ENIC ja NARIC on kaks rahvusvahelist koostöövõrku, mis loodi kõrgharidusalase informatsiooni jagamiseks, et hinnata ja tunnustada välisriigis saadud diplomeid. Näiteks vajavad Eesti tööandjad sageli keskuse abi, et hinnata vanemate diplomite, sh Nõukogude Liidu aegsete, kehtivust, sest Eestis on läbi aegade olnud viis erinevat kõrgharidussüsteemi.
Eesti ENIC/NARIC keskus aitab tabada diplomivabrikuid
Keskuse tegevuse eesmärk on, et Eesti tööturule ja kõrgharidusse jõuaksid reaalselt kvalifitseeritud inimesed, sest iga kõrgkooli tunnistus või diplom ei ole tingimata kvaliteedi ja teadmiste kinnitus.
Diplomivabrikute terminit kasutatakse libadiplomite kohta. See tähendab, et diplom, mida esitatakse ei vasta tegelikult ühelegi päris kraadile. Gunnar eristab kolme erinevat tüüpi libadiplomeid, mida maailmas kohata võib.
Esimeseks neist on diplomiveskid. See tähendab, et inimene saab osta diplomi õppeasutusest, mida tegelikult ei eksisteeri. Valdavalt leidub selliseid diplomeid Ameerika Ühendriikides. “Neid on tegelikult lihtne tuvastada, sest sellise nimega õppeasutusi ei ole olemas,” selgitab Gunnar, “samas on nende nimed väga sarnased olemasolevatele – on olemas selline ülikool nagu University of California, aga diplomiveski väljastab diplomi, millel seisab California University.” Ta lisab, et tihtipeale kasutavad diplomiveskid ülikoolide nimedes mõju avaldavaid sõnu, näiteks international või global.
Teine libadiplomite liik on diplomipesu, mida praktiseeritakse näiteks Ühendkuningriigis. Diplomipesu käigus toimub õppetöö tunnustamata kõrgkoolis, kuid kuna neil on lepingud või kokkulepped Ühendkuningriigis tunnustatud ülikoolidega, väljastatakse diplom mõne ÜK tunnustatud ülikooli poolt. “Seda praktiseeriti ka Eestis, kuni aastateni 2006/2007, kui siin tegutsesid Venemaa kõrgkoolid ja tekkis palju erakõrgkoole,” pajatab Gunnar “nii saidki nende kõrgkoolide lõpetajad Venemaa riikliku diplomi, kuigi erakõrgkoolis, kus tegelikult õpiti, oli akrediteerimata.”
Kolmas variant ehk diplomite müük on Gunnari sõnul aga kõige ohtlikum. Seda tehakse massiliselt Venemaa Föderatsioonis. “Internetist saab tellida diplomeid alates põhikoolist kuni doktorikraadini, valid ise ka kooli, eriala ja lõpetamisaasta,” kirjeldab Gunnar. Väidetavalt saavad müüjad tühjad diplomiplangid trükikojast. Venemaal on Gunnari sõnul ka agentuur, mis kannab lisaks diplomile ka nende saajate nimed riiklikusse registrisse, mistõttu on Venemaalt pärit diplomeid vaja eriti põhjalikult kontrollida.
Harno ekspert rahvusvahelisel areenil
Gunnar on Eesti ENIC/NARIC keskuses töötanud juba keskuse algusaegadest – alates 1997. aastast, mille jooksul on temast kujunenud rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert.
Kokku kuulub Gunnar hetkel nelja rahvusvahelisse kogusse. Näiteks NARIC võrgustiku Euroopa Komisjoni nõuandvasse kogusse, kelle ülesanne on nõustada Euroopa Komisjoni tunnustamise teemal. Lisaks kuulub Gunnar Eesti esindajana üleilmse tunnustamise konventsiooni büroosse.
Kolmas tegevus – mis on praegu ehk kõige aktiivsem – on kõrgharidust tõendavate diplomite automaatne tunnustamine Euroopas, sest Euroopa kõrgharidusruum töötab ühtsetel põhimõtetel. “Automaatse tunnustamise korral pole vaja võrrelda, kas näiteks Soome bakalaureus on võrreldav Eesti bakalaureusega,” räägib Gunnar. Seda teemat ajab ta Euroopa Nõukogu juurde kutsutud töörühmas, aga ka laiemalt kogu Euroopas.
Samuti kuulub Gunnar ka Euroopa Nõukogu kõrghariduspoliitika gruppi, kus tuleb tegeleda näiteks pagulaste hariduse tõendamisega ilma dokumentideta, tehisaru kasutamisega kõrghariduses, aga ka kõrghariduse eetika teemaga.
Varasemalt oli Gunnar ka Lissaboni tunnustamise konventsiooni komitee president, kus ta töötas näiteks välja pagulaste kvalifikatsioonide hindamise, ühiskraadide tunnustamise ning hindamise kriteeriumite protseduuri lisadokumendid.
“Rahvusvaheliseks eksperdiks kasvamiseks peab ise aktiivne olema, siis märkavad sind ka teised,” räägib Gunnar oma teest diplomite hindamise eksperdiks saamisel. Ligi 30-aastane karjäär ja aastatepikkune tegevus rahvusvahelisel areenil näitab, et Eestis tehtavat tööd diplomite akadeemilise tunnustamise alal hinnatakse maailmas kõrgelt.
Intervjueeris: Anita Algus, Harno kommunikatsiooni ja turunduse üksuse praktikant
Loomise kuupäev: 28.01.2026