Noortekohtumised

Programmi Noortekohtumised eesmärk on soodustada Eestis elavate 11-19aastaste erineva emakeelega noorte omavaheliste (püsivate) kontaktide sõlmimist, teineteisemõistmist ja suhtlemisjulguse arengut (mitmekeelsus ja suhtluspädevus). Samuti on sihiks noorte omaalgatuslikeks tegevusteks tingimuste loomine, mille kaudu arendada kodanikupädevust.

Noortekohtumine on Eestis elavate erineva kultuuritaustaga noortegruppide koostööprojekt, mille töötavad välja ja viivad ellu noored ise. Põhitegevus on noorte omavaheline kohtumine (3–6 päeva) ja selle käigus noorte poolt valitud teemaprogrammi elluviimine.

Noortekohtumiste laiem eesmärk on kultuurilise teadlikkuse, avatuse ja sallivuse kasvatamine osalejates ja ühiskonnas tervikuna. Kuna noortekohtumisel tegutsevad erineva kultuuritaustaga ja eri keelt kõnelevad noored üheskoos, pakub see head võimalust tutvuda lähemalt üksteise kultuuridega (nii ajaloo kui ka tänapäevaga). Projekti käigus õpitakse üksteist paremini tundma ning mõistma.  

Noortekohtumised loovad noortele võimaluse:

  • erinevate mõtteviiside, kultuuride ja väärtustega tutvumiseks;
  • huvipakkuva teema paremaks tundmaõppimiseks;
  • võtmepädevuste arenguks (näiteks ühiskondlik aktiivsus, oskus mõista eri taustaga inimesi, keeleline areng, meeskonnatöö oskused jne);
  • uute tutvuste loomiseks ja mõttekaaslaste leidmiseks.

Programmi fookus 2021. aastal on noorte Covid-19 kriisist väljumise toetamine, seades esile noorte sotsiaalsete oskuste, vaimse tervise ja õpilünkade tasandamise toetamise vms probleemi lahendamise, millega on noorte hinnangul Covid-19 kriisist väljumiseks vajalik tegeleda.

Toetuse taotlusvoor on lõppenud!

Lisainfo:

Birgit Villum 
Noorsootöö programmide büroo peaekspert
Haridus- ja Noorteamet 
mob +372 5688 2001
birgit.villum@harno.ee  

Konkursiveeb

Konkursiveebis saab esitada taotlusi osalemaks Haridus- ja Noorteameti noortevaldkonna taotlusvoorudel. 

Sisene konkursiveebi

Toetuse taotlemine

Projekti kestus (ettevalmistus + elluviimine + järeltegevused)

3-6 kuud

Projekti algus

Tegevused peavad algama 2-4 kuud pärast taotluse esitamise tähtaega. 

Taotluse esitamise tähtaeg tehakse teatavaks taotlusvooru avamisega.

Noortekohtumise kestus

1. Ettevalmistav kohtumine: 1–2 päeva

2. Põhitegevus ehk noorte omavaheline kohtumine: 3–6 päeva + reisipäevad

Ühes projektis saab toimuda 1-3 noorte omavahelist kohtumist.

Partnerlus

Projektis peab lisaks toetuse taotlejale olema 1-2 partnerit.

Osalejate arv

  • Ettevalmistav kohtumine: 1–2 noort + täisealine noortejuht igast grupist.
  • Põhitegevus: 16–30 noort, kellest pooled räägivad emakeelena eesti keelt + noortejuhid (igas grupis vähemalt 8 noort + vähemalt 1 täisealine noortejuht).

Osalejate vanus

11 – 19 aastat

Noortekohtumisele eraldatav toetus

  • Ettevalmistav kohtumine: 23 eurot päevas iga osaleva noore kohta ja ühe noortejuhi kohta (arvutusvalem: (noorte arv + 1 noortejuht grupi kohta) x ettevalmistava kohtumise päevade arv x 23 € = eraldatav toetus).
  • Põhitegevus: 23 eurot päevas iga osaleva noore kohta ja ühe noortejuhi kohta (arvutusvalem: (noorte arv +1 noortejuht grupi kohta) x noortekohtumise päevade arv  x 23  € = eraldatav toetus).

Projekti peamisteks kululiikideks on transport, toitlustus, majutus jm kulud, mis võivad erineda sõltuvalt projekti iseloomust või on vajalikud projekti eesmärgi täitmiseks.

Erikulude taotlemine

23 eurot päevas täiskasvanule (nt tugiisiku kaasamiseks), kui vajadus on taotlusvormis ja selle lisas 1 selgitatud ja põhjendatud.

Taotleda saavad

Registreeritud organisatsioonid (mittetulundusühingud ja sihtasutused), kohalikud omavalitsused (või nende allasutused, nt kool, noortekeskus) jt juriidilised isikud, sh sotsiaalsed ettevõtted.

Taotlemine

Taotluse esitamise tähtaeg ja muud tingimused tehakse teatavaks taotlusvooru avamisega (peadirektori käskkiri).

Taotlus koos lisadega (lisa 1 - projekti eelarve ja ajakava vorm, lisa 2 - projekti tegevuskava vorm) tuleb esitada konkursiveebis https://noored.konkursiveeb.edu.ee/ee/ taotluse esitamiseks ettenähtud tähtajaks. 

Üks taotleja võib esitada mitu taotlust.

Taotlustähtajad 2021

  • I taotlustähtaeg  – 5. aprill
    Taotluse hindamine ja toetusotsuste tegemine 15. maiks.
  • II taotlustähtaeg kuulutatakse välja 2021. aasta septembris.

Eeltähtajad

Kui soovite saada oma taotlusele tagasisidet, et seda kommentaaride põhjal enne lõplikku esitamist täiendada, on teil võimalik esitada taotlus eeltähtajaks meiliaadressile anni.tetsmann@harno.ee. Taotluse eeltähtajaks esitamiseks salvesta taotlus Konkursiveebist PDF-formaadis arvutisse (ära esita seda süsteemis).

Kõik eeltähtajaks esitatud taotlused saavad Haridus- ja Noorteametilt nädala jooksul soovitusi, kuidas projekti kvaliteeti parandada.

