Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti (Harno) tellimusel juba kuuendat korda, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. 2023/2024. õppeaastal õppis Eestis 4336 välisüliõpilast, kellest 1960 ka töötas siin.
Töötavate välisüliõpilaste arv on vähenenud, aga nende töösuhted on pikemaajalisemad
Statistikaameti andmeteadur ja analüüsi autor Kadri Rootalu rääkis, et aastaga on vähenenud nii Eestis õppivate kui ka õpingute ajal töötavate välisüliõpilaste arv (vastavalt umbes 500 ja 400 võrra). „Viimane muutus peegeldab üldist olukorda Eesti tööturul, kus noortel on keerulisem erialast tööd leida. Samas tõusis vaadeldud õppeaastal pikaajaliselt ehk aastas üle kuue kuu töötavate välisüliõpilaste osakaal (78% töötavatest välisüliõpilastest). Seega võib järeldada, et välisüliõpilaste töötamine on vähenenud suuremal määral just võlaõiguslike ja lühiajaliste töösuhete arvelt,“ selgitas Rootalu.
Koos töist tulu saanud välisüliõpilaste arvuga on vähenenud ka nende teenitud maksutulu. 2023/24. õppeaastal maksid välisüliõpilased Eestis tulumaksu 5,4 miljonit ja sotsiaalmaksu 10,3 miljonit eurot (kokku 15,7 miljonit eurot). Seda on vähem kui üle-eelmisel õppeaastal (16,6 miljonit eurot), ent rohkem kui kolm õppeaastat tagasi (14,1 miljonit eurot). Kohalike ja välisüliõpilaste teenitud keskmine töine tulu oli enam-vähem sama suur – pisut üle 1600 euro kuus.
2022/23. õppeaastal Eestis õpingud lõpetanud ning siia tööle jäänud välisvilistlased teenisid 2023/24. õppeaastal töist tulu 14,1 miljoni euro ulatuses. Tööjõumaksudena tasusid nad kokku 7,1 miljonit eurot, mida on pisut rohkem kui eelmisel võrdlusaastal.
Haridusvaldkonnas töötamine on järjest levinum
2023/2024. õppeaastal oli töötavate välisüliõpilaste osakaal suurim tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas (70%). Järgnesid hariduse (69%) ning varem esikohal olnud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond (65%). Välisvilistlased töötasid üle-eelmisel õppeaastal kõige sagedamini info ja side, hariduse ning finants- ja kindlustustegevuse alal. Haridusvaldkonnas töötavate välisüliõpilaste ja -vilistlaste arv on aastate jooksul pidevalt kasvanud. Selle taga on suuremalt jaolt 2022. aastal toimunud doktoriõppe reform, mille tulemusena on hoogustunud doktorantide töötamine kõrgkoolide nooremteaduritena.
Tutvu värske raporti ning varasemate uuringute tulemustega statistikaameti veebilehel.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Study in Estonia on Eestit kui rahvusvahelistele tudengitele kvaliteetseid õppimisvõimalusi pakkuvat sihtriiki tutvustav koostööalgatus. Tegevust „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine“ koordineerib Haridus- ja Noorteamet Euroopa Liidu struktuuritoetuste abil.
Kontakt: Eero Loonurm, Haridus- ja Noorteamet, [email protected], tel 730 0715
