Rajaleidja: nõudlus haridustugiteenuste järele kasvab

24.09.2024 | 13:45

Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja võrgustikul täitub täna, 24. septembril, kümnes tegevusaasta. Viimase kümne aasta jooksul on Rajaleidja olnud oluline tugi tuhandetele Eesti lastele ja noortele ning partner lapsevanematele ja koolidele, pakkudes erinevaid tugiteenuseid haridusliku erivajadusega laste toetamisel, sealhulgas psühholoogi, eripedagoogi ja logopeedi abi. Sealjuures abi vajab ligi neljandik kõigist Eesti õpilastest.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul on Rajaleidja võrgustiku liikmed viimase kümne aasta jooksul mänginud olulist rolli meie laste ja noorte toetamisel ning nende haridus- ja karjäärivalikute suunamisel. „Iga noor peab leidma endale sobiva õpitee ning siin on noorte toetamisel ja suunamisel Rajaleidjal väga oluline ülesanne. Täna ei jätka iga-aastaselt oma haridusteed ligi 700 põhikoolilõpetajat ning suur hulk langeb koolist välja, seetõttu on väga tähtis, et Rajaleidja jätkaks oma head tööd üle Eesti, pakkudes kõigile lastele ja noortele just neile vajalikku tuge ja abi," lisas Kallas.

Rajaleidjasse saavad lapsevanemad või haridusasutused pöörduda kui laps ei tule erinevatel põhjustel lasteaias või koolis hästi toime ning esimese tasandi nõustajate (kooli või lasteaia psühholoogi, logopeedi jt) juures käimine ei ole probleemi lahendanud. Samuti juhul, kui last ümbritsevad täiskasvanud vajavad täiendavat nõu ja otsuseid, kuidas lapse haridusteed tema jaoks sobivamaks korraldada. Oluline osa Rajaleidja õppenõustamisest on kooliväline nõustamismeeskond, kes teeb haldusaktina otsuseid haridusliku erivajadusega laste haridustee korraldamise osas (nt koolipikendus, lihtsustatud õppe rakendamine jms).

Rajaleidja võrgustiku juht Tiina Kütt märgib, et statistika kohaselt vajab tõhustatud tuge 5%, erituge 2,5% ja üldist tuge 15–16% õpilastest. „Seega kokku ligi neljandik õpilastest. Vajalik tugi õigel hetkel on õpilase jaoks väga oluline, sest kui olukord kujuneb väga keeruliseks, on sellest hiljem raske välja tulla,“ märgib ta.

Küti sõnul on nõustajate töökoormus aasta-aastalt kasvanud: „Võrreldes möödunud aasta esimese poolaastaga on uute juhtumite arv kasvanud 23% – kui eelmisel aastal samal ajal oli 5700 pöördumist, siis praeguseks kõvasti üle 7000. Eelmise aastaga võrreldes oleme umbes 45% võrra rohkem nõustanud ka lapse ümber olevaid täiskasvanuid: vanemaid, õpetajaid, tugispetsialiste ja omavalitsuste esindajaid. Kui mullu oli poole aastaga 12 000 nõustamist, siis sel aastal on meilt nõu saanud juba 17 500 täiskasvanut.“

Kütt lisab, et ühelt poolt näitab pöördumiste arvu suurenemine lapsevanemate teadlikkuse kasvu, kuid päris kindlasti näitab see ka reaalse vajaduse suurenemist, näiteks mõjutab pöördumiste arvu eestikeelsele õppele üleminek. „Oluline on meeles pidada, et teeme eestikeelsele õppele üleminekuga seoses alles esimesi samme. Mitmed vanemad on pöördunud Rajaleidja poole sooviga saada otsus, et nende laps ei saa õppida eesti keeles, kuid Rajaleidja selliseid otsuseid ei tee, sest meil puudub selleks seaduslik õigus. Küll aga saab tõhustatud või eritoe otsuste raames anda soovitusi vajalikeks kohandusteks õppetöös, sh ka neid, mis puudutavad õpet teises keeles. Näiteks liikuda eestikeelsele õppele üle aeglasemas tempos, kasutada teatud perioodil paralleelselt kahte keelt jne.“

Tiina Kütt märgib, et ka Tartu ülikooli logopeediateadlaste sõnul on kõik lapsed võimelised õppima teises keeles, sh erivajadustega lapsed: „Mitmekeelsus võib toetada nende arengut, kui keskkonnatingimused on soodsad, kuid õppijate jaoks on vaja teha kohandusi, mis arvestavad nende individuaalseid vajadusi ja õppimistempot.“

Statistika 2023. aasta kohta:

  • 10 387 uut õppenõustamise juhtumit (so 10% kasv võrreldes aasta varasemaga);
  • 24 498 täiskasvanut osales nõustamisel;
  • Õppenõustamisteenuste soovitusindeks: 81% (vastamismäär 22%);
  • Kooliväline nõustamismeeskond koostas kokku 5653 soovitust, neist 52,1% tõhustatud toe ja 20% eritoe soovitused;
  • Koolivälise nõustamisprotsessi tagasisidestamiseks saadeti osapooltele välja 6770 küsimustikku, rahulolu (skaalal 1-5) hinnati keskmise hindega 4,75. See püsib stabiilsena (2022 a. 4,73; 2021a. 4,6);
  • Rajaleidja eestvedamisel toimus 28 teemapäeva ja 40 infoloengut haridusasutuste töötajatele, lapsevanematele ja KOV-idele, 30 kovisiooni haridusasutuste tugispetsialistidele ja õpetajatele, 11 lastevanemate loengut ning 6 regionaalset traumateadlikkust tõstvat infoseminari maakondades;
  • Rajaleidja kriisimeeskond nõustas 10 juhtumit (sh suitsiide, suitsiidikatseid ja muid õnnetusjuhtumeid).

 

open graph imagesearch block image