“Mõlema stipendiumi tingimusi on võrreldes nende eelkäijate – Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiumi ja Kristjan Jaagu välislähetuste stipendiumiga – mõnevõrra muudetud, eesmärgiga lihtsustada stipendiumi väljaandmise korda ning muuta see taotleja jaoks läbipaistvamaks ja üheselt mõistetavaks,” märgib Haridus- ja Noorteameti stipendiumite ja toetuste büroo juhataja Carmen Raudsepp.
Kristjan Jaagu välisõpingute stipendiumi eesmärk on suurendada rahvusvahelise kogemusega ja kõrgelt kvalifitseeritud teadlaste ja spetsialistide osakaalu Eestis. Välisõpingute stipendiumi makstakse terve magistri- või doktoriõppe läbimiseks väliskõrgkoolis. Magistriõpinguid toetatakse nendes valdkondades, mida Eestis õppida ei saa või mille õpetamise ja teadustöö tase on välismaal, võrreldes Eesti kõrgkoolidega, tunduvalt kõrgem. Doktoriõppes piiranguid ei ole.
Stipendiumi eesmärgi täitmiseks peavad stipendiaadid pärast õpinguid asuma tööle erialasel ametikohal Eestis. Magistriõppeks stipendiumi saanud üliõpilane peab pärast lõpetamist töötama Eestis kaks aastat, doktorikraadi omandanu kolm aastat.
Raudsepp toob välja, et Kristjan Jaagu välisõpingute stipendiume on jagatud alates 2003. aastast ja 20 aasta jooksul on stipendiumi saanud ligi 250 andekat noort. Stipendiaadid on uurinud näiteks humanitaarabi sekkumiste mõju inimtekkeliste kriiside olukordades, varauusajal Eestis elanud laste tervist arheoloogiliste leidude põhjal, randades oleva plastiku kaardistamist tänapäevaste vahenditega, jalatsite mõju meie tasakaalusüsteemile, kliimaajaloo digitaalset analüüsi ning erinevaid meditsiiniga seotud teemasid. “Uuritud teemad kajastavad selgelt ühiskonnas aktuaalseid teemasid,” tõdeb Raudsepp.
Teise Kristjan Jaagu stipendiumite perekonda kuuluva toetuse ehk õpirände stipendiumi andmise eesmärk on Eesti kõrgkoolide doktorantide ja arst-residentide rahvusvahelise koostöö suurendamine ning õppe- ja teadustöö kvaliteedi tõstmine.
Kristjan Jaagu õpirände stipendiumi saavad taotleda Eesti kõrgkoolide doktorandid ja arst-residendid. Õpirände sisuks võib olla konverentsil, kursusel, suvekoolis või muus taotleja valdkonnaga seotud akadeemilises tegevuses osalemine. Lisaks võib stipendiumi taotleda ka doktoriõppes vajalikuks iseseisvaks uurimistööks välismaa teadusasutuses. Korraga toetatakse kuni 30 päeva pikkust välismaal viibimist. Plaanitud õpirände algus peab jääma vahemikku 9. juunist kuni 10. novembrini. “Järgmine taotlusvoor on plaanis augusti teisest poolest septembri teise pooleni, millega toetatakse õpirännet algusega 15. november. Seetõttu tuleb varasemaks kavandatud õpirändeks taotleda stipendiumi juba praegusest voorust,” rõhutab Carmen Raudsepp.
Täiendavat infot mõlema stipendiumi kohta leiab Haridus- ja Noorteameti kodulehelt.
Stipendiumit ja taotlusprotsessi tutvustavad veebiseminarid
Kontakt
Carmen Raudsepp, Haridus- ja Noorteameti stipendiumite ja toetuste büroo juhataja [email protected], 7300121
Tiina Nõmm, Haridus- ja Noorteameti kommunikatsioonispetsialist [email protected], 5332 3361
