Mis on mono ja miks see noorte kõnetamisel töötab?

Osa nendest noortest viibib ajutiselt välismaal ja on selles olukorras vaid lühikest aega. Samas näitab statistika, et mida pikemaks venib eemalolek haridusest ja tööturust, seda keerulisem on sinna tagasi pöörduda. Märkimisväärne hulk noori on sellises olukorras olnud juba üle nelja kuu. 

Noorteni jõudmiseks tehakse palju tööd, kuid alati ei vasta nad tundmatutele telefoninumbritele ega loe ametlikke e-kirju. Kontaktandmed vananevad kiiresti ja klassikalised suhtluskanalid ei pruugi alati toimida. 

Kui noori ei saa kätte telefoni või e-kirja teel, siis kuidas üldse kontakti luua?  

Mobiilne noorsootöö jõuab nooreni otse tänaval 

Üheks võimaluseks on mobiilne noorsootöö (mono), mida tehakse praegu Eestis kümnes omavalitsuses ligikaudu 30 spetsialisti poolt.   

Mono kontseptsioon ühendab viite meetodit: töö avalikus ruumis, grupitöö, individuaaltöö, kogukonnatöö ja võrgustikutöö. Kõiki neid seob eesmärk jõuda noorteni, pakkuda turvalist suhtlemiskeskkonda, ennetada riskikäitumist ja toetada noorte iseseisvumist. 

Praktikas tähendab see tööd avalikus ruumis – tänavatel, parkides, ostukeskustes ja muudes kohtades, kus noored igapäevaselt viibivad. Kontakt luuakse seal, kus noor juba on, mitte seal, kuhu ta peaks ise minema. 

Sageli tuleb noorega usaldus luua vaid loetud minutitega: selgitada, kes sa oled ja miks sa soovid temaga rääkida. Mobiilsete noorsootöötajate kogemus näitab, et paljud noored tunnistavad, et keegi ei ole varem nende käekäigu vastu huvi tundnud. Varajane märkamine aitab ennetada probleemide süvenemist ning annab noortele oskused keeruliste olukordadega toime tulla. 

Omavalitsustele tähendab mobiilne noorsootöö ennetavat turvavõrku – probleemide märkamine ja lahendamine varases faasis on märksa tõhusam kui tagajärgedega tegelemine hiljem. 

Eelmisel aastal jõudsid kaheksa piirkonna mobiilsed noorsootöötajad 21 500 nooreni. Peamised jututeemad olid vaimne tervis, kool, mõnuained, töö, raha, suhted ja ebakindel tulevik. 

Harno kui mobiilse noorsootöö arendaja Eestis 

Mobiilne noorsootöö on osa noortevaldkonna arengukavast 2021–2035. Selle eesmärk on toetada noori, kes on jäänud kõrvale õpingutest või tööturust, ning tugevdada mobiilse ja erinoorsootöö toimimist. 

Harno alustas mobiilse noorsootöö süsteemset arendamist 2023. aastal sihiga anda hoogu mobiilse noorsootöö levikule ja arendamisele ning koolitada välja uusi spetsialiste ehk monotajaid. 

Monotajate töö toetamiseks lõi Harno mobiilsete noorsootöötajate võrgustiku. Kuna monotajad on üle Eesti laiali, siis aitavad võrgustikukohtumised hoida ühtekuuluvustunnet. See ühendab spetsialistid, kes teavad, mis on mono rõõmud, raskused ja väljakutsed. Monotajad on öelnud, et võrgustik aitab neil üheskoos areneda, murede korral ventileerida ja pakub kasulikku kõrvalpilku enda probleemide lahendamiseks.  
 
Alustavatel mobiilsetel noorsootöötajatel on võimalik osaleda kolmes mobiilse noorsootöö arenguprogrammis perioodil 2025–2028 (Mobiilse noorsootöö arenguprogramm kutsub osalema NEET-olukorras olevate noortega töötavaid spetsialiste | Tartu Ülikool), mille läbinud spetsialistid saavad mitmekülgsed oskused oma töö tegemiseks. 2026 on kavas välja töötada ka edasijõudnute arenguprogramm, mille eesmärk on pakkuda arenguvõimalust neile, kes on mono pikemalt teinud või koordineerivad mobiilset noorsootööd.   

Mobiilset noorsootööd valmistuvad rakendama järjest uued omavalitsused, neist värskemad on Saaremaa ja Viimsi.  

Mobiilne noorsootöö on ennetus, mitte vaid kriisiabi 

Mobiilne noorsootöö ei ole Eestis täiesti uus lähenemine, kuid veel mõni aasta tagasi toimus see peamiselt üksikute omavalitsuste algatusel ning ilma ühtse arusaama, metoodika ja tugivõrgustikuta. Harno roll on olnud muuta mobiilne noorsootöö killustatud praktikast süsteemselt arendatavaks ja üle-eestiliselt levivaks meetodiks. Ühtsete juhendmaterjalide loomine, spetsialistide koolitamine, võrgustiku käivitamine ja uute omavalitsuste kaasamine on loonud eeldused, et mobiilne noorsootöö ei sõltu enam üksikutest entusiastidest, vaid kujuneb püsivaks osaks Eesti noorte tugisüsteemist.  

Uuringud Eestis ja mujal Euroopas kinnitavad, et mobiilne noorsootöö on tõhus viis nii probleemide ennetamiseks kui ka keerulisse olukorda sattunud noorte toetamiseks. 

Oluline on mõista, et mobiilne noorsootöö ei ole mõeldud ainult probleemsete noorte jaoks. Tegemist on ennetava tegevusega, millest võivad osa saada kõik noored. Isegi kui noor ei vaja täna abi, saab ta teadmised ja oskused, mis aitavad tulevikus keeruliste olukordadega toime tulla. 

2026. aasta esimeses kvartalis valmib Harno tellimusel ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse koostatud mobiilse noorsootöö käsiraamat, mis toetab meetodi rakendamist ja noortega töötamist. 

Tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Haridus- ja Noorteameti poolt elluviidava Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ raames. Programmi eesmärk on jõuda mobiilse noorsootöö ja teiste tegevuste kaudu 10 000 nooreni – see on terve Kalevi staadioni jagu noori.