“Eelmisel aastal osales uuringus 30 kooli 35st, mis näitab meile, et rahuloluküsitluste tulemused on koolide jaoks olnud väärt sisend enda tegevuse peegeldamiseks ning õpilastele hea võimalus koolikeskkonna kohta ausat tagasisidet anda,” sõnas Haridus- ja Noorteameti analüüsivaldkonna juht Merit Kangro. “Kutseõppes omandatu loob noorele tema tulevikukarjääri aluspõhja, mistõttu peab kutsekooli kogemus olema tema jaoks võimalikult positiivne,” lisas ta.
Hiljemalt õppeaasta lõpuks annab Harno igale küsitlustes osalenud kutseõppeasutusele tulemuste kohta tagasisidet. Saadud tagasisidet saab õppeasutus kasutada oma seniste tegevuste analüüsimiseks ja vajadusel muudatuste kavandamiseks. Tagasisidet antakse iga sihtrühma kohta, kuhu kuulub vähemalt viis vastajat. Õppeasutus saab objektiivset ja võrreldavat tagasisidet rahulolu ja seda mõjutavate tegurite kohta ning kõrvutada neid riigi keskmiste tulemustega.
Igale osalevale koolile edastatakse läbiviimise juhend ja koolipõhised veebilingid, mida kool küsitluses osalevate sihtrühmadega jagab. Küsitlust on võimalik täita eesti, inglise ja vene keeles.
Kutsekoolides kogutakse andmeid kuni 23. märtsini. Käimas on veel ka üldhariduskoolide rahuloluküsitlused, mis algasid 10. veebruaril ning millele on võimalik vastata kuni 16. märtsini.
Eelnevate aastate statistika põhjal on küsitluses osalenud keskmiselt 30 kooli. Eelmisel aastal vastas küsitlusele 5361 õpilast.
Küsitluste kohta leiab lisainfot Haridus- ja Noorteameti kodulehelt. 2021. aastal toimunud rahulolu- ja koolikeskkonna küsitluste riiklike aruannetega on võimalik tutvuda veebilehel.
Haridus- ja Noorteamet viib rahulolu- ja koolikeskkonna küsitlusi sellisel kujul läbi üheksandat korda. Kutsekoolide õpilasi küsitletakse igal aastal ja õpetajaid iga kolme aasta järel. Rahulolu- ja koolikeskkonna küsitlusi korraldab Haridus- ja Noorteamet koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
