Uuringu järgi peab 62% vastanutest roheoskusi tänapäeva tööelus oluliseks. 2024. aastal oli sama näitaja 32%. Samal ajal on roheoskuste õppimisest motiveeritud inimeste osakaal kasvanud 36%-lt 53%-le.
Haridus- ja Noorteameti (Harno) haridusuuenduste osakonna juhi Liina Kanteri sõnul on programmi kõige olulisem pikaajaline mõju see, et tulevased spetsialistid jõuavad tööturule varasemast teadlikumate ja ajakohasemate oskustega. „Programmi mõju näeme täielikult alles aastate pärast, kui praegu õppivad noored ja täiendõppes osalenud inimesed oma teadmisi töökohal rakendavad. Uuendatud õppekavad tähendavad, et tööturule jõuavad spetsialistid, kes oskavad oma valdkonnas arvestada nii ressursside kasutamise, uute tehnoloogiate kui ka keskkonnamõjuga. Uued oskused aitavad tööturul paremini toime tulla ja annavad ka tööandjatele tulevikuks paremini ette valmistatud töötajad,“ ütles Kanter.
Programmi jooksul uuendati Eesti kõrg- ja kutsekoolide õppekavasid ja kutsestandardeid, loodi uusi õppematerjale ning pakuti täienduskoolitusi eri valdkondade töötajatele üle Eesti. Aastatel 2024–2026 toimus 239 koolitust, sh 2 mikrokvalifikatsiooniõpet, kus osales kokku 4316 õppijat. Lisaks koolitati enam kui 550 kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste töötajat.
Harno roheoskuste programmijuhi Anna Traksmaa sõnul näitas programm, et läbimõeldud koostöö kaudu on võimalik hariduses muutusi ka päriselt ellu viia. „Rohepööre ei saa jääda ainult strateegiatesse ja arengukavadesse. Programmi jooksul jõudsid reaalsed muutused õppekavadesse ja õppesse: näiteks käsitletakse õppetöös ehitusmaterjalide keskkonnajalajälge, energiatõhusust, toidukao vähendamist, ringmajandust ja uusi tehnoloogiaid. Need on teadmised ja oskused, mida inimesed saavad oma igapäevatöös kasutada. Programmi üks suuremaid saavutusi ongi see, et haridus suutis koos tööandjate ja erialaliitudega kiiresti reageerida muutuvatele vajadustele,“ ütles Traksmaa.
Norstati uuring näitab, et peamine põhjus roheoskusi õppida ei ole väline surve ega kohustus. 2026. aastal nimetas 41% vastanutest peamise motivaatorina isiklikku huvi ja enesearengut.
Aastate jooksul tekkis ligi 80 partnerit ühendav koostöövõrgustik, kuhu kuulusid kõrg- ja kutsekoolid, eriala- ja kutseliidud, tööandjad ning avaliku sektori asutused. Õppekavade ja õppematerjalide arendamisse panustas üheksa valdkondlikku konsortsiumi, kuhu kuulusid 8 kõrgkooli, 19 kutseõppeasutust ning 55 kutse- ja erialaliitu.
2023-2026 Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti poolt ellu viidud roheoskuste programm oli osa Eesti rohestrateegiast ja seda rahastati Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu. Programmi materjalide ja lõppraportiga saab tutvuda leheküljel www.roheoskus.ee