Eeltähtajad 2021

  • I taotlusvooru eeltähtaeg – 15. märts
  • II eeltähtaeg on vähemalt kaks nädalat enne taotlustähtaega, mis kuulutatakse välja 2021. aasta septembri alguses.

Kes saavad toetust taotleda?

Toetust saavad taotleda registreeritud organisatsioonid (mittetulundusühingud ja sihtasutused), kohalikud omavalitsused (või nende allasutused: nt kool, noortekeskus) jt juriidilised isikud, sh sotsiaalsed ettevõtted.

Kuidas taotleda?

Esmalt tutvu programmi Noortekohtumised tingimustega ning Haridus- ja Noorteameti konkursiveebi juhendiga. Koos taotlusega peab esitama ka taotlusvormil nõutud lisadokumendid. Lisadokumendid esitatakse samuti konkursiveebis taotlusvormi lisadena.

Taotluse esitamiseks vajalikud lisadokumendid:

  • Noortekohtumise projekti vormikohane eelarvevorm (Lisa-1)
  • Noortekohtumise projekti vormikohane tegevuskava vorm (Lisa-2)

Isikutuvastus

Konkursiveebi sisenemisel toimub isikutuvastus ID-kaardi või mobiil-IDga.

Tulemused

Programmi Noortekohtumised projektitaotluste hindamiskomisjoni otsusest antakse teada 1,5 kuu jooksul pärast taotlustähtaega e-kirjaga.

Mis kulusid toetatakse?

Projekti peamisteks kululiikideks on transport, toitlustus, majutus jm kulud, mis võivad erineda sõltuvalt projekti iseloomust või on vajalikud projekti eesmärgi täitmiseks.

Projekti toetus on 23 eurot noore kohta päevas (sisaldab nii toitlustust, majutust kui ka transporti). Päevarahastus on ette nähtud ka ühele noortejuhile noortegrupi kohta. Soovituslik on partnerite (KOV, koolid, noorsootöö ühingud jt) kaasamine projekti kaasrahastamiseks (nt ruumid, transport, vahendid vms).

Hea projekti tegemiseks ei ole lihtsat valemit, mida kasutades alati õige vastuseni jõuad. Iga projekt on omanäoline ning vajab seetõttu ka individuaalset lähenemist ja mõtestamist.

Küll aga on mõned läbivad aspektid, mis mõjutavad projekti kvaliteeti ning mis tuleks projekti planeerima asudes kindlasti läbi mõelda. Need kvaliteedi aspektid on ühtlasi peamised kriteeriumid, mille alusel me taotlust hindame.

Õppimine ja Noortepass Noortekohtumise projektis

Mitteformaalne õppimine

Õppimine toimub noorteprojektides veidi teistmoodi kui koolis, kuid peab sellest hoolimata olema planeeritud, mõtestatud ja ka teadvustatud. Sel moel mitteformaalses õpikeskkonnas õpitakse lihtsalt teistsuguseid oskusi ja teadmisi. Mitteformaalse õppimise kohta on võimalik pikemalt lugeda ja end kasulike meetoditega varustada mitteformaalse õppimise veebis.

Noorteprojektis saab näiteks omandada teadmisi erinevatest kultuuridest, ja oskusi, kuidas teistest kultuuridest pärit inimestega suhelda. Samuti praktiseerida võõrkeelt, lihvida meeskonnatöö ja eestvedamise oskusi ja mitmeid muid praktilisi oskusi. Näiteks seda, kuidas suhelda ametiasutustega; seada tähtaegu ja neist kinni pidada;  vastutada, et asjad saaksid korrektselt ja õigeaegselt tehtud.

Õppimise planeerimine ja analüüs

Et projektis toimuv õppimine oleks võimalikult tulemuslik, peab see olema hästi planeeritud. Kvaliteetsete õpitulemuste tagamiseks peab läbi mõtlema kõik õppimise faasid alates õpieesmärkide seadmisest ja õpitegevuste kavandamisest kuni õppimise analüüsimise ja selle mõju hindamiseni.

Õppimist aitab planeerida, mõtestada, analüüsida ning teistelegi näidata Noortepass. Alates 2016. aastast on võimalik Noortepassi kasutada ka Noortekohtumiste projekti raames.

Projektis osalejad võiksid juhendajate abiga õppimist jooksvalt planeerida ja analüüsida:

  • Määratle oma õpieesmärgid – need peavad olema just sinu soovidele ja vajadustele vastavad, realistlikud, võimalikult selgesti sõnastatud ja hinnatavad. Õpieesmärkide seadmine peab toimuma projekti algfaasis.
  • Jälgi, kuidas eesmärkide suunas liikumine edeneb, ja vajadusel kohanda neid. Pane seejuures tähele ka selliseid õpitulemusi, mis esialgsetes eesmärkides otseselt ei kajastu.
  • Analüüsi toimunud õppimist ja sõnasta selle tulemused nii individuaalselt kui ka koostöös koolitaja, noorsootöötaja, teiste grupiliikmetega.
  • Kanna hoolt selle eest, et õpitulemused saaksid jäädvustatud nii osalejate kui ka väljaspool seisvate inimeste (õpetaja, tulevane tööandja jt) jaoks Noortepassi abil.

Turvalisus Noortekohtumistes

Kõik noorteprojektides osalejad peavad saama õppida ja areneda turvalises keskkonnas, kus kõikide osalejate õigusi austatakse ja kaitstakse. Projekti elluviijad peavad projekti planeerimise ja ettevalmistamise käigus keskenduma osalejate kaitsmise ja turvalisusega seotud küsimusele ning pöörama erilist tähelepanu ka noorteürituse korraldamisega seotud seadusandlusele. Kuigi peamine vastutus osalejate turvalisuse tagamisel lasub toetuse saajal, peavad oma turvalisusele mõtlema ja end riskide osas ette valmistama ka projekti partnerid ja iga osaleja personaalselt.

Oluline on enne noortekohtumist hinnata võimalikke tekkivaid riske ja määratleda tegevusstrateegiaid nende esinemisel. Noortekohtumiste praktika on näidanud, et riskianalüüsi teostamine on noorte jaoks põnev tegevus, mis suurendab teadlikkust tekkida võivatest ohtudest ja arendab noorte vastutustunnet.

