Kõige rohkem kandideerijaid oli Harjumaalt (60 noort) ja Tartust (18 noort). Teistest maakondadest oli kandideerijaid keskmiselt viis, välja arvatud Hiiu, Järva, Lääne-Viru ja Valga maakonnad, kust ei laekunud sel aastal ühtegi kandideerimisavaldust.
Kandideerimisavaldustes tõusis esile noorte soov mõista haridusega seotud küsimusi ja nende lahendamisel kaasa rääkida. Näiteks huvitasid noori eksamid, koolipäeva algusaeg ning tehisintellekti kasutamine koolis. Paljud kandideerijad pidasid oluliseks ka programmi olemasolu. Toodi välja, et läbi selle saavad nad võimaluse jagada oma kogemusi ja mõtteid ning panustada haridus- ja noortevaldkonda.
Programmis on oluline roll noorte osaluse saadikutel. Need on Harno töötajad, kes on vabatahtlikult avaldanud soovi kaasata noori oma töösse. Saadikud toovad oma töölaualt noorteni teemasid ja küsimusi ning kaasavad neid tööprotsessidesse. Nii saavad noored jagada oma kogemusi ja ideid, kujundada lahendusi ning osaleda nende elluviimises. See annab noortele võimaluse võtta vastutus ja teha koos Harno töötajatega päriselt midagi ära
Seekord on noorte osaluse saadikud toonud lauale mitmeid teemasid. Näiteks saavad II lennu noored kaasa rääkida kutsehariduse kujundamisel, panustada NEET-olukorras noorte teenuste ja koostöömudeli uuendamisse ning arutada lõpudokumentidega seotud küsimusi. Samuti saavad nad olla abiks noortevaldkonna foorumi Noorum korraldamisel.
