Noorteaasta vältel on olulisel kohal noorte endi huvid, vajadused ning soovid, mille juures noored soovivad, tahavad ning kus on vaja kuulda just noorte häält. Noorteaastat ette valmistades küsiti kõiki liikmesriikide noorte arvamusi, millistele valdkondadele on vaja enam tähelepanu pöörata. Selgus, et noored peavad tähtsaks eelkõige hariduse ja koolituse, keskkonna ja kliima, vaimse tervise ja kaasava haridusega seotud teemasid. Käesolev sõjaline kriis Euroopas on toonud kogu ühiskonna jaoks veel rohkem fookusesse vaimse tervise ja heaolu, aga ka digimaailma väljakutsed - infosõda, küberturvalisus, valeuudised.
“Kutsun siinkohal üles neil, aga ka teistel noortele oluliste küsimuste üle mõtisklema, arutelusid algatama ja neis aktiivselt osalema. Julgustan teid oma tegevustega Euroopa noorteaastat tähistama. Loodan, et meie kogukondades ja võrgustikes kavandatakse ning korraldatakse koos noortega ja noortele tegevusi, mis suurendavad noorte võimalusi ühiskonnaelus ja käesoleva kriisiga seotud teemades kaasa rääkida, pakuvad inspiratsiooni eneseteostuseks ja toetavad igati noorte vaimset tervist ning heaolu,” sõnas minister Liina Kersna.
Eestis on käivitatud noortesse panustajate koostöövõrgustik, mille liikmed ühel või teisel viisil aitavad kaasa võrgustikutegevustes ja sündmuste korraldamisel.
24. märtsil 2022 kell 11 toimub veebipõhine avaüritus koostöös Euroopa Komisjoni Eesti esindusega, rohkem infot Facebookist. Noorteaastast, sündmustest ja tegevustest nii Eestis kui teistes Euroopa riikides saab lisa lugeda Teeviit portaalist www.teeviit.ee ja Euroopa noorte aasta portaalist https://europa.eu/youth/year-of-youth_et.
15. septembril teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, et Euroopa Komisjon teeb ettepaneku nimetada 2022. aasta Euroopa noorteaastaks.
Kontakt:
Kadri Koort
Euroopa noorteaasta koordinaator Eestis
tel 735 0387 | mob 5695 5279
[email protected]
