PISA 2025 põhirõhk oli loodusteadustel, kus Eesti on Euroopas esimesel kohal ning kõigi uuringus osalenud riikide ja haridussüsteemide võrdluses kuues. Võrreldes 2022. aastaga jäi tulemus samale tasemele. Vähemalt baastaseme saavutas ligikaudu 90% Eesti õpilastest ning tippsooritajaid oli 11,3%.
Matemaatikas said Eesti õpilased keskmiselt 508 punkti ja olid Euroopas esimesed. Lugemises koguti 499 punkti, millega saavutati Euroopas Iirimaa järel teine koht, jäädes esikohast maha vaid ühe punktiga. Samas on lugemistulemused viimasel kümnendil Eestis ja enamikes arenenud riikides langenud, nt OECD riikides on lugemistulemused 10 aastaga langenud 27 punkti, Eestis 15.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul näitavad tulemused Eesti koolihariduse kõrget taset. „See, et Eesti noored on loodusteadustes ja matemaatikas Euroopa parimate hulgas ning et väga suur osa õpilastest saavutab vähemalt baastaseme, on meie õpetajate ja koolide suur saavutus. Eesti haridussüsteemi tugevus on see, et head teadmised ei ole ainult väikese grupi noorte privileeg,“ ütles Kallas.
„Samas on lugemisoskuse langus probleem, millele peame senisest enam tähelepanu pöörama. Tehisaru ajastul muutub oskus tekstist aru saada, infot hinnata, eri allikaid seostada ja oma mõtet kujundada veel olulisemaks. Peame PISA tulemusi kasutama selleks, et vaadata ausalt otsa nii meie noorte lugemisoskusele, õpilaste keskendumisvõimele aga ka sellele, millist tuge nad vajavad ja omakorda koolis saavad,“ lisas minister.
Uuring kinnitab, et Eesti haridussüsteem on rahvusvahelises võrdluses üks parimaid. Õpitulemused sõltuvad Eestis õpilase sotsiaalmajanduslikust taustast vähem kui OECD riikides keskmiselt. Samuti usub 83% Eesti õpilastest, et oma võimekust saab õppimise ja pingutusega arendada. Ehk et kui teistes riikides arvatakse rohkem, et õpitulemused on geneetiliselt päritavad, siis Eestis usutakse, et igaüks on ise oma tuleviku kujundaja.
Samas toob PISA esile ka koolikeskkonna kitsaskohti. Koolijuhtide hinnangul õppis 73,5% õpilastest koolides, kus õpetajate puudus takistas õpetamist vähemalt mõningal määral.
PISA 2025 uuringus osales Eestis 6304 õpilast 204 koolist. Valim esindas ligikaudu 14 600 Eesti 15-aastast noort. Kokku osales uuringus 91 riiki ja piirkonda.
PISA 2025 tulemuste lisamaterjalid ja Eesti kohta koostatud ülevaated on leitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt ning OECD PISA veebilehelt.
