Ühe praktikandi suvi HAKAs

Praktikast 
Minu praktika kestis vahelduvate päevadena juunist augustini. Alguses mõtlesin veidi murelikult, kuidas selline vahelduv praktika toimima hakkab – kas iga kord tuleb uuesti sisse elada, ülesandeid oodata ja kas hiljem on üldse võimalik meenutada, mida kõike sai tehtud ja kogetud. Tagantjärele arvan, et selline ülesehitus oli hoopis väga hea lahendus, sest andis aega ka HAKA meeskonnale  tegeleda oma igapäevatööga. Minu praktikapäevadel oli meeskonnal aega ka minu jaoks. Lisaks sain ka ise praktikapäevade vahel aega mõtteid korrastada.

Kõige rohkem hindangi seda, et mind ei jäetud praktikandina kõrvaltvaatajaks. Juhendaja Helen kaasas mind praktika kavandamisse, pani paika praktikaülesanded ning korraldas kohtumisi ka teiste meeskonnaliikmetega. Tundsin kogu praktika vältel, et olen oodatud, toetatud ja kaasatud.

Sisseelamise toetamine 
HAKAs toetatakse läbimõeldult sisseelamist ning pööratakse tähelepanu sellele, kuidas toetada töötajate heaolu, normaalset töökoormust ja anda edasiviivat tagasisidet. See pani mind mõtlema, et kvaliteeti kujundavad ennekõike inimesed, nende omavahelised suhted, töökorraldus ja võimalus oma tööd mõtestada.

Õppetunnid 
Kahe kuu jooksul sain teha väga erinevaid asju. Tutvusin HAKA töökorralduse ja meeskonnaga, andsin tagasisidet kodulehe kasutajakogemusele ja kommunikatsiooniplaanile, analüüsisin ühe kooli eneseanalüüsi ning õppisin tundma riskihindamise kontseptsiooni ja õpianalüütikat. Sain uurida õppekvaliteedi tõendeid, analüüsida eneseanalüüsi programmi mõju ning anda tagasisidet koolitusprogrammile. Kõik need ülesanded olid sisult erinevad, kuid neid ühendas üks läbiv märksõna – analüüs.

Üks oluline õppetund puudutas seda, kui palju sõltub kvaliteetse analüüsi tegemine headest tõenditest ja oskusest neid tõlgendada. Andmete olemasolu üksi ei tähenda veel, et meil on tekkinud teadmine. Oluline on küsida, mida andmed meile tegelikult ütlevad, milline on kontekst, miks mingi muutus on toimunud ja mida peaksime seda kõike teades edasi tegema. Selle mõtte võtan kindlasti kaasa ka õpingutesse ja tööellu.

Üheks huvitavamaks ülesandeks kujunes koolikliima programmide uurimine. Vaatasin lähemalt National School Climate Centeri ja Delaware’i MTSS Technical Assistance Centeri lähenemisi. Koolikliima ei ole hariduse kvaliteedist eraldiseisev teema. Suhted, koostöö, kaasamine, turvalisus ja õppimist toetavad protsessid on kõik otseselt seotud sellega, millise keskkonna kool õppijatele loob. Mõistsin ka, et HAKA kvaliteedihindamise protsess juba suunab koole analüüsima oma koolikeskkonda, suhteid, koostööd ja kaasamist ning kujundab õppijat toetavat koolikliimat.  

Kuigi praktika ei olnud tegelikult pikk, siis selle sisse mahtus väga palju uusi kogemusi, mõtteid ja arutelusid. Võib-olla ongi hea praktika tunnus mitte see, kui paljudele küsimustele oled praktika jooksul vastused saanud, vaid see, et praktika lõpus on Sul tekkinud palju kvaliteetsemad küsimused.

Suur aitäh HAKA meeskonnale selle sisuka praktikakogemuse eest! Eriti tänan Helenit, Kirket ja Katit, kes oma kohaloluga tekitasid tunde, et olen meeskonnaliige. Võtan siit kaasa uued vaatenurgad ja veel suurema huvi selle vastu, kuidas Eestis hariduse kvaliteeti teadlikult ja tõenduspõhiselt toetada.