Igasugune kõrvalise abi kasutamine eksamil on keelatud ja selle kahtluse puhul peab hindaja reageerima. Kõik tööd, mis viitavad kõrvalise abi kasutamisele või mahakirjutamisele, lähevad täiendavale uurimisele.
Kõrvalise abi kasutamise või selle kahtluse kaasuseid oli tänavu kokku 10, neist kaks tehisaru kasutamise kahtlused. Mõlemal juhul tekkis hindajail kahtlus kõrvalise abi kasutamise osas, sest eksamiosad olid sooritatud silmatorkavalt erineva tasemega. Näiteks oli eksamitöö esseeosas keeletaset tuntavalt ületavad sõnad või väljendid, mida ei kasutatud ligilähedaseltki teistes vastustes. Kasutatud oli keerulisi lausekonstruktsioone ja isikupäratut, tehislikku stiili. Täiendava info kogumise viisina kasutasid hindajad muuhulgas üldlevinud ja ka ülikoolides kasutusel olevaid tehisaru tuvastusprogramme, kuhu sisestati tekstikatkeid esseest. Programmidesse sisestatud teksti puhul polnud tegemist isikuandmetega, sest nende tekstikatkete põhjal pole võimalik isikut tuvastada.
Riigieksami hindajad on andmete kogumisel sõltumatud ja vabad, riigieksamite hindamiskomisjoni kuuluvad muuhulgas ka eksperdid Tartu ja Tallinna ülikoolidest. Eksamitöö hindaja tugines määrus 54 § 37 lg 14 sätestatule, kui riigieksamitööde hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine ja tegi otsuse hinnata riigieksamitöö tervikuna 0 punktiga.
Igal eksaminandil on õigus seaduses ettenähtud vaideperioodi jooksul oma eksamitöö tulemus vaidlustada ja selleks ei ole vaja juristi abi. Apellatsiooniprotsess ongi loodud selleks, et tuvastada ja parandada võimalikke vigu. Vaidemenetluse tulemusena selgus, et kõrvalise abi kasutamine ei olnud piisavalt tõendatud ja tehisaruprogrammide kasutamine tööde hindamise protsessis põhjendatud. Seetõttu on mõlemad kõnealused hindamisotsused 26.06.2024 seisuga tühistatud, tehtud on uued otsused ja õpilased on saanud tööde eest punktid.
Kõrvalise abi kasutamise kahtlused on erandlikud, kuid õigusselguse ja võrdse kohtlemise saavutamisel siiski olulised pretsedendid, mis tuleb igakülgselt läbi arutada. Varasematel aastatel ei ole tehisintellekti kasutamise kahtlust riigieksamitööde puhul olnud ja kehtestatud ei ole vastavaid juhiseid, mida teha olukorras kui selline kahtlus tekib. Hetkel on käimas kõnealuste protsesside analüüs ja koostamisel on vastavasisulised ettepanekud Haridus- ja Teadusministeeriumile, et sündida saaksid konkreetsed juhised, kuidas taolistes olukordades edaspidi toimida.
Harno eesmärk ei ole leida eksamitelt spikerdajaid, vaid tagada ausad ja võrdsed tingimused kõigile eksaminandidele. Mõistame, et vaideperiood võib olla õpilaste ja nende lähedaste jaoks emotsionaalne aeg. Vabandame nende noorte ja lähedaste ees, kes on pidanud tööde vaidlustamisel lisastressi või ärevust kogema.
Aimi Püüa, Haridus- ja Noorteameti eksamite ja uuringute keskuse juht