Turvalisuse meelespea:

  1. Tegele riskidega. Mõtle, mis võib halvasti minna ning ole valmis probleeme lahendama. Tehke koos oma grupiga riskianalüüs ning juba enne noortekohtumist tegele tekkida võivate probleemidega.
  2. Saa noortekohtumiseks luba. Võib juhtuda, et kohtumise korraldamiseks on vajalik näiteks koolidirektori, politsei, kohaliku omavalitsuse või päästeameti luba.
  3. Toitlustamisele on seatud kindlad reeglid. Tutvu nendega ning tee nii, et toiduohutus oleks tagatud.
  4. Osalejate majutamine peab olema tervisele ohutu. Uuri enne, kas majutustingimused vastavad nõuetele.
  5. Tuleohutuse tagamiseks on hea tutvustada noortekohtumise toimumiskohta näiteks Päästeameti tuleohutusspetsialistile. Tee endale selgeks evakuatsioonitee, tulekustutite asukohad ning tutvusta neid ka osalejatele.
  6. Vigastusi on lihtsam ennetada. Et ikkagi olla valmis esmaabi andmiseks, siis pane kõigile teadaolevasse kohta esmaabivahendite komplekt ning määra esmaabiandja, kelle poole võib alati abisaamiseks pöörduda.
  7. Vajalikud telefoninumbrid pane kõigile nähtavasse kohta. Seal võiksid olla kõigi täiskasvanud juhtide, häirekeskuse, ning näiteks kohaliku konstaabli telefoni numbrid.
  8. Taga hügieeninõuded. Leidke võimalus tagada sobivad pesemise ja WCs käimise võimalus. Tagage puhtus kogu kohtumise toimumise kohas. Eriti tuleb panna rõhku puhtusele toitlustamise ja majutuse ruumides.
  9. Looduses liikumise planeerimisel uurige eelnevalt, kus tohib liikuda ning kus on eraomanik selle keelanud. Eriti põhjalikult tuleb planeerida noortekohtumisel ujumise korraldamist.
  10. Täida seadusi, määrusi jt ettekirjutusi. On kindlad reeglid, kuidas tohib avalikus kohas muusikat lasta ning kuidas tohib looduses liikuda ja lõket teha. Samuti on täpselt reguleeritud inimeste majutamine ja toitlustamine. Selleks, et mitte rikkuda kehtestatud reegleid, tuleb enne põhjalikult uurida, mis on lubatud ja mida teha ei tohi.

Väärtuslikku lisainformatsiooni noorteürituste turvalisuse teemal on võimalik leida Argo Bachfeldti kodulehelt

Noortekohtumiste projekti mõju

Projekti mõju ei ole see, kui noorte vanemad või sõbrad saavad toimunud projektist teada, vaid see, kui nende elus midagi seetõttu muutub. Näiteks on midagi koos ehitatud või loodud uus õppematerjal, on muutunud noorte hoiakud.

Igal aastal viiakse ellu tuhandeid projekte, milles osalevad kümned tuhanded noored ja noorsootöötajad. Oled Sa kunagi mõelnud, millist rikkalikku kogemustepagasit ja tulemusi need projektid annavad? Või milline on nende projektide potentsiaal mõjutada nii osaliste elusid kui ka kogukonda, valdkonda või ühiskonda laiemalt?

Projekti potentsiaalne mõju ja selle planeerimine on ka üks oluline taotluse hindamiskriteerium. Projekti mõju peab selgelt seostuma projekti eesmärkidega ning olema saavutatav projekti tegevuskavaga.

Mõju tüübid

Projekti mõju võib tinglikult jagada kaheks:

  • mõju osalejatele (üksikisikud ja organisatsioonid);
  • mõju väljapoole (kohalikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil).

Sealjuures sõltub rõhuasetus nii projekti tüübist, eesmärkidest kui ka kestvusest. Näiteks lühiajalise noortevahetuse projekti puhul on peamine selle kogemuse mõju osalejatele, pikaajalise strateegilise koostööprojekti puhul on aga äärmiselt oluline, et sellest sünniks ka mingi laiemalt kasutatav tulem – uuring, õppekava, rakendatav meetod vms.

Mõju mõõdetavus

Hoolimata projekti mastaabist on selge, et projekti mõjust saab rääkida ainult siis, kui seda on võimalik kuidagi mõõta või hinnata. Kui projekti pole mõju hindamist ja selleks vajalikke tegevusi (küsitlus, oskuste kontroll, osalejate eneseanalüüs, uuring vms) sisse kirjutatud, saab mõju ainult eeldada. Eeldamine aga põhjapanevaid järeldusi ei võimalda. Seega – ära eelda, vaid planeeri, kontrolli ja analüüsi.

Kontrolli, kas oled oma projekti mõju piisavalt läbi mõelnud, vastates järgmistele küsimustele.

  • Kas meie projekti on planeeritud osalejate oskuste, teadmiste ja vajaduste kaardistamine?
  • Kas ja kuidas toimub projekti käigus osalejate eneseanalüüs? (Mida õppisin teema kohta? Milliseid oskusi arendasin? Mida õppisin iseenda kohta?)
  • Kas osalejad/organisatsioonid teevad projekti lõpus ka konkreetse tegevusplaani stiilis „mida hakkan projekti lõppedes edasi/teisiti tegema“?
  • Kas antud projekti tulemusena planeeritakse uusi tegevusi (teema edasiarendamist)?
  • Kes ja kuidas hakkavad projekti tulemusi levitama?
  • Kas projekti tulemusel tekib selliseid teadmisi, mida ka teised saaksid kasutada, ning kuidas ja mis kujul (film, etendus, raamat, uuring, mäng vms) neid levitatakse?

Tüüpilised vead projekti mõju planeerimisel

  • Mõju eeldatakse, aga ei mõõdeta (nt arusaam, et kui kohal on eri rahvusest osalejad, siis sallivus ja teadlikkus teistest kultuuridest automaatselt kasvavad).
  • Kasutatakse suuri sõnu (sallivus, võtmepädevused), aga ei tooda välja, kuidas vastavat mõju reaalselt saavutatakse. Mida konkreetsemalt te planeeritud mõju sõnastate, seda tõenäolisem on ka selle saavutamine.
  • Osalejate kogemusi laiendatakse ühiskonnale (nt projekti on kaasatud töötud noored ja mõjuna tuuakse välja, et töötuse probleem Eestis väheneb).
  • Tegijad eeldavad, et osalejad hakkavad omal initsiatiivil projekti tulemusi levitama, aga ei plaani selleks projekti mingeid jätkutegevusi.

