Eesti lasteaedade ja koolide toimimine ja põhimõtted

Lapse Õiguste Konventsioon

Lapse Õiguste Konventsiooni artikkel 18 kohaselt lapse hariduse ja arengu eest vastutavad esmaselt lapsevanemad, ning riik tagab asutuste, rajatiste ja teenuste olemasolu, toetades vanematel oma laste eest hoolitsemist (Riigi Teataja, 1991). Seetõttu on äärmiselt oluline vanemate teavitamine ja ärakuulamine, aktiivne kaasamine ja kasvatuslike kompetentside koostöine jagamine pere ja haridusasutuse vahel.

Riigi Teataja

Eesti lasteaedade toimimine ja põhimõtted

Kõigil lastel vanuses 1,5–7 aastat on õigus käia lasteaias või -hoius elukoha järgse kohaliku omavalitsuse territooriumil. Kohalik omavalitsus tagab 1,5–3-aastasele lapsele koha lastehoius ja 3–7-aastasele lapsele koha lasteaias. Kui lapsevanem soovib last lastehoidu või lasteaeda panna, peab ta ühendust võtma kohaliku omavalitsusega.

Lapse arenguvestlus

Et toetada Eestisse elama asunud lapse kohanemist lastehoius või lasteaiasaias käimisega viiakse esimesel võimalusel läbi lapse arenguvestluse, kus osalevad lapsevanem (või eestkostja) ja rühmaõpetaja ning vajadusel kaastakse teisi spetsialiste. Arenguvestlusel arutatakse:

• lapse areng ja kuidas saaks last paremini toetada, vajadus lisatoe järele (nt psühholoog, logopeed jm);
• lapse individuaalsed vajadused (nt toitumine; tervis; usulised vajadused);
• lapsevanema majanduslikud võimalused kohatasu maksmiseks.

Individuaalne tugi ja keeleõpe

Sujuvamaks kohanemiseks eestikeelse keskkonnaga võib lasteaed vajadusel koostada lapsele individuaalse arenduskava, et toetada tema arengut ja suhtlemist eakaaslastega läbi mängude, projektide ja ühiste tegevuste.
Lasteaedades, kus eesti keelest erineva emakeelega laste osakaal on suurem, töötavad eesti keele tugiõpetajad, kes aitavad lastel keelt õppida. Omavalitsus saab selleks toetust riigilt ja võib seda soovi korral täiendavalt toetada.

Osalustasu

Lasteaia- ja lastehoiu teenus on enamasti tasuline. Igakuine lapsevanema osalustasu on omavalitsustes erinev, kuid vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Lasteaias on lastele tagatud toitlustamine, mis on enamasti tasuline. Vajadusel on võimalik taotleda omavalitsuselt  osalustasu ja toidukulude soodustust.

Eesti koolide toimimine ja põhimõtted

Koolitee algab tavaliselt seitsmeaastaselt. Eestis on õppimiskohustus kuni 18-aastaseks saamiseni või kutse- või keskhariduse omandamiseni.

Õppekava ja keeled

Kõik koolid lähtuvad õppe korraldamisel riiklikust õppekavast. Eestisse elama asunud õpilasele võib kool koostada individuaalse õppekava.

Enamasti on koolides õppekeeleks eesti keel, osades koolides toimub üleminek eestikeelsele õppele. Eesti keelest erinevas keeles jätkub õpe näiteks koolides, kus rakendatakse IB-õppekava.

Koolidel on võimalik kasutada riigitoetust, kui Eestisse elama asunud õpilastele osutatakse vähemalt kahte tugiteenust kolmest järgnevast: 1) individuaalne õppekava; 2) tagatakse õppetunnid eesti keel teise keelena; 3) võimaldatakse täiendavat eesti keele õpet.

Osades koolides on loodud õpilastel, kelle emakeel ei ole eesti keel, oma emakeele õppimiseks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks vastav valikaine.

Lapse arenguvestlus

Et toetada Eestisse elama asunud last koolitee alustamisel viib kool esimesel võimalusel läbi lapse arenguvestluse, kus osalevad laps, lapsevanem (või eestkostja) ja klassijuhataja ning vajadusel kaastakse teisi spetsialiste. Arenguvestlused viiakse läbi igal aastal.Arenguvestlusel arutatakse:

• lapse arenguvajadused (sh ülevaade olemasolevatest teadmistest ja oskustest) ning vajadus lisatoe järele (nt psühholoog, logopeed jm);
• lapse individuaalsed erivajadused (nt toitumine; tervis; usulised vajadused).

Koolikoha registreerimine

• Kooli peavad minema need lapsed, kes jooksva aasta 1. oktoobriks on saanud seitsmeaastaseks.
• Igale lapsele on Eestis tagatud koolikoht. Kool valitakse tavaliselt elukoha järgi, aga võimalik on taotleda koolikoht ka kaugemal asuvasse kooli, kui seal on vabu kohti.
• Koolikoha saamiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Kohalik omavalitsus koordineerib piirkonna hariduselu ja aitab leida sobiva kooli.
• Vanem peab esitama koolile avalduse. Avalduse vormistamisel abistab kooli sekretär või juhtkond.
• Vajalikud dokumendid:
  • lapse isikut tõendav dokument (nt sünnitunnistus, pass, ID-kaart);
  • tervisekaart (saab perearstilt või kooliõelt);
  • võimalusel lapse varasemad õpitulemused või tunnistused (kui laps on mujal juba koolis käinud).
• Kui mõni dokument puudub (näiteks välismaal väljastatud tõend puudub või on veel tõlkimisel), ei tohi see takistada kooli vastuvõttu – kool ja omavalitsus aitavad lahenduse leida.

Kooliharidus on tasuta

Eestis tegutsevad peamiselt riigi ja kohalike omavalitsuse hallatavad koolid ning õppimine neis on tasuta. Eestis tegutsevad ka mõned erakoolid, kus õpe võib olla tasuline.

Riigi ja kohalike omavalitsuste koolides on kõigile õpilastele tagatud tasuta õppematerjalid. Koolides on korraldatud toitlustamine, mille tasu kehtestab koolipidaja. Osades koolides on toitlustamine tasuta.