Möödunud aasta detsembris toimus Harno Erasmus+ ja ESK agentuuri korraldatud seminar “Põimitud õpiränne digipedagoogika kontekstis”, mis tõi kokku haridusvaldkonna eksperdid üle Euroopa. Koos vaadati otsa põimitud õpirände olulisusele, jagati häid praktikaid ja arutleti, milline on AI roll haridusvaldkonna tulevikus.
Sel puhul intervjueerisime Tartu Rakendusliku Kolledži (VOCO) projektide teenistuse juhti Andrei Atškasovit, kes pälvis 2024. aastal Erasmus+ Kuldse Digiõuna virtuaalse õpirände arendamise ja rakendamise eest kutsehariduses (fotol keskel koos Erasmus+ ja ESK agentuuri juht Rait Toompere ja Harno haridusprogrammide keskuse juht Heli-Aru Chabilaniga, autor: Karoliine Aus).
Miks te otsustasite proovida oma koolis põimitud õpirännet?
Kõik sai alguse COVID-19 pandeemia ajal, kui koolid pandi lukku. Me ei teadnud, mida tulevik toob, mistõttu arutasime Taani, Hispaania, Hollandi ja Soome ekspertidega, mida saaksime teha füüsiliste õpirännete asemel. Kuna Harno Erasmus+ programm pakkus võimalust teha õpirändeid ka virtuaalselt, siis otsustasime seda proovida.
Erasmus+ antud toetuse abil lõime hübriidklassid, kus on spetsiaalsed kaamerad ja ekraanid praktiliste töötubade läbi viimiseks, et õpilased saaksid teisel pool ekraani kõike järgi teha.
Kui olukord hakkas normaliseeruma, mõtlesime, et suur töö on tehtud ja õpirände virtuaalne osa on saanud palju tähelepanu ning kiidusõnu. Seega otsustasime edasi minna hoopis põimitud õpirändega, millest üks osa toimub virtuaalselt ja teise osa moodustab tavapärane füüsiline õpiränne.
Milline on põimitud õpirännete kavandamise protsess?
Virtuaalsel õppel on palju plusse, eriti kuna digioskused on tänapäeval väga olulised. Õpilane saab veebis õppides lihvida oma oskusi endale sobivas keskkonnas. Lisaks võimaldab see tutvuda õpirände sihtkohaga enne välismaale suundumist. Oleme teinud isegi virtuaalseid tuure, kus tutvustati kooli, kuhu õpilased kolmeks kuni neljaks nädalaks õppima läksid. Tänapäeva noored ei soovi enam palju pikemalt õpirändel viibida.
Milliseid õpitulemusi te olete täheldanud, mida saate seostada põimitud õpirändega?
Õpilaste tagasiside on olnud positiivne, neile meeldib õpirände omapärane formaat. Hinnatakse kõrgelt, et virtuaalne osa arendab nende digioskusi, annab võimaluse õpet juba kodus praktiseerida, loob esimese kontakti ja vähendab keelebarjäärist tekkivat pinget.
Millised on põimitud õpirännete korraldamisel peamised väljakutsed?
Kindlasti on see ajamahukam kui traditsiooniline õpiränne. Näiteks peab põimitud õpirännet läbiviiv õppeasutus mõtlema, millised hakkavad olema virtuaalsed tegevused. Vajadusel tuleb teha ka täiendavaid konsultatsioone õpilastega.
Algselt tekitasid raskusi ka tehnilised probleemid. Näiteks Hispaaniaga koostööd tehes tuli alati arvestada, et nende veebiühendus võib katkeda, mikrofonid ei tööta jne. Muidugi ilmneb aeg-ajalt ka inimlikke kommunikatsiooniprobleeme osapoolte vahel.
Kindlasti tuleks tulevikus tähelepanu pöörata õpirände kvaliteedi ühtlustamisele õppeasutuste vahel. VOCOs saame tänu Harno Erasmus+ rahastusele tegutseda hübriidklassides, kuid on õppeasutusi, kes teevad virtuaalset osa ainult sülearvutis. Lisaks on mureks rahastus, sest hetkel viivad juhendajad õpirännet läbi oma põhitöö kõrvalt lisatasu saamata.
Kui mõni teine kutsekool sooviks teie head praktikat üle võtta, siis millised on kolm kõige olulisemat eeltingimust, mis peavad olema täidetud?
Kindlasti on tähtis leida endale aktiivselt kaasa mõtlev välispartner. Teiseks tuleb leida inimene või inimesed oma koolist, kes on huvitatud õpirände läbiviimisest ja nõus võtma vastutust. Kolmandaks tuleks mõelda, kuidas see formaat õpilastele võimalikult atraktiivseks teha, et nad tahaksid kaasa lüüa. Kõige selle eelduseks on pealehakkamine. Kuna nüüdseks kasutavad põimitud õpirännet juba paljud õppeasutused, siis on lihtne otsida enda kooli jaoks sobivaim mudel. Meie VOCOs kahtlemata jätkame selle formaadiga!
Intervjueeris: Marcus-Meinhard Rauniste, Harno Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse turundusspetsialist
Loomise kuupäev: 29.01.2026
