Noorte vabatahtlik tegevus on investeering ühiskonna sidususse ja tulevikku

Eesti panus programmi on märkimisväärne – aastatel 2021–2025 läks Harno toel Eestist vabatahtlikku teenistusse 268 noort, kelle keskmine vanus on 22 aastat ja kellest 79% on naised. 116 ehk ligi pooled neist on vähemate võimalustega noored. See on näitaja, mis ületab programmi rahvusvahelist keskmist. Kõige populaarsem sihtriik on Itaalia, järgnevad Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa ja Kreeka. Samal ajal on Eestisse tulnud aastate jooksul panustama 448 vabatahtlikku. 

Kogemus, mis kasvatab hoolivust ja avardab maailma 

ESKi uuringu 2021–2022 Eesti tulemused kinnitavad, et vabatahtliku teenistuse projektidel on tugev mõju nii inimese oskustele kui hoiakutele – 81% vastajatest õppis projektis empaatilist eneseväljendust ja 77% tegutsema koos teistest kultuuridest pärit inimestega. 

Programmi sotsiaalne väärtus väljendub noorte enesekindluse kasvus, tööalastes oskustes ja võimekuses kohaneda ning läheneda probleemide lahendamisele loovalt. Eestis tajus näiteks 72% solidaarsusprojektides osalejatest enda enesekindluse kasvu, 70% tundsid endas suutlikkust oma ideid ellu viia ning ligi pooled paremat arusaamist oma tööalastest eesmärkidest. 

Veelgi olulisem on aga muutus noorte kodanikuharjumustes. Pärast projekti tundsid rohkem kui pool Eesti osalejatest suuremat huvi panustada oma kogukonda ja 68% tajus huvi kasvu demokraatlikes protsessides osalemise vastu. Need tulemused kinnitavad, et Harno Solidaarsuskorpus kasvatab põlvkonda, kes tunneb end ühiskonnaelus tegutsemisvõimelise ja vajalikuna.  

Solidaarsed noored kujundavad tugevat ühiskonda 

Programmi mõju ulatub kaugemale vabatahtlike isiklikust arengust. Euroopa Solidaarsuskorpuse välisvabatahtlikud toovad Eesti kogukondadesse värskeid ideid, lisakäsi ja rahvusvahelist kogemust, mis panustavad siinse ühiskonna ja majanduse arengusse. Tänaseks on Solidaarsuskorpus andnud üle Euroopa rohkem kui 100 000 noorele võimaluse panustada ühiskonda, arendada oma oskusi ja kogeda üleeuroopalist ühtekuuluvustunnet. 

Välisvabatahtlikud töötavad Eesti koolides, noortekeskustes, sotsiaalvaldkonnas ja keskkonnateemalistes organisatsioonides. Nende kohalolek arendab nii siinseid kogukondi kui ka noori – RAY SOC uuringu järgi tajub üle 90% vabatahtlikest, et projekt aitas neil paremini mõista Euroopat, mitmekesisust ja solidaarsust. 

Oluline osa Eesti loost on ka solidaarsusprojektidel – noorte endi algatatud ja ellu viidud kogukondlikel ettevõtmistel. 2021–2025 viisid vabatahtlikud Eestis läbi 184 solidaarsusprojekti, mille kaudu parandati kohaliku kogukonna heaolu, loodi uusi teenuseid, pöörati tähelepanu vaimse tervise probleemidele või aidati lahendada keskkonnaprobleeme.  

Projektides osalejad tõid välja, et see on kasvatanud nii nende meeskonnatöö- ja probleemilahendusoskust kui ka võimet oma ideid süsteemselt ellu viia. Need on pädevused, mis mõjutavad noorte arengut veel kaua ja suunavad nende õppe- ning karjäärivalikuid. 

Kokkuvõttes on Euroopa Solidaarsuskorpus Harno eestvedamisel Eestis üks väheseid programme, mis suudab samaaegselt kasvatada noorte enesekindlust ja tööalaseid pädevusi kui ka tugevdada ühiskonna sidusust ning pakkuda kogukondadele reaalset tuge. Eesti näitel on näha, et programm jõuab laialdaselt ka vähemate võimalustega noorteni ja toob omakorda Eestisse noori, kes rikastavad meie kogukondi. 

Noorte solidaarsustegevus ei ole ainult üksikisiku vabatahtlik kogemus. See on investeering ühiskonna sidususse ja tulevikku – sellesse, et kasvaks põlvkond, kes oskab näha probleeme, pakkuda lahendusi ja julgeb võtta vastutust. Just selles peitubki Euroopa Solidaarsuskorpuse kestlik väärtus.