulle on alati reaalained meeldinud,“ ütles ta. Otsustavaks sai aga füüsikaõpetajate roll. Põhikoolis ladus tugeva teadmiste vundamendi põhjalik ja nõudlik õpetaja, hiljem gümnaasiumis aga hoopis katsetamist ja arutelu soosiva lähenemisega pedagoog. Gümnaasiumi füüsikalaagris, kus Anet Marii rühma ülesanne oli mõelda lahendus Eesti energeetikale pärast põlevkivi ajastu lõppu, jõuti tuumaenergeetikani. 

Täna töötab Anet Marii energeetikavaldkonnas ning õpib TalTechis elektroenergeetikat ja mehhatroonikat. „Energeetikas on palju asju, mida koolis ei saagi lõpuni selgeks õppida. Õpid tööl, aga selleks, et päriselt aru saada, on vaja suurt pilti. Alus selleks tuleb koolist.“   

Kui traditsiooniliselt on inseneeriat ja IT nähtud meeste pärusmaana, siis Anet Marii kummutab neid eelarvamusi. „Kahjuks oli õpingute alguses suhtumist, et see on pigem poiste ala, aga oluline oli kohe sekkuda, et see ei ole okei lähenemine,“ rõhutas ta. Just see kogemus ajendas teda kaasa lööma tudengiorganiatsioonides, TalTechi senatis ja MTÜ Tuumanoored asutamises. „Kui sa ise midagi ei tee, siis jääbki kõik nii nagu seni. Eesmärk peaks aga olema, et tüdrukutel, kes tulevad pärast mind, oleks lihtsam.“ 

Tüdrukutele, kes täna kahtlevad erialavalikus, annab Anet Marii selge sõnumi: „Noorena peame hoidma valikud avatuna, kuni leiame eriala, mis tõeliselt kõnetab. Matemaatika, informaatika ja kriitiline mõtlemine avavad kõik uksed.”  

Tüdrukud toovad tehnoloogiasektorisse innovatsiooni ja tulemuslikkust 

Anet Marii lugu näitab, et sügavama huvi kujunemine vajab inspireerivaid õpetajaid, teooria kõrvale praktilisi tegevusi ja julgustavat keskkonda. Just selliste tingimuste loomise nimel töötab Haridus- ja Noorteamet (Harno), et tehnoloogiasektori tulevik ei sõltuks juhustest, vaid teadlikult kujundatud võimalustest. Nii sünnivad spetsialistid, keda Eesti hädasti vajab. 

Harno poolt ellu viidavad koostööprogrammid IT Akadeemia, Inseneriakadeemia ja ProgeTiiger toetavad koostöös haridusasutuste ja tööandjatega tehnoloogia ning IKT valdkonna arengut Eestis. Programmide tegevused on orienteeritud, tuleviku tööturule mõeldes, vajaliku tööjõuressursi tagamisele, valmistades selleks ette professionaale, kes suudavad lahendada kaasaegseid tehnoloogia- ja teadusväljakutseid. 

Programmide üks eesmärk on suurendada ka tüdrukute osakaalu IKT- ja inseneriõppes, et mitmekesistada tööjõudu ja vähendada soolist tasakaalustamatust. Uuringud näitavad, et sooliselt mitmekesised meeskonnad on innovaatilisemad ja majanduslikult tulemuslikumad. Naised panustavad sageli tugevamalt kasutajakogemuse, ligipääsetavuse ja kasutatavuse aspektidesse.  

Koostöös partneritega korraldab Harno spetsiaalselt tüdrukutele suunatud üritusi, turundustegevusi ja arendatakse õppekavasid, mis ühendavad tüdrukute tugevused, sh loovuse, tehnoloogiaga. Näiteks toimus 2025. aasta Arvamusfestivalil arutelu "Kes ütles, et tehnoloogiasektoris töötamine pole naistele?" ja 2026. aastal korraldatakse IT Akadeemia, Inseneriakadeemia ning ProgeTiigri koostöös tüdrukutele suunatud konverents tehnoloogiaalase huvi äratamiseks ja innustamiseks.  

Üha rohkem tehnoloogiavaldkonda karjääripöörajaid on naised 

Harno koordineerimisel pakutakse IKT oskuste ja teadmistega spetsialistide arvu tõstmiseks lisaks veel täiendus- ja ümberõppe võimalusi. Sealjuures toetatakse nendes koolitusprogrammides just naiste suuremat osalust. Arvestades naissoost kandideerijate hulka koolitustele, võib öelda, et naiste huvi IKT valdkonna vastu on kasvamas. 

Koolitusprogrammid on osalejatele tasuta, praktilise suunitlusega ning seotud reaalsete tööprotsesside ja äriliste vajadustega. See on hea võimalus tööealistele inimestele teadlikuks karjääripöördeks. Nii on programmis osalenud Kristiin, VLND Burgeri kaasasutaja ja sotsiaalmeedia spetsialist, välja toonud, et soovis õppida midagi täiesti uut ja end teises valdkonnas proovile panna: „Olen pikalt tundnud, et tahaks midagi juurde õppida, kuid ei suutnud otsustada, mis suunas liikuda. Kui nooremarendaja ümberõppeprogramm ette sattus, tundus see õige hetk anda tehnoloogiavaldkonnale võimalus,“ selgitab Kristiin.  

Karjääripööre on investeering inimese kompetentsi ja töövõimesse. Tänases majanduses ei ole karjääripööre erand, vaid normaalne osa tööelust, eriti kiiresti arenevates sektorites nagu IKT.