Kohanemine Eesti eluga
Kohanemine uue elukoha ja elukorraldusega nõuab kogu perelt pingutusi. Palju on nii infot kui ka kõike seda, mida on vaja korraldada ja läbi mõelda. Nende ülesannetega ei tasu jääda üksi, kasulik on püüda leida inimesi, kellele saab toetuda ning kellelt vajaduse korral abi paluda.
Laps vajab uute oludega kohanemiseks erilist toetust. Sageli paistab alguses kõik sujuvat, kõik on uus ja huvitav ning laps läheb meelsasti uute tegevustega kaasa. Mitte kõigil, aga paljudel lastel tekib sisseelamisperioodi järel tagasilangus – sel perioodil tundub kõik raske, tekib igatsus kodumaa ning sinna jäänud sõprade ja sugulaste järele.
Kõige tähtsam on olla oma lapse jaoks olemas. Laps on tulnud uude keskkonda ning tal ei ole piisavat keeleoskust, et kohe sõpru leida ja omi tugistruktuure rajada. Võtke aega, et lapsega rääkida, tundke huvi, kuidas tal lasteaias/koolis läheb, ning kuulake ja aidake, kui ilmneb küsimusi ja probleeme. Palju on abi sellest, kui leiate ühiseid rõõmu pakkuvaid tegevusi – käige jalutamas, tutvuge vaatamisväärsustega, õppige koos eesti keelt, tehke sporti.
Koduigatsust aitab leevendada suhtlus sinna jäänud inimestega. Võimalusel helistage ja kirjutage neile. Kohanemisperioodil on lapsele vaja tagada piisavalt puhkust. Tihti on abi sellestki, kui ta saab pärast kooli mõne tunni magada.
Koduste ülesannete tegemine
Laps õpib nii koolis kui ka iseseisvalt kodus. Enamasti antakse õpilastele koduseid töid, mis tuleb järgmiseks tunniks ära teha. Kodutööde tegemine on oluline. Laps peab meenutama tunnis õpitut ning proovima, kas ta on õpitust aru saanud. See kinnistab koolis õpitut. Laps vajab kodus vaikset õppimise kohta, kus ta saab valmistuda järgmiseks koolipäevaks ning kus tal oleks piisavalt aega kodutööde tegemiseks.
Kuidas last kodus õppimise juures toetada, kuidas luua kodus sobilik õpikeskkond, kuidas õppimisoskust õpetada ja lapses enesekindlust ning turvatunnet luua?
Näpunäiteid jagavad Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja keskuse teadmustiimi spetsialistid Saima Salomon ja Tiina Talusaar.
Lapsevanema suhtumine kooli ja õppimisse kandub ka lapsele
Seda, kuidas vanemad oma last kooliteel toetavad, võib oluliselt mõjutada ka lapsevanema enda kooli- ja õpikogemus. Näiteks võib lapsevanem, kellel omal ajal koolis halvasti läks, anda sama suhtumist kooli ja õppimisse tahtmatult edasi ka oma lapsele. Ning vanem, kes pidi lapsena oma kooliasjadega ise hakkama saama, võib sama oodata ka oma lapselt. Laps saab oma vanema hoiakutest aru ka sõnadeta – kehakeelest, hääletoonist.
Seega on lapse rõõmsa ja eduka koolitee toetamise juures tähtis:
- Ole ise õppimise suhtes positiivselt meelestatud – uued teadmised, oskused ja avastamine on põnevad!
- Hinda ja tunnusta lapse jõupingutusi, mitte ainult häid hindeid. Ära võrdle last klassikaaslastega. Eksimused on lubatud. Ära sunni last täiuslikkusele, kuid innusta teda jõukohaselt pingutama ja mitte kohe loobuma.
- Õpeta lapsele, kuidas tulla toime tugevate tunnetega ja kaotusega (nt spordis).
Eduka õppimise eeldus on sobiv keskkond
Ka kodus on oluline luua lapsele õppimiseks vajalikud ja sobivad tingimused. Kindlasti vajavad nooremate klasside lapsed vanema suunamist nii oma õppekoha korraldamisel kui ka koduse õppetöö planeerimisel:
- Jälgi, et lapse põhivajadused (meelerahu, turvatunne, söök, jook, uni) oleks enne koolitöö kallale asumist rahuldatud. Siis on töövõime suurem ja õpitu kinnistub paremini. Näljane või väsinud aju ei tööta.
- Loo õppimiseks sobiv keskkond (laud, tool, valgus, aga ka ühine aeg lapsega koos koolitööde vaatamiseks). Mõelge koos lapsega läbi kuidas nutiseadmed, televiisor, väiksemad õed-vennad õppimist ei segaks.
- Koosta koos lapsega tema päevakava (nt visuaalne ajaplaan), kuhu planeerige sisse ka kodus õppimise aeg ja puhkepausid. Maksimaalne efektiivne õppimise aeg on korraga 20–25 minutit, siis on vajalik puhkepaus, soovitavalt koos liikumisega. Õppimisele ei aita kaasa tundide viisi laua taga istumine. Lepi lapsega kokku, et päevakavast tuleb kinni pidada ja ole selles lapsele eeskujuks.
- Õpeta laps koolikotti pakkima. Vajadusel tee seda esialgu koos lapsega. Sammhaaval suurenda lapse iseseisvust. Kõike, mida laps oskab ise teha, peaks ta tegema ise.
- Õpeta lapsele vastutuse võtmist, kaasa teda otsustamisprotsessi ja õpeta, kuidas otsuseid langetada (nt kas võtta kooli kaasa sinine või roheline spordipluus).
