Rajaleidja eksperdid: turvaline ruum on õppimise alus

Psühholoogiline turvatunne on eduka õppimise alus. Julgus eksida, küsida ja oma arvamust avaldada loob arengut soodustava keskkonna. Kui õpilane ei karda naeruvääristamist ja õpetaja tunneb, et teda usaldatakse, saab koolist koht, kus õppimine on rõõm, mitte kohustus. Turvaline koolikultuur toetab nii akadeemilist kui ka isiklikku kasvu.  

Eesti inimarengu aruanne 2023 toob esile, et õppijate vaimne tervis, turvatunne ja sotsiaalsed suhted koolis on tihedalt seotud õppimise ja arenguga. Õppijate heaolu ja võimetekohase arengu toetamine on kaasava hariduse keskmes, eeldades teadlikku ning koostöist lähenemist. 

Just nende põhimõtete elluviimisel on oluline roll Harno Rajaleidja keskusel, mille tegevus toetub Harno väärtustele: avatus, koosloome ja asjatundlikkus ning lähtub õppija terviklikust heaolust. Rajaleidja töö keskmes on õppija, tema pere ja õpetaja ehk tugisüsteem, mille tugevus määrab, kui hästi laps areneda saab. Läbi väärtuspõhise tegevuse toetatakse nii psühholoogilist turvatunnet kui ka kaasava hariduse põhimõtteid. 

Turvaline õppimiskeskkond ei teki iseenesest – selle eelduseks on avatud suhtlus ja koostöö kõigi osapoolte vahel. 

Avatud suhtlus loob usaldusliku ruumi mure lahendamiseks 

Rajaleidja on haridussüsteemi majakas, mis aitab õppijal ja tema toetajatel orienteeruda hariduse tugivõrgustikes ja erinevates valikutes. Rajaleidjate fookuses on alati õppija vajadused ja võimalused ning nende toetamiseks vajalike süsteemide paindlikkus ja koostöö. Tuginedes kaasava hariduse põhimõtetele ja kogemuspõhisele parimale praktikale, on Rajaleidja eesmärk leida igale õppijale sobivaimad lahendused. 

Vaimse tervise, kriisitöö ja traumateadlikkusega tegelemise keskne väärtus on avatus, mis aitab luua ruumi, kus noored julgevad oma muredest rääkida ja abi otsida. Täiskasvanute avatud suhtumine aitab märgata varakult kriise ja toetab mõistvat lähenemist, mis keskendub lapse kogemusele ja vajadustele, mitte ainult nähtavale käitumisele. Selline hoiak loob aluse teadlikule ja koostöisele tegutsemisele, kus vaimse tervise toetamine on jagatud vastutus. 

Harno Rajaleidja spetsialistid teevad seega tihedat koostööd last või noort ümbritsevate täiskasvanutega. Õpetajad, lapsevanemad ja teised lapsega töötavad spetsialistid vajavad sageli võimalust jagada oma tähelepanekuid, küsida nõu ja saada kindlust, et nad ei ole üksi. Avatud dialoog loob usaldusliku ruumi, kus erinevad vaated on lubatud ja väärtustatud.  Kui täiskasvanud tunnevad end kaasatuna ja toetatuna, oskavad nad paremini luua õppijale turvalise ja mõistva keskkonna.   

Et seda toetust pakkuda tõhusalt ja ajas kestvalt, on Rajaleidja viimastel aastatel teinud läbimõeldud muudatusi oma töökorralduses. 

Koos ühiskonna arenguga muutub ka Rajaleidja  

2025. aastal oli tegevuste keskmes tööprotsesside ja struktuuri ümberkujundamine, mille eesmärk on toetada pikas vaates tõhusamat koostööd lapsevanemate, haridusasutuste ja kohalike omavalitsustega ning suurendada valmisolekut tuleviku väljakutseteks.   