Noortekohtumiste nähtavus

Projekti nähtavuse suurendamine tähendab oma projekti eesmärkidele, tegevustele ja tulemustele tähelepanu tõmbamist. Nähtavus tõstab inimeste teadlikkust projektist, teie organisatsioonist ja ka projekti toetajatest ning aitab seeläbi levitada projekti ja Noortekohtumiste programmi sõnumeid, leida projektile juurde nii osalejaid kui ka rahastajaid ning suurendada organisatsiooni  ja projektitegijate usaldusväärsust.

Nähtavuse tüübid

Nähtavuse võib jagada tinglikult kaheks, kuigi tegevused, millega neid saavutatakse, sageli ühtivad:

  • projekti nähtavus;
  • Noortekohtumiste programmi nähtavus.

Nähtavuse planeerimine

Projekti nähtavuse planeerimisel alustage sisust ja alles siis mõelge, kuidas seda sisu sobivasse vormi valada. Mõelge läbi:

  • mis on teie projekti peamine sõnum;
  • kes on need inimesed, kelleni teie sõnum peaks jõudma, ehk projekti sihtgrupid;
  • mis teie projekti juures võiks laiemale avalikkusele huvi pakkuda.

Teie grupis on juba olemas erinevad ressursid nähtavuse tõstmiseks. Teadvustage ja kasutage neid!

Vaadake, millised oskused teil olemas on – IT asjatundja saab tegeleda kodulehe või blogi ülespanekuga, agar pildistaja sobib projekti fotograafiks, osav sõnaseadja võib asuda materjale toimetama ja vajalikke tekste looma.

Uurige ka välja, millistele võrgustikele on projektis osalejatel ligipääs (sõbrad, koolid, spordiklubid, huviringid jne). Neidki võrgustikke saate kasutada info levitamiseks oma projekti kohta. Küsige osalejatelt, kuidas nad saavad aidata projekti tulemuste levitamisel ja rakendamisel. Grupina saavutate rohkem ning jõuate enamate inimesteni kui üksinda. Nõnda on lihtsam saavutada ka meedia ning laiema avalikkuse tähelepanu. Kaasake partnerorganisatsioone kohe alguses. Leppige kokku, milline on iga partneri roll projekti nähtavuse suurendamisel.

Mõelge kindlasti läbi ning pange projekti eelarvesse kirja ka projekti nähtavaks tegemisega seotud kulud. Väga võimalik, et te ei vajagi selleks täiendavat raha, aga kui vajate, siis tuleb sellele mõelda juba  projektitaotluse kirjutamise käigus ning vastav summa eelarvesse lisada.

Toetajad

Projektiga seotud kommunikatsioonis tuleb ära mainida toetajad. Nii saavad ka teised noored teada, milliseid häid ettevõtmisi programmi toel ellu viiakse, ning oskavad edaspidi programmist oma ideede elluviimiseks toetust küsida. Noortekohtumisi kajastavatele artiklitele peaks olema lisatud lause: “Noortekohtumiste elluviimist rahastatakse Haridus- ja Noorteameti toel”. Programmile tasub viidata pigem teksti või suulise jutu sees kui eraldi lausena teksti lõpus. See suurendab tõenäosust, et viide programmile kajastusse alles jääb.

Iga Noortekohtumiste programmist toetust saanud projekt on ka Noortekohtumiste programmi visiitkaart. Visiitkaarti ei tasu aga niisama taskus hoida, vaid julgelt huvilistele jagada koos üleskutsega ka ise oma häid ideid Noortekohtumiste programmi toel ellu viia.

Mida teha Noortekohtumise nähtavuse suurendamiseks?

  • Alustage oma teavitustööd projekti partneritest ja projektis osalejatest – nemad on esmane sihtgrupp, kes peaks teada saama, et projekt on ellu viidud Noortekohtumiste toel ning milliseid võimalusi programm veel noortele tegutsemiseks pakub.
  • Kui projekti on planeeritud väljapoole suunatud töötube, seminare või koolitusi, tutvustage ka seal Noortekohtumiste programmi ja võimalust programmi toel enda ideid ellu viia.
  • Jagage oma kogemust ka teistega. Tutvustage programmi ja oma projektikogemust kõigile, kellele see huvi võiks pakkuda (klassikaaslased, kolleegid jt), ning julgustage neid võimalust kasutama. Sinu hea kogemuse kuulmine võib nii mõnegi tegudele tõugata! Kui sul on huvi vabatahtlikuna programmi tutvustada ja oma kogemust erinevatel üritustel jagada, kirjuta oma soovist: anni.tetsmann@harno.ee.
  • Järgi lepingulisi teavitusnõudeid.

Tüüpilised vead projekti nähtavaks tegemisel

  • Puudub terviklik lähenemine ja plaan, millal ja miks midagi tehakse. Ei lähtuta osalejate oskustest, huvidest ega projekti eripärast.
  • Luuakse järjekordne blogi, koduleht, ja/või Facebooki leht, mis sünnib ja sureb koos projektiga. Selle asemel soovitame pigem kasutada juba olemasolevaid infokanaleid.
  • Mõeldakse vormile, kuid mitte sõnumile ega eesmärgile. Nt tehakse video või pressiteade, mis on tore osalejatele endile, aga teistele ei ütle midagi (“Narva ja Viljandi noored said kokku ja veetsid lõbusalt aega”).

Noortekohtumiste partnerlus

Kõik Noortekohtumise programmi projektid on koostööprojektid, kuhu tuleb kaasata partnerid. Hea partnerlus on kvaliteetse projekti eelduseks ja üheks peamiseks õnnestumise võtmeks. Selleks, et teha kvaliteetset ja mõjusat projekti, on oluline, et kõik projekti osapooled panustaksid nii selle ettevalmistamisse, elluviimisesse kui ka analüüsiprotsessi.

