Konkursile kandideeris 125 inimest. Valikuprotsessis tuli läbida kolm vooru: CV-, vestlus- ja lõppvoor koos kodutööga. Paralleelselt hindas Harno lõppvoorus kandidaatide juhtimiskompetentse ja isikuomadusi.
Kadaste on töötanud üle 20 aasta juhtivatel ametikohtadel nii Kaitseministeeriumi kui ka Justiitsministeeriumi valitsemisalas. Praegu töötab ta Põlva Gümnaasiumi direktorina. Ta on omandanud sotsiaalteaduste magistrikraadi Tartu Ülikoolis ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise erialal.
Harno peadirektori Jaak Raie sõnul puudutab Rajaleidja töö suurt osa Eesti lastest ja peredest, mistõttu on juhil väga oluline roll kanda: „Rajaleidjas töötavad psühholoogid, logopeedid, eri- ja sotsiaalpedagoogid moodustavad ligikaudu kolmandiku Harno töötajatest. Üle Eesti paikneva meeskonna juhtimine eeldab kogenud juhti, kes suudab hoida nii inimesi kui ka fookust, et tegevuse lõppeesmärk oleks viia hariduslik abi lasteni ja peredeni üle Eesti.”
Raul Kadaste nõustus, et Rajaleidja roll Eesti haridussüsteemis on kriitilise tähtsusega: “Minu eesmärk on muuta Rajaleidja teenus nähtavamaks ja paremini kättesaadavaks, et iga õppija ja tema pere mõistaks, millist tuge on võimalik siit saada,” märkis ta.
“Sama oluline on tugevdada koostööd nii haridusasutuste, kohalike omavalitsuste kui peredega, et Rajaleidjat tajutaks eelkõige usaldusväärse partneri ja toena. Usun, et parimad lahendused sünnivad koostöös ning toetuvad tugevatele inimsuhetele. Lõppeesmärk on selge ja lihtne - iga noor peab saama oma võimetele vastava heal tasemel hariduse ja vajaliku toe sel teel,“ lisas Kadaste.
Rajaleidjasse saavad lapsevanemad või haridusasutused pöörduda, kui lapsel on hariduslikud erivajadused ning esimese tasandi nõustajate (kooli või lasteaia psühholoogi, logopeedi jt) juures käimine ei ole lahendust toonud. Samuti juhul, kui last ümbritsevad täiskasvanud vajavad täiendavat nõu ja otsuseid, kuidas lapse haridusteed tema vajadustele vastavalt kohandada.
Oluline osa Rajaleidja õppenõustamisest on kooliväline nõustamismeeskond, kes teeb haldusaktina otsuseid haridusliku erivajadusega laste haridustee korraldamise osas (nt koolipikendus, lihtsustatud õppe rakendamine jms).
Eestis vajab Rajaleidja teenuseid keskmiselt iga neljas laps. 2025. aastal registreeriti Rajaleidjas 15 629 nõustamisjuhtumit ja teenustest sai tuge 41 634 täiskasvanut. Lisaks reageerisid Rajaleidja kriisimeeskonnad 17 kriisisündmusele haridusasutustes.
