Lugemisosa esimese variandi ülesanded tuginesid Valdur Mikita esseele „Euroopa ja läänemeresoome vahel: üks inimene, kaks kultuuri“ (teosest „Kukeseene kuulamise kunst“) ning katkendile ERR-i saate „Plekktrumm“ ülevaatest. Teise variandi ülesandeid pidi lahendama Agnes Neieri artikli „Kui raamatud kolivad Instagrami“ põhjal. Lugemisosa kolmas variant tugines Madis Vasseri artiklile „Hüperkulutamine massidesse“ ja katkendile Terje Homutovi artiklist „Mis peitub kiirmoe taga?“. Neljandas variandis tuli ülesandeid lahendada Rutt Hintsi artikli „Söe- ja teraseliidu uued metallid“ põhjal. Igas variandis oli kolm ülesannet, mis kontrollisid oskust leida tekstidest vajalikku teavet, teksti põhisisust ja üksikasjadest arusaamist ning analüüsi- ja järeldamisoskust.
Eksami teises osas tuli kirjutada 400-sõnaline kirjand. Esimese variandi valinud eksaminandid pidid arutlema selle üle, kuidas mõjutab inimesi suur informatsiooni hulk. Teise variandi kirjandis oli võimalus analüüsida kirjanduse tarbimise eripärasid tänapäeval. Kolmanda variandi valinutel tuli analüüsida, mis mõjutab inimesi tarbimisharjumuste kujundamisel. Neljanda variandi ülesanne võimaldas käsitleda ühiskonna valmisolekut kliimamuutuste vastu võitlemiseks.