Meie soovitused partneritega suhtlemisel:

  • Partneri otsimine võiks alata teie isiklikest kontaktidest. Tõenäoliselt teate endagi kogemusest, et inimestega, keda tunnete ja usaldate, sujub koostöö kõige ladusamalt.
  • Ärge kaasake projekti ühtegi partnerit lihtsalt sellepärast, et rohkem on uhkem või et nii on tõenäolisem toetust saada. Parem üks motiveeritud partnerit kui kaks formaalset koostöösuhet. 
  • Kui teie partneriteks saavad siiski organisatsioonid, kellega teil eelnevat kokkupuudet ei ole, proovige neid projekti ettevalmistamise etapis võimalikult hästi tundma õppida. Mis on nende motivatsioon projektis osalemiseks? Kas teil on projekti osas sarnane nägemus? Kas kõik osapooled peavad ühistest kokkulepetest kinni?
  • Kogemus näitab, et parteritega suhtlemisel kehtib põhimõte: mida isiklikum ja otsesem, seda parem. Parem Skype kui e-post.
  • Mõelge hästi läbi, mis on iga partneri roll projekti elluviimisel. Selge tööjaotus aitab vältida läbipõlemist ja seda, et liiga suur koormus langeb ühe grupi (või veel halvem: ühe inimese) õlule.
  • Allkirjastage omavaheline sisekokkulepe. Sellise leppe sõlmimise eesmärk on määratleda kõikide projektiga seotud osalejate vastutusvaldkonnad, ülesanded ja rahaline panus. Osalevad organisatsioonid otsustavad ühiselt, kuidas toetus jaotatakse ja millised kulud selle arvelt kaetakse.
  • Ettevalmistav kohtumine on mõeldud selleks, et oma partneritega enne projekti näost näkku kohtuda ja projektitegevused üheskoos põhjalikult läbi mõelda.

Noorte kaasamine

Aktiivse osalusega on võimalik mõjutada ja muuta ümbritsevat maailma. Mõju eelduseks on aga see, et inimene võtab vastutuse talle oluliste eesmärkide poole püüdlemisel.

Noorte aktiivne osalus on Noortekohtumiste programmi üks olulisi aluseid. Programm võimaldab noortel ise ellu viia neile olulisi ideid, ühiskondlikus elus kaasa rääkida ning oma õppimist juhtida.

Mida suurem on noorte roll ja vastutus projekti elluviimisel, seda rohkem vastab projekt noorte endi huvidele ning seda mõjusam on ka noorte õpikogemus. Kui noortele on projekti elluviimisel toeks noorsootöötaja, õpetaja või mõni teine täiskasvanu, siis tema roll on olla eelkõige julgustaja, motiveerija ja küsija.

Ka siis, kui noortele suunatud projekti ei algata noored ise, vaid näiteks noorsootöötajad, on väga oluline juba planeerimise faasis kaasata ka noori. Seda, mil määral on noored kaasatud projekti kõikidesse etappidesse, võetakse arvesse ka taotluste hindamisel.

Kontrolli, kas noorte osalus on projektis hästi läbi mõeldud:

  • Kas projekti teema valimisel on küsitud noorte arvamust ja seda ka arvesse võetud?
  • Kas valitud meetodid ja tegevused vastavad noorte huvidele?
  • Kas ja kuivõrd on noored kaasatud tegevusprogrammi koostamisse ja elluviimisesse?
  • Kas osalejad peavad ka ise midagi projektiks ette valmistama?
  • Kas ja kuidas analüüsivad ja mõtestavad osalejad oma õpikogemust projektis?

Noorte osaluse ja kaasamise kohta saad pikemalt lugeda Eesti Noorteühenduste Liidu käsiraamatust “Noorte kaasamine ja osalus maakonnas, vallas ja linnas”. Noorte osalust noortealgatusprojektides käsitletakse SALTO käsiraamatus “Projektinõustamise käsiraamat”.

Kultuuridevaheline suhtlus

Noortekohtumite üheks oluliseks aspektiks ja ka väärtuseks on kultuuridevaheline õppimine. Kultuuridevahelise dialoogi alus on uudishimu ja soov mõista teisest kultuurist inimest.

Sageli arvatakse, et kultuuridevaheline õppimine toimub iseenesest, kui erinevatest rahvustest noored tutvustavad oma toitu ja rahvatantsu või ööbivad koos ühes toas. Kultuuridevaheline õppimine toimub grupis küll alateadlikult, kuid see protsess vajab siiski teadvustatud suunamist ja juhendamist, et luua soodne pinnas dialoogiks.

Kultuuridevaheline dialoog tekib siis, kui noorteprojektis on saavutatud selleks sobiv õhkkond: noored tunnevad end (vaimselt) turvaliselt, on huvitatud teistest kultuuridest ning soovivad teada saada, miks ja kuidas on tekkinud kultuuridevahelised erinevused.

Kuidas kultuuridevahelise dialoogi loomisele kaasa aidata?

  • Veenduge, et kõik noorteliidrid räägivad noortega kultuuridevahelisest õppimisest juba ettevalmistusprotsessi käigus.
  • Püüdke sõnastada, mida tähendab kultuuridevaheline õppimine teie jaoks.
  • Mõelge läbi, mida tahaksite teada teises keeles kõnelevalt noortelt ja kuidas võiks seda küsida.
  • Enne projekti algust kaardistage, millised stereotüübid on noortel projektis osalevate rahvuste kohta, ja hiljem analüüsige, kas ja mil määral need eelarvamused kinnitust leidsid.
  • Noorteprojekti sisu kavandades mõelge, kuidas panna noori arutelu käigus märkama, kuidas meie seisukohad peegeldavad kultuurilist kuuluvust.
  • Igapäevase refleksiooni käigus suunake noori mõtlema, mida uut nad teiste kultuuride kohta teada said ja kas kuidagi on muutunud ka nende arusaam iseendast kui teatud kultuuri kandjast.
  • Kasutage näiteid erikeelsete noorte reaalsusest ning analüüsige, miks see nii on.
  • Ärge unustage, et kultuur pole ainult rahvusepõhine – uurige, milliste kultuuride kandjaks noored end veel peavad! Mis eristab linnanoori maanoortest, milliste huvialade harrastajaid, muusikastiilidega tegelejaid noorte seast leida võib? Ja mida on võimalik sellest õppida?