Nipid, mille abil last õppetöös aidata
Õppida võib mitut moodi. Mõned nipid ja võtted sobivad paljudele, kuid alati tuleb lähtuda just oma lapsest ja talle sobivast. Iga laps on kordumatu ja just vanem tunneb oma last kõige paremini.
- Proovi koos lapsega, mis järjekorras on tal efektiivne erinevaid aineid õppida. Enamasti tuleb kasuks, kui erinevaid ülesandeid (nt lugemist ja kirjutamist) teha vaheldumisi.
- Paljusid lapsi toetab seoste loomisel ja meelde jätmisel visualiseerimine – õpitava kohta skeemi, joonise, mõistekaardi, pildi tegemine jne.
- Innusta last kasutama õppimisprotsessis erinevaid meeli: kuulmine, nägemine, kompimine, liikumine, haistmine, maitsmine. Näiteks võib luuletuse pähe õppimisel kasu olla rütmilisest liikumisest. Uuri, mis lapsele kõige paremini sobib, missugused meeled just temal kõige paremini õppida aitavad. Ka ühe pere lapsed võivad olla selles erinevad.
- Suuna last olulistele kohtadele õpitavas (rasvane kiri, tekstikastid jne).
- Lase lapsel tööjuhised ise ümber sõnastada, et veenduda, kas ta sai ülesandest aru. Näiteks “Loe, tõmba joon alla, kirjuta tabelisse” – kas laps saab aru, millised kolm ülesannet ja millises järjekorras ta sooritama peaks?. Vajadusel selgita lapsele mõisteid, sõnade tähendusi.
- Õpeta last ise kontrollima oma ülesande õigsust. Näiteks ärakirja puhul võrdlema oma kirjutatut näidisega.
- Aita lapsel teha õpitust kokkuvõte, üldistada õpitut, luua seoseid varasema ja äsja õpitu vahel. Aita õpitut seostada igapäevaeluga ja võimalusel lapse enda kogemusega.
- Lase lapsel esitada sinule küsimusi õpitu kohta. Parim viis õppimiseks on seda teisele õpetada, selgitada.
- Lase lapsel anda hinnang oma kodusele õppimisele. Näiteks läks liiga kaua aega, oli äge koos õppida. Uuri lapselt, mida uut ta täna õppis, proovi välja selgitada, mis oli arusaadav , mis oli keeruline. Innusta ja õhuta last avastama ja õppima.
Kiida last selle eest, milles ta on hea, milles ta pingutab. Lapsevanema siiras tunnustus ja hea sõna toetab lapse enesehinnangu ja seeläbi ka enesetõhususe arengut, toetab uskumust: ma saan hakkama! Iga laps on milleski tubli.
Ole kannatlik, kui uued teadmised ja oskused ei kujune hetkega. Anna lapsele aega õppida temale omases tempos.
Kuidas täiendavalt toetada last eesti keele õppimisel?
Lapse keeleõpet saab kodus toetada näiteks ostes lapsele eestikeelseid lasteraamatuid, ajakirju ja mänge, kuulata eestikeelset raadiot ning vaadata eestikeelseid telesaateid. Ka internetist võib leida keeleõppeks sobivaid tegevusi, näiteks sisaldab Eesti Rahvusringhäälingu Lasteekraani veebilehekülg erinevas vanuses lastele mõeldud multifilme, saateid ja filme ning ka veebiajakirja, viktoriine ja mänge, mis toetavad eesti keele õppimist.
Eesti keele õpe lapsevanematele
Eestis pakub riik laialdaselt võimalusi eesti keele tasuta õppimiseks. Samuti on võimalik eesti keelt õppida keeltekoolides endale sobivas tempos ja mahus.
- Näiteks Keelekliki lehelt leiab mitmekülgsed ja kaasahaaravad e-kursused eesti keele õppimiseks. Kursuste abil saab igaüks hõlpsasti õppida eesti keelt endale sobival ajal ja kohas. Kõik kursused sobivad nii iseõppijatele kui kasutamiseks keelekursuste osana ning need on mõeldud nii algajatele kui edasijõudnud eesti keele õppijatele. Eelkõige on kursused mõeldud täiskasvanud õppijatele, kes soovivad omandada või täiendada oma eesti keele oskust.
- Integratsiooni Sihtasutuse kohanemisprogrammi Settle in Estonia raames pakutakse eesti keele tasuta A1, A2 ja B1 taseme kursuseid uussisserändajatele, kelle Eestisse elama saabumisest ei ole möödunud enam kui 5 aastat. Ajutise kaitse saajatele on kohustuslik läbida Settle in Estonia kohanemisprogrammi raames vähemalt A1 tase. Rahvusvahelise kaitse saajatele on kohustuslik läbida A1, A2 ja B1 tasemed.
- Eesti keele tasemeeksamite lühitutvustused leiad Haridus- ja Noorteameti Youtube kanalist.
- Integratsiooni Sihtasutus pakub nõustamist keeleõppe võimaluste ja õppija jaoks sobivate meetodite kohta. Samuti pakuvad nad tasuta eesti keele kursuseid A1, A2, B1.1 ja B1.2 tasemel neile, kes on Eestis elanud üle 5 aasta. Kursustele saab registreerida Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduses. Registreerimine toimub kahel korral aastas: jaanuaris ja augustis.
- Eesti keelt saavad Töötukassa toel õppida ametlikult töötuna registreerunud inimesed, kes taotlevad tööturukoolitusi.
- Samuti toetab Haridus- ja Noorteamet keeleõppekulude osalist hüvitamist seoses kodakondsuse taotlemisega või kui õppijat on suunanud keeletaset omandama Keeleamet.
Viimati uuendatud 02.01.2026
