“Kool on koht, kus õpilane veedab suurema osa oma päevast. Selleks, et koolikeskkond saaks iga aastaga olla parem ja toetavam, on oluline anda õpilastele võimalus koolikeskkonna kohta ausat tagasisidet anda,” kirjeldas Haridus- ja Noorteameti analüüsivaldkonna juht Merit Kangro.
“Küsitluste laiem eesmärk ei ole koole tulemuste põhjal pingeritta seada, vaid pakkuda õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele võimalust osaleda oma koolikeskkonna arendamises - öelda, mis on hästi ja kus valdkondades on arenguruumi,” lisas ta.
Küsitlustes osalenud haridusasutused saavad oma tulemuste kohta tagasisidet õppeaasta lõpuks. Kogutud infot on võimalik õppeasutusel kasutada oma seniste tegevuste analüüsimiseks ja parendustegevuste kavandamiseks. Tagasisidet antakse iga sihtrühma kohta, kuhu kuulub vähemalt viis vastajat. Õppeasutus saab objektiivset ja võrreldavat tagasisidet eri osapoolte rahulolu ja seda mõjutavate tegurite kohta ning kõrvutada neid riigi keskmiste tulemustega. Kõiki küsitluses osalenud haridusasutusi julgustatakse oma tagasisidet jagama kooliperega.
Küsitlused on elektroonsed ja igale osalevale koolile on edastatud läbiviimise juhend ja koolipõhised veebilingid, mille edastab kool küsitluses osalevatele sihtrühmadele. Küsitlust on võimalik täita nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Küsitluses osalemine on vabatahtlik.
Üldhariduskoolide rahuloluküsitlustele saab vastata kuni 16. märtsini. Lisaks viiakse sel kevadel läbi rahuloluküsitlused kutsekoolides, kus on osalema oodatud kõikidel õppetasemetel ja õppekavadel kutseharidust omandavad õppijad. Kutsekoolides kogutakse andmeid 17. veebruarist kuni 23. märtsini.
Haridus- ja Noorteamet viib rahulolu- ja koolikeskkonna küsitlusi sellisel kujul läbi üheksandat korda. Õpilasi küsitletakse igal aastal, õpetajaid ja lapsevanemaid üle kolme aasta. Rahulolu- ja koolikeskkonna küsitlusi korraldab Haridus- ja Noorteamet koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
Küsitluste kohta leiab lisainfot Haridus- ja Noorteameti kodulehelt.