Keskkonnasõbralik Noortekohtumine

Meid ümbritsev keskkond vajab püsimajäämise nimel meie kõigi väikest panust. Noortekohtumise projektis võib keskkonnakaitsele tõsisemalt keskenduda, aga on mõned pisiasjad, mida me kõik saame teha, et meie ümbritsev keskkond oleks puhas.

Taotlejal on vabadus lahendada keskkonnahoid oma projekt täpselt nii, nagu ta ise soovib. Erasmus+ programmist toetatud noortevahetuse “Say YES! to the ECO lifestyle” osalejad töötasid välja mõned näpunäited, mida noorteprojektides järgida:

  1. Palu osalejatel võtta endaga projekti kaasa veepudel ja riidekott, mida korduvalt kasutada.
  2. Jälgi, et projektitegevuste läbiviimise koht oleks keskkonnasõbralik: prügisorteerimise võimalus (nii palju erinevaid prügikaste, kui võimalik – paberi, plastiku, pudelite, kompostjäätmete jne jaoks)
  3. Sõlmige projekti alguses kokkulepped prügi sorteerimise kohta, palju tualettpaberit kasutate, palju aega dushi all veedate jms.
  4. Organiseerige projekti vältel prügi koristamise aktsioon.
  5. Vähendage plastiku kasutamist – poest materjale ja toitu ostes kasutage paber- ja riidekotte, juur- ja puuvilju pakkige paberkottidesse, kingitused pakkige vanapaberist meisterdatud kinkekottidesse jms
  6. Vähendage paberi kasutamist – kasutage paberi mõlemat poolt, kasutage digilahendusi (nt tagasiside kogumine sotsiaalmeedias jms)
  7. Valmistage vähemalt ühe korra projekti vältel kogu päevaks vegan-toit.
  8. Koguge osalejatelt mõtteid, kuidas veel tagada ökoloogiline ja jätkusuutlik tegutsemine igapäevaelus.
  9. Harjutage tähelepanelikkust erinevate harjutuste kaudu ja puhake piisavalt, väsinud inimeste keskendumisvõime on madalam ja ei pöörata nii palju tähelepanu oma käitumismustritele.
  10. Olge üksteisele eeskujuks.

2020. a esimesest taotlusvoorust (1.04.2020) toetuse saanud projektid

Lõpparuande palume saata hiljemalt 30 päeva pärast projekti lõppemist, täidetuna eesti, inglise või vene keeles ning taotleva organisatsiooni või grupi esindajate (vastutava isiku ja kontaktisiku) poolt digitaalselt allkirjastatuna.

Pange tähele, et lõpparuande lisa peab täidetult sisaldama projektis osalenud isikute andmeid ja allkirju (originaalis). Nimekirja vormi leiate projekti lõpparuande vormist ja nimekirjad tuleb esitada iga kohtumise kohta eraldi (näiteks, kui toimub kolm kohtumist, siis tuleb esitada ka kolm nimekirja). Originaalallkirjadega varustatud osalejate ja noortejuhtide nimekirjad lisatakse lõpparuandele skaneeritud kujul, Microsoft Wordi formaadis.

2020. a I taotlusvoorust toetust saanud projektide lõpparuande vormid:

Noortekohtumise-aruandevorm-ee-2020

Noortekohtumise-aruandevorm-eng-2020

Noortekohtumise-aruandevorm-rus-2020

2020. a teisest taotlusvoorust (2.11.2020) toetuse saanud projektid

Lõpparuande palume esitada hiljemalt 30 päeva pärast projekti lõppemist, täidetuna eesti, inglise või vene keeles Haridus- ja Noorteameti konkursiveebis.

Lõpparuande lisa peab täidetult sisaldama projektis osalenud isikute andmeid ja allkirju originaalis (lisa-3).

2021. a esimesest taotlusvoorust (5.04.2021) toetuse saanud projektid:

Lõpparuande palume esitada hiljemalt 30 päeva pärast projekti lõppemist, täidetuna eesti, inglise või vene keeles Haridus- ja Noorteameti konkursiveebis. Lõpparuandega koos kogume ka projektis osalenud noorte meiliaadresse eesmärgiga välja selgitada programmi mõju noortele.

Lõpparuande lisa peab täidetult sisaldama projektis osalenud isikute andmeid ja allkirju originaalis (lisa-3).

Siin saate tutvuda uuringutega, mis on seotud Noortekohtumiste programmi tegevustega.

2019. aasta maist- juunini viidi läbi programmi Noortekohtumised mõju- uuring. Mille eesmärgiks oli selgitada, milline on programmi mitmekordse läbiviimise mõju programmis osalenud noorte käitumisele ning noorsootöötajate hoiakutele ja praktikatele ning mil määral aitavad programmi tegevused saavutada sellele seatud eesmärke.  Uuringu viis läbi Balti Uuringute Instituut.

Autorid: Kats Kivistik, Maarja Käger, Kristina Avdonina, Mart Veliste, Kristjan Kaldur (Balti Uuringute Instituut).

Programmi Noortekohtumised (PNK) mõju-uuringu eesmärgiks oli anda  ülevaade, milline on PNK mõju programmis osalenud noorte käitumisele ning milline on mitmekordse projekti läbiviimise mõju noorsootöötajate hoiakutele ja praktikatele, lähtudes Lõimumise ja Noortevaldkonna arengukavade 2014-2020 eesmärkidest.

Uuring toimus 2019. aasta maist-juunini ja selle käigus intervjueeriti 23 noortejuhti (noorsoo- ja haridustöötajaid), kes olid ellu viinud vähemalt kolm projekti erinevates Eesti piirkondades. Lisaks intervjueeriti PNK´ga ja noorte lõimumise valdkondadega seotud viite eksperti ja toimus kaks rühmaintervjuud PNK-s osalenud noortega. Täiendavalt analüüsiti pilootaasta mõju-uuringu andmeid, noortekohtumiste 2019. aasta maiks esitatud projektide aruandeid ja hindamistulemusi ning valdkonnaga seonduvaid dokumente.

