Saame tuttavaks, minu nimi on Piret Torm-Mirontšik. Hariduse valdkonnas olen toimetanud alates ülikooli lõpetamisest. Pikalt toimetasin kutsekoolis arenduse ja turunduse valdkonnas ning olin samal ajal ka kutsehariduse kvaliteedihindamise eksperdi rollis ning vedasin ka üldhariduse ettevõtlikkust arendavat üle-eestilist programmi. Nüüd olen pea 2,5 aastat toimetanud Harnos Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuris (HAKA), kus täidan info- ja kommunikatsioonijuhi rolli. Hariduse valdkonna kommunikatsioon on midagi, mis mind on alati kõnetanud ning silma särama pannud.
Minu töökoht ja enamus kolleege asuvad Tallinnas, Tammsaare Ärikeskuses, kuid kodu olen rajanud hoopis Ida-Virumaale, mere äärde, väiksesse Liimala külla. Kuidas see siis tegelikult võimalik on? Olen kuulnud palju ka seda, et tööandjad annavad lubaduse kaugtööks, kuid tegelikult see ei toimi. Meil Harnos on teisiti. Olen väga tänulik, et meil on paindlik töökorraldus ning võimalus oma tööd teha distantsilt ning mitte sõltuda töö füüsiliselt asukohast. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et kommunikatsioonitöö saab toimuda ainult füüsilise kohalolekuga, siis minu kogemus ütleb, et tegelikult tänapäevaste võimaluste ja vahendietega on see täiesti tehtav ka teisiti. Kui koroona endaga midagi head kaasa tõi, siis just selle üle interneti töötamise võimaluse. Asutused, kes sellist töötamist võimaldavad, arendavad elu ka teistes piirkondades ning võimaldavad elu jätkumist ka väiksemates kohtades. Tõenäoliselt on sellised distantsilt töötajad ka üsna kõrgelt motiveeritud.
Tore on muidugi ka see, et olen alati kontorisse oodatud ning selleks on võimalused loodud, sest kõik me vajame tasakaalu, kolleegide tuge ja mõnusat suhtlemist. Kuid siiski, stressirohket igapäevast sõitmist Tallinnasse ja tagasi minu päevades ei ole, selle asemel võin valida õhtuse treeningu, veeta aega oma lähedastega ning viibida looduses.
Viimati uuendatud 28.10.2025
