Harno mitmekeelse õppe büroo peaspetsialisti Maire Kebbinau sõnul on rõõmustav, et üha uusi haridusasutusi soovib liituda keelekümblusprogrammiga ning mitmed metoodikat juba rakendavad koolid planeerivad tegevust laiendada. Samuti avatakse ühes lasteaias täiendavalt kahesuunalise keelekümbluse rühm, kus õpivad koos eesti- ja venekeelsed lapsed. „Eesti keelekümblusprogrammiga on liitunud tänaseks üle 70 lasteaia ja 35 kooli. Metoodika on väga tänuväärne, sest keelekümbluslik lähenemine annab võimaluse omandada samaaegselt nii aineteadmised kui ka keeleoskuse. Näiteks eesti keelest erineva emakeelega lapsed saavad hiljem jätkata eestikeelses gümnaasiumis, kutseõppes või ülikoolis ning konkureerida väga edukalt kakskeelsete noortena tööturul,“ toob Kebbinau esile keelekümbluse eeliseid.
Järgmisel õppeaastal soovivad alustada keelekümblusega üks Harjumaa ja üks Ida-Virumaa kool, kaks Ida-Virumaa keelekümbluskooli on rakendamas uut mudelit, avades lisaks hilise keelekümbluse mudelile ka varase keelekümbluse mudeli. Kahesuunalise keelekümbluse rühm avatakse ühes Tartu lasteaias ja üks Pärnu lasteaed liitub keelekümblusprogrammiga, avades kahesuunalise ja osalise keelekümbluse rühmad.
Liitumis- või laienemissoovi avaldanud haridusasutusi nõustavad mitmekeelse õppe büroo spetsialistid, kes on kogu protsessi vältel abiks. Asutusi toetatakse koolituse ja nõustamisega.
Keelekümblus on lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) viis, mille puhul kasutatakse hariduse omandamisel kahte või enamat keelt, toetades mitmekeelsuse kujunemist. Keelekümblusprogrammis toimub keeleõpe riiklike õppekavade alusel ning lisaks keeletundidele õpitakse ka ülejäänud ainetundides vähemalt 60% teises keeles. Keelekümblusprogrammi tegevusi koordineerib Haridus- ja Noorteamet koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
