Noortekeskuste tegevust korraldavad kohalikud omavalitsused või eraõiguslikud juriidilised isikud. Noortekeskus on kõige laiema teenuste ampluaaga noorsootööasutus, mis sageli on loodud noorte initsiatiivil toetusel ning noorte eelistustest lähtuvalt. Noortekeskused võivad tegutseda erinevate vormidena, iseloomulikuks jooneks on, et enamus keskustest rakendavad avatud noorsootöö meetodit, mis kõige üldisemalt kokkuvõttes tähendab, et iga noor on oodatud ja noortekeskuse tegevutest osalemisel ei sea noorele eeldusi. Üldjuhul on noortekeskustes pakutavad võimalused noore jaoks tasuta.
Noorsootöö struktuurid
on mittetulundusühing, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on noored ja mille eesmärgiks on noorsootöö läbiviimine. Noorte kaasamisel ühiskonnaellu ja noorsootöösse mängivad noorteühingud olulist rolli. Noorteühingud pakuvad noortele erinevaid enesearendamise võimalusi sh koolitusi. Noorteühinguid on Eestis erinevaid, suurimad on Eesti 4H ja Eesti Skautide Ühing. Noorteühingute suuremad katusühingud on Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit ning Eesti Üliõpilaskondade Liit.
Noorte osaluskogu on nõuandev kogu, mille liikmeteks on noored ning mille eesmärgiks on tagada noortele võimalus rääkida ja osaleda otsuste tegemisel. Osaluskogude all peetakse üldjuhul silmas kohalike omavalitsuste juures tegutsevaid noortevolikogusid. Osaluskogu eesmärgiks on võimaldada noortel osaleda otsustamisprotsessis ja kaitsta oma huve neid puudutavates valdkondades. Osaluskogu tegevustes osalemine loob noorele võimaluse edastada nii enda kui ka teiste noorte arvamusi ja ettepanekuid ning edendada seeläbi noorte heaolu. Peamised tegevused oslauskogudes on kohtumised ja koosolekud otsustajatega, osalemine volikogu komisjonide töödes, sündmuste planeerimine ja elluviimine. Osaluskogul tavaliselt puudub juriidiline staatus ning selle koosseisu on noored valitud või delegeeritud. Oluliste osalusvormidena tegutsevad üle Eesti ka põhikoolide, gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste õpilasesindused ning kõrgkoolide üliõpilasesindused.
Noortemalev on noorte konkurentsivõimet toetav töökasvatuslik projekt, mis ühildab töötamise ja noorsootöö võimalused. Maleva eesmärgiks on noorte konkurentsivõime tõstmine noore tööalaste oskuste ja teadmiste arendamise kaudu. Malevas osalemine pakub noorele esmast lepingulise töösuhte kogemust, võimalust tutvuda tööseadusandluse ja –ohutusega, osaleda tööhõivevaldkonnaga seotud karjääri- ja infoüritustel, külastada piirkondlikke ettevõtteid ja organisatsioone ning saada osa sisukatest ja mitmekesistest vaba aja tegevustes.
Noorte püsi- ja projektlaagrid on vastavalt üle või alla 60 päeva tervistavat ja arendavat puhkust pakkuvad laagrid, mille vahetus kestab vähemalt kuus päeva. Laagris osalemine annab noorele võimaluse leida uusi sõpru, tegeleda oma huvidega ja avastada uusi põnevaid tegevusi vaba aja sisustamiseks. Laagrite läbivad teemad on erinevad, üldjuhul keskenduvad need spordile, ühistegevustele, matkamisele või kultuurile. Laagreid korraldavad huvikoolid, noortekeskused, noorteorganisatsioonid jt.
Noorsootööühing on mittetulundusühing, mittetulundusühingute liit või sihtasutus, mille eesmärgiks on noorsootöötajate, noorsootööasutuste või teiste noorsootöö tegijate ja korraldajate ühendamine ning nende huvide esindamine. Nendeks ühinguteks on näiteks Eesti Noorsootöötajate Kogu ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.
Noorsootöö koolikeskkonnas (üldharidus- kui kutsekoolis). Koolides toimuv noorsootöö toetab kooli õppekava eesmärkide saavutamist, põhineb tunnivälisel tegevusel. Noorsootööd koolis viivad ellu erinevad osapooled sh õpilased ise, õpetajad, kooli juhtkond, kuid eelkõige korraldavad koolis noorsootööd huvijuht, koolinoorsootöötaja või kogukonnajuht, kooli õpilasesindus ja ringijuhid.
Viimati uuendatud 24.10.2022