Olulise sammuna selles suunas toimus augustis Rajaleidja Harjumaa piirkonnas struktuurimuudatus, mille käigus kujundati senisest ühest suurest Tallinna ja Harjumaa piirkonnast kolm väiksemat ja paindlikumat piirkonda. Muudatuse eesmärk on tugevdada koostööd haridusasutuste ja kohalike omavalitsustega ning tagada õppijatele ja peredele kiirem ligipääs nõustamisteenustele. Selline jaotus võimaldab Rajaleidjal olla nähtavam, reageerida pöördumistele kiiremini ning kujundada haridusasutustega püsiv ja sisuline koostöö. See omakorda aitab pakkuda kvaliteetsemaid teenuseid ning vastata piirkondlikele vajadustele täpsemalt ja tõhusamalt.  

Uuendatud tööprotsessi kohaselt jõuavad kõik pöördumised esmalt juhtumi haldaja ehk sotsiaalpedagoogi töölauale. Eelnõustamise käigus täpsustatakse pöördumise põhjus, kaardistatakse seni tehtud sammud ning selgitatakse edasist tööetappi. See võimaldab kiiresti eristada ka pöördumised, mis ei kuulu Rajaleidja pädevusse.  

Pärast eelnõustamist otsustab meeskond, millist tuge konkreetne juhtum vajab – kas hindamist (sh vaatlust), nõustamist või koostöökohtumise korraldamist. Selline selge ja läbimõeldud töökorraldus tagab igas piirkonnas ühtlasema teenuse kvaliteedi, toetab järjepidevat koostööd haridusasutuste ja kohalike omavalitsustega ning aitab oluliselt lühendada teenuste ooteaega.  

Uue aasta fookuses on kriiside ja koolikiusu ennetamine 

Vaimse tervise probleemid mõjutavad inimeste toimetulekut ning elukvaliteeti, lisaks saavad täiskasvanute vaimse tervise häired sageli alguse lapse- ja noorukieas, mistõttu on ennetustöö ning varajane märkamine täisväärtusliku ja eduka tuleviku alus. Seetõttu on Rajaleidja õppenõustamisteenuste kõrval kindla koha leidnud vaimse tervise ennetusprogramm YAM, mille eesmärk on edendada III kooliastme noorte teadlikkust vaimse tervise teemadel, toetada üldist vaimset heaolu ja sotsiaal-emotsionaalset toimetulekut. Tagasiside esimestele YAM tundidele on olnud positiivne: "Soovitaksin YAMis osalemist ka sõpradele!" ja "Sain aru, et muredest tuleb rääkida.". YAM kogukonna ehitamine ja teadlikkuse tõstmine on seatud 2026. aasta eesmärgiks, mis seab ette, et programmiga tuleb jõuda 1440 nooreni. 

Lisaks ennetustööle pakuvad Rajaleidja kriisimeeskonnad professionaalset tuge olukordades, kus haridusasutust on tabanud kriis. Kriisisündmustele reageerides töötame üheaegselt laste, noorte, õpetajate ja lapsevanematega, et nõustamise ja juhendamise kaudu taastada ning hoida psühholoogilist turvalisust haridusasutuses. Rajaleidja panustab järjepidevalt ka traumateadlikkuse tõstmisse, korraldades töötubasid, mis aitavad mõista trauma mõju õppimisele ja käitumisele ning pakuvad praktilisi strateegiaid laste, noorte ja õpetajate toetamiseks. 

2026. aastal liigume veel selgemalt ennetuse suunas, pöörates rohkem tähelepanu sellele, kuidas õpikeskkond toimib, kuidas koostöö kodu ja kooli vahel püsiks ning kuidas teha toetavad sammud õigel ajal, ka kiusuennetusele mõeldes.    

Selle aasta keskne ülesanne ei ole uute programmide alustamine, vaid olemasolevate protsesside ümbermõtestamine ja sidumine nii, et kiusuennetuse eesmärk „turvaline ja kaasav hariduskultuur“ oleks nähtav igas kooli ja õppenõustamise otsuses.  

Väärtustame vahetut kontakti ja lahenduskeskset lähenemist, sest tundes end hoitult ja turvaliselt, on palju lihtsam kasvada ja õppida. Ärme unusta, et tänased noored on homsed täiskasvanud, kes juhivad ja teevad meie kõigi jaoks olulisi otsuseid. Koosloomes kujundame õppijate turvalist tulevikku.