"Välistudengite jaoks on kõige olulisem faktor Eestisse tulekul mõju tuleviku karjäärile," kommenteeris Eero Loonurm välisüliõpilaste motivatsiooni valida magistriõpinguteks Eesti. "Välisüliõpilaste õppima kutsumine on Eesti talendipoliitika üks keerulisemaid osasid. Seda just seetõttu, et Eestis omandatav kvalifikatsioon peab olema konkurentsivõimeline terveks eluks ja terves maailmas. Üldiselt magistrikraadi mitu korda välismaal ei omandata ning välismaal õppimise otsust kaalutakse kaua ning põhjalikult. Iga saatkond teeb ülimalt tänuväärset tööd Eesti ja Eestis õppimise tutvustamisel. Iga Eestisse õppima jõudnud välisüliõpilane on edulugu."
Minister Kristina Kallas tõi välja vajaduse töötada välja talendipoliitika, et senisest enam andekaid inimesi Eestisse meelitada. Minister kommenteeris: „Eesti majanduse konkurentsivõime sõltub meie võimest kasvatada ja ligi meelitada rahvusvahelisi talente, kes suudavad luua nutikaid ja uuendusmeelseid lahendusi. Eesti peab võtma suuna kõrghariduses välisüliõpilaste osakaalu suurendamisele tänase 10% asemel tulevikus vähemasti 15%-ni. Meie hariduse ja PISA edulugu on sellele ainult abiks,” sõnas minister.
Esindusjuhtide konverentsil paneelis arutluse all olid veel teemadest kõrghariduse ja teaduse sihtriigid, Eestisse saabumise viisapoliitika, teadusasutuste ja teadlaste võrgustumine ning algatuste "Study in Estonia" ja "Research in Estonia" kaasamine diplomaatide tegevustesse.
Paneeldiskussioon „Eesti haridus- ja teaduseksport: kellele ja milleks?“ keskendus sellele, kuidas paremini tutvustada haridus- ning teaduskogemust maailmas. Arutelus osalesid Kaili Terras (Välisministeerium), Eero Loonurm (Haridus- ja Noorteamet), Anu Noorma (SA Eesti Teadusagentuur) ja Rainis Venta (Tartu Ülikool). Foto: Piret Puuorg.
Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 on seadnud sihi luua terviklik talendipoliitika, mis aitab talente Eestis hoida, Eestisse meelitada ja Eesti ühiskonnaga siduda. Arengukava järgi tuleb selleks soodustada välisriikidest pärit õpilaste ja üliõpilaste kaasamist Eesti ühiskonda ja lõpetanute siirdumist Eesti tööturule ning lisaks ka tõhustada toetusmeetmeid (k.a eesti keele õpe kõrgemal kui A2-tasemel), et tipposkustega välisõppurid ja vilistlased jääksid püsivalt Eestisse.
Lisainfo:
Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035
Eero Loonurm. Talendi Eestisse toomise kunst. Õpetajate Leht.
Eesti Teadusagentuur ja Research in Estonia koduleht.
Study in Estonia koduleht