Uuringu tulemusel selgus, et tegu on väärtusliku erineva kultuuritaustaga noorte koostööd ja ühistegevusi toetava programmiga, mis pöörab tähelepanu lõimumisele, erinevate kultuuride vahelisele õppimisele, noorte pädevuste arendamisele ja noortejuhtide arendamisele. Programm aitab saavutada ja sellel on oluline potentsiaal Noortevaldkonna arengukava 2014-2020 ja Lõimuv Eesti 2030 eesmärkide täitmisesse panustamisel.

Uuringust tuli esile programmi väärtus noorsootöö põhimõtete mõistmise paranemisel ja levikul, noorsootöö korraldamise kompetentsi arendamisel, formaalse- ja mitteformaalse õppe paremal sidumisel ja praktikate vahetamisel ning võimalusel saada kogemus projektimaailmas.

Noortekohtumiste programmi pilootaasta mõju-uuringu aruanne

Noortekohtumiste pilootaasta mõju-uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade programmis osalenud noortest ning hinnata, milline mõju on programmis osalemisel noorte oskustele, hoiakutele ja pädevustele. Uuringuga sooviti mõista, kuivõrd programm täidab oma eesmärke ja milline on noorsootöötajate roll noorte programmi kaasamisel ning kuidas arendada programmi koolitus- ja nõustamistuge.

Autorid: Marianna Makarova (Integratsiooni Sihtasutuse ekspert) ja Triin Ulla (programmi Noortekohtumised projektijuht)

Programmi Noortekohtumised (PNK) pilootaasta uuringu eesmärk oli ühelt poolt ülevaate saamine noortest, kes osalevad Noortekohtumiste programmis ja teiselt poolt PNK-s osalemise mõju hindamine noorte hoiakutele, oskustele ja pädevustele. Samuti oli oluline mõista, kuivõrd täidab PNK sellele seatud eesmärke ja millist mõju avaldab selles osalevatele noortele. Tähtis oli ka pälvida ülevaade sellest, milline on noorsootöötajate roll noorte programmi kaasamisel ning millistele noorsootöötaja kutsekvaliteedi külgedele keskenduda sellest lähtuvalt PNK koolitus- ja nõustamistoe pakkumisel, et programmi eesmärkide saavutamist võimalikult kvaliteetselt toetada.

PNK on täitnud mitmed ühiskonna parema lõimituse eeldused, soodustades avatust, sallivust ja positiivseid kontakte noorte, (sh eri piirkondade noorte) vahel ning tõstnud venekeelsete noorte riigikeeles suhtlemise julgust, mis muudab PNK üheks vältimatult oluliseks Eesti ühiskonna sidususe soodustajaks. Kui Eestis on lõimumise kontekstis räägitud aastaid sellest, et lõimumine peaks olema kahesuunaline protsess ja eeldab ka enamusgrupilt teatavat avatust ja vastutulekut, näitab PNK kogemus edukalt just seda, et kogemus soodustab ühiskonna sidususe eelduseks olevaid  avatud sallivaid hoiakuid ka enamusgrupi noorte seas.

Noored osalesid projektikohtumistel pigem aktiivsete osalejate ja kaasalööjate, kui algajatajate ja läbiviijatena, ning noorsootöötajate arusaam noorte kaasamisest peegeldab pigem neid noorsootöötaja kutsestandardi pädevusi, mis on seotud mitteformaalse õppekeskkonna kujundamise ja sellega seonduva metoodikaga. Puudulikumana tulevadki välja need noortejuhtide pädevused, mis seonduvad noorte omaalgatuse ja initsiatiivi toetamise ja vastutuse delegeerimisega ning noorte ise tegemise ja  kogemusest õppimise soodustamisega. Tulemus viitab ühelt poolt jätkuvalt süvenevale vajadusele tõsta noorsootöötajate kutsealast teadlikkust nii valdkonnas laiemalt kui PNK projektitoe raames kitsamalt.

Kuidas leida partnerit?

Noortekohtumise korraldamiseks on vaja vähemalt ühte partnerit mõnest Eesti piirkonnast. Partnerit on võimalik leida erinevaid kanaleid kasutades. Mõistlik on alustada isiklikest kontaktidest. Hea võimaluse partneri leidmiseks annab ka noortekohtumiste koolitus Idee45.

Lisaks sellele pakub Noorteagentuur võimalust avaldada partnerotsingu teateid noortekohtumiste kodulehel. Selleks kirjuta partneriotsingu teade ja saada see aadressile anni.tetsmann@harno.ee .

Kas noortekohtumine võib toimuda ka virtuaalselt?

Jah, kui tulenevalt kehtestatud piirangutest Covid-19 leviku piiramiseks ei ole võimalik mitmel noortegrupil kokku tulla.

Kas igas noortekohtumise projektis peab toimuma ettevalmistav kohtumine ja miks see vajalik on?

Igas noortekohtumise projektis (sõltumata kohtumiste arvust) peab toimuma üks ettevalmistav kohtumine. Soovitame ettevalmistava kohtumise korraldada vähemalt kolm nädalat enne esimese kohtumise algust, et jõuaksite koos partneritega kõik olulise läbi arutada. Ettevalmistav kohtumine annab võimaluse tagada projektile kõrgem kvaliteet, sest noortejuhid koos 1–2 noorega saavad silmast silma kohtudes läbi arutada, mida ja kuidas teha.

Kas noored võivad olla ühest linnast?

Noored võivad olla ühest piirkonnast, linnast või vallast. Soovitame võimalusel ühise ööbimise korraldamist ka sama piirkonna noortele, sest see võimaldab luua noorte vahel paremat kontakti ja saavutada seeläbi paremini Noortekohtumiste programmi eesmärke.

Välisriikidest pärit osalejaid selle projekti raames ei toetata. Kui soov on teha pigem piiriüleseid (rahvusvahelisi) projekte, saate selleks kasutada programmi Erasmus+: Euroopa Noored võimalusi (nt rahvusvahelised noortevahetused).

Miks on seatud selline vanusepiir? Kas selle piires saab noorsootöö seaduse raames olla paindlik?

