Eesmärk on liikuda jõulisemalt edasi kõrgharidustunnistuste automaatse tunnustamise täielikuks rakendamiseks Euroopa Kõrgharidusruumis. „Automaatne tunnustamine lihtsustab näiteks Euroopa riikides õppivate Eesti kodanike tagasipöördumist Eestisse, kuna nende välisriigis saadud diplomid on automaatselt võrdväärselt tunnustatud Eesti kõrgkoolide omadega. Teiselt poolt on märkimisväärne, et Eesti diplomid saavad olema automaatselt tunnustatud teistes Euroopa riikides ilma, et vaja oleks läbida keerukas hindamiprotseduur,“ rõhutas Vaht.
Kõrghariduse automaatne tunnustamine on senini olnud visa edenema. „On ükskuid regionaalseid algatusi ja kokkuleppeid nagu Baltimaade kõrgharidusega seotud kvalifikatsioonide automaatse tunnustamise lepe ja Beneluxi ning Baltimaade initsiatiivil loodud riikidevaheline automaatse tunnustamise leping, kuid üleeuroopaline diplomite, tunnistuste ja akadeemiliste kraadide automaatne tunnustamine on jäänud riikide initsiatiivi või vastastikuse usalduse puudumise taha,“ märkis Vaht.
Euroopa Kõrgharidusruumis akadeemiliste kraadide automaatse tunnustamise soovis leppisid Euroopa haridusministrid kokku juba 2012. aastal, märkides, et kuna tegu on kõrgharidusvaldkonnas süsteemide ühtlustamisega, peaksid riigid oma kõrghariduspoliitikas liikuma suunas, mis võimaldaks diplomite automaatset tunnustamist.
Automaatse tunnustamise puhul ei kaasne välisriigi kõrgkooli diplomi esitamisel selle protseduurilist hindamist, võrdlemaks, kas välisriigi akadeemiline kraad on võrreldav teise riigi akadeemilise kraadiga. Diplomite hindamine on aeganõudev ja diplomi omanikule sageli kulukas protsess. Kui aga riikidel on juba vormiliselt ühtlustatud kõrgharidussüsteemid, ei peaks tegelema veel ka hindamisega, kas välisriigi kraad on vastuvõtva riigi kraadiga võrdväärne.
Automaatset tunnustamist soodustav Euroopa Nõukogu konventsioon on planeeritud valmima 2027. aasta suveks.
