Kõik selle konkreetse hindaja hinnatud tööd suunati täiendavale hindamisele, sõltumata sellest, kas õpilane oli apellatsiooni esitanud või mitte. Kokku puudutas täiendav kontroll ligikaudu 200 tööd ehk 2,3% kõigist töödest. Täiendav hindamine on nüüdseks lõpule viidud ning kõik muudetud tulemused on kantud EISi. Tulemusi parandati 129 õpilasel.
Õpilasi, kelle tööd täiendav hindamine puudutas, on sellest teavitatud. Õpilased ei pea ise midagi tegema. Kui tulemus muutus, kajastub uus tulemus EISis. Harno teavitas olukorrast ka kõrgkoole, et nad saaksid vastuvõtuprotsessis arvestada EISis kajastuva viimase kehtiva tulemusega.
Vabandame õpilaste ees, keda muudatus puudutab. Meie ülesanne on hoolitseda selle eest, et ühegi õpilase tulemus ei jääks hindamisvea tõttu ebaõiglaseks ning et võimaliku muutunud tulemusega saaks arvestada ka edasistes kandideerimisprotsessides.
Riigieksamite hindajad on vastava aine õpetajad, kes kaasatakse hindamisse töövõtulepingu alusel ning kes teevad hindamistööd üldjuhul oma põhitöö kõrvalt. Eesti keele riigieksami hindajal peab olema nõuetele vastav kvalifikatsioon, eesti keeles magistrikraad ja õpetajakutse, ning erialane pädevus ehk töökogemus. Hindajad läbivad enne tööde hindamist ettevalmistuse ja osalevad standardiseerimiskohtumistel, kus ühtlustatakse hindamispõhimõtteid ning analüüsitakse hindamisjuhendi põhjal näidistöid. Ka kõnealune hindaja oli nõutud ettevalmistuse läbinud ja standardiseerimiskohtumisel osalenud.
Juhtum näitas, et ka põhjaliku ettevalmistuse ja kokkulepitud hindamispõhimõtete korral ei saa hindamisprotsessis inimliku eksimuse võimalust täielikult välistada. Seetõttu on oluline, et toimiksid kontrolli- ja vaidlustusmehhanismid, mis võimaldavad vead tuvastada ja parandada. Täname asjaosalisi mõistva suhtumise eest!