Noortekohtumiste sihtgrupp on noored vanuses 11–19 eluaastat, kuid noortekohtumiste tugitegevused (koolitused, materjalid), metoodika jms on täiesti kohased ka vanematele noortele. Sihtgrupp on selline, sest põhikoolinoortele on vähem võimalusi projektide algatamiseks, samas kui vanematele noortele on olemas mitmeid rahvusvahelisi võimalusi.

Kui kaua võtab aega otsustusprotsess? Millal saab juba tegevustega alustada?

Taotluste hindamine ja otsuste langetamine võtab tavaliselt aega ühe kuu, otsustele järgnev asjaajamine võib aga samuti võtta kuni kuu. Seega võib taotluse esitamisest lepingu sõlmimiseni minna kaks kuud.

Need taotlejad, kes kavandavad noortekohtumise algusaja võimalikult varajaseks, peavad arvestama, et raha laekumisega võib minna kiireks, nii et halvimal juhul peate esimesi kulutusi tegema enne toetussumma laekumist. Seetõttu ei soovita me suuremaid tegevusi kavandada kohe projektiperioodi algusesse.

Kui suur on projektirahastus ühe noortejuhi kohta?

Päevarahastus 23 eurot iga noortekohtumise päeva kohta on ette nähtud ka ühele noortejuhile noortegrupi kohta. Noortekohtumiseks eraldatav üldine toetussumma on mõeldud siiski kõigi projektiga seotud kulutuste, sealhulgas kõikide osalevate noortejuhtide kulude katmiseks. Soovituslik on partnerite (KOV, koolid, noorsootöö ühingud jt) kaasamine projekti kaasrahastamiseks (nt ruumid, transport, vahendid vms).

Kes võivad projektis osaleda? Kas oodatud on ka erivajadusega noored (nt erikoolis õppivad käitumishäiretega õpilased)?

Projekti kaasatud noored võivad olla nii hariduslike erivajadustega õpilaste koolidest kui ka tavakoolidest.

Noortekohtumisse tuleks kaasata 11–19-aastaseid noori. Kokku saab noortekohtumisel osaleda 16–30 noort, kellest pooled peaksid kõnelema emakeelena eesti keelt ja ülejäänud osalejate emakeeleks on mõni võõrkeel. Igas grupis peaks olema vähemalt 8 noort ning vähemalt üks täisealine grupijuht.

Kas üks organisatsioon võib ühes taotluses paluda toetust ka mitme kohtumise korraldamiseks?

Projekti taotlusvormiga oleme loonud võimaluse taotleda toetust kuni kolmele noortekohtumisele ühes taotluses. Projekti algus- ja lõpukuupäeva määramisel tuleb arvestada sellega, et kõik ühes taotluses esitatavad noortekohtumised peavad mahtuma projekti kogukestuse perioodi, milleks on maksimaalselt 6 kuud. Võimalik on samade noorte korduv osalus, kui see on projekti eesmärgiga põhjendatud, aga erinevatest ühe projekti raames läbi viidavatest kohtumistest võivad vajadusel osa võtta ka erinevad noored.

Kas on mingi piirang, mitu Noortekohtumiste projektitaotlust üks taotleja saab esitada?

Sellist limiiti ei ole, taotleja võib esitada sedavõrd suure hulga projektitaotlusi, kui suurt võimekust ta endas näeb, et projekte kvaliteetselt ellu viia! Samuti ei ole varasem toetuse pälvimine takistuseks uue taotlusvooru projektirahastuse saamisel. Rahastusotsuse pälvimise peamiseks kriteeriumiks on eelkõige taotluse kvaliteet.

Loodus õpetab

Projektis Loodus õpetab osalesid teismelised Tallinna Kanutiaia Huvikooli laste ja noorte „Äriõppe” ringist ning Eestis elavate pagulaste lapsed Süüriast, Iraagist ning Sri Lankalt vanuses 11–19. Kohtumise idee pakkus välja Kristina Tomilova IDEE45 infoõppe raames märtsis 2018. Suhtluskeeleks oli ainult eesti keel.

“Õppimine loodusega!” sisaldas erinevaid teemasid: keskkonnateemaline kohvik ja seminarid asjade taaskasutamise kohta, õppereis prügimäele, Energiamuuseumi külastamine, samuti tegevused nagu „Anna mänguasjale teine elu“, „Väike koristus” ja „Sõprusmäng-istutamine”. Analüüsiti, miks on jäätmete sorteerimine vajalik. Plasti, paberi ja maisipulkade vees lagunemise katse aitas kõigil aru saada, miks jäätmete sorteerimine kodus on oluline.

Viimsi ja Narva kohtuvad harva

Viimsi ja Narva kohtuvad harva projektis osalesid Viimsi Keskkooli ja Narva Õigeusu Humanitaarkooli õpilased. Kohtumised toimusid Narvas, Viimsis ja Rakveres. Projekti idee sai alguse Idee45 koolitusest, kus pandi paika idee ning kohtuti partnerkooliga.

Projekti eesmärk oli Eesti ajaloo tutvustamine ja õppimine läbi arhitektuuri ning kultuuriteadmiste vahetamine. Kohtumise raames külastati näiteks Kreenholmi vabrikut, Narva hüdroelektrijaama, Narva Kirilli ja Mefodi kirikut ja Rakvere linnust. Viimsis viidi läbi orienteerumine ning projekti lõpus valmis kohtumisest ka mäng.

Metsik loodus: Ohud ja võimalused

Noortekohtumise Metsik loodus: Ohud ja võimalused  korraldasid 2018. aasta augustis Iisaku Gümnaasiumi õpilasesinduse, Kehra Gümnaasiumi ja Kohtla-Järve Tammiku Põhikooli noored.

Kohtumise käigus tutvuti talueluga, õpiti tundma erinevaid taimi ning metsas ellujäämist, käidi matkamas, tervisejooksu tegemas ja õpiti ka vene rahvatantse. Kohtumise jooksul valmisid töölehed ning õppevideod.

Abimaterjal – kuidas kaasata noori, tagada projektis osalejate turvalisus, projekti eesmärgi sõnastamine:

Võtmepädevuste täpne kirjeldus:

Hindamiskriteeriumid ehk hea taotluse kvaliteediaspektid:

Viimati uuendatud 08.09.2021