Eesti haridust peetakse rahvusvaheliselt edukaks: Eesti õpilased on PISA uuringutes tippsooritajate seas ning alusharidus on paljudele riikidele eeskujuks. Samal ajal näitab aruanne, et vanemate sissetulek on üha enam seotud laste haridustulemustega ning erinevused avalduvad teravalt ka linnade sees.
Teaduskirjanduse põhjal ei tulene hariduslik ebavõrdsus üksnes kodusest taustast – olulist rolli mängivad ka koolide ressursid ja õpetajate kättesaadavus. Näiteks kasutab juba 28% Eesti peredest eraõpetajaid, et toetada laste õpinguid.
Aruanne seob haridusliku ebavõrdsuse ka noorte heaolu, vaimse tervise ning ühiskondlike riskidega. Politsei andmetel pannakse alaealiste õigusrikkumisi enim toime koolipäeviti ajavahemikus 14–20, mil paljud noored on järelevalveta. Samas osaleb 16–19-aastastest noortest huvihariduses vaid veerand.
Raport rõhutab, et Eestis on haridusvaldkonna teadmist palju, kuid selle kasutamine on killustunud. Puudub tervikvaade juba tehtud uuringutele ning haridusvaldkonnas ei kasutata piisavalt registriandmete potentsiaali.
Eesti inimarengu aruanne koosneb kaheksast peatükist ning selle valmimisse panustas ligi 100 teadlast, praktikut ja poliitikakujundajat. Aruande koostamisse andsid oma panuse ka Harno eksperdid Eero Loonurm ja Heli Aru-Chabilan, artiklit saab lugeda siit: https://2026.inimareng.ee/aruanne/haridus-murdepunktis/eesti-hariduse-ekspordi-seitse-arenguvoimalust/.
Kogu aruandega saab tutvuda: https://2026.inimareng.ee/
Eesti inimarengu aruanne on iga kahe aasta järel ilmuv artiklikogumik, mis analüüsib Eesti sotsiaalmajanduslikku olukorda ja arengusuundi ning toetab tõenduspõhise poliitika kujundamist. Eestis on aruanne ilmunud alates 1995. aastast ning alates 2006. aastast annab kogumikku välja SA Eesti Koostöö Kogu. Seekordse aruande väljaandmist toetas Haridus- ja Teadusministeerium
