Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktori Tiia Õuna sõnul on õpetajakoolituse erialade vastuvõtt viimastel aastatel pidevalt suurenenud. “Seda on mõjutanud võimalus pakkuda lisaõppekohti õpetajaks õppijatele, stipendiume ja kindlasti on aidanud kaasa ka õpetajahariduse väärtustamine ning arutelud õpetaja töö sisu ja tähenduse üle,” sõnab Õun.
Haridusteaduste valdkonna õppekavadele laekus üle kolmandiku kõigist Tallinna Ülikooli avaldustest, kokku ligi 3330. Õppekavadele, mille tulemusena omandatakse õpetaja kutse, kandideeris tänavu 2480 kandidaati, mis on 6% rohkem, kui möödunud aastal.
Ka Tartu Ülikool on märganud, et huvi õpetajahariduse vastu on kasvamas. Õpetajakoolitusse esitati sel aastal lausa 19% enam avaldusi kui aasta tagasi ning õpetajakoolituse keskmine konkurss on 4,2 inimest õppekohale. Seejuures on poole rohkem kandidaate matemaatika- ja informaatikaõpetaja ning eesti keele teise keelena erialal, vähemalt kolmandiku võrra enam soovitakse tulla õppima eripedagoogiks, põhikooli mitme aine õpetajaks, eesti keele ja kirjanduse ning kutseõpetajaks.
Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul seati kümme aastat tagasi eesmärgiks suurendada õpetajaameti atraktiivsust. „Siis oli üheks mõõdetavaks näitajaks see, et iga õpetajakoolituse õppekava puhul oleks kandidaate üle ühe. Praegused arvud räägivad iseenda eest – konkurss õpetajakoolituse erialadele on ülikooli keskmisest suurem,“ rääkis Valk. Samuti on oluline tegeleda õpetajate koolitajate järelkasvuga. "Tartu ja Tallinna ülikooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös väljatöötatud programmi „Õpetajate akadeemia“ raames korraldatakse ka mikrokraadiprogramme, toetatakse akadeemilise järelkasvu teket ning pakutakse õpetajatest külalislektorite abiga praktilisemat õpet," sõnas Valk.
Enim tuntakse huvi alushariduse vastu
Kõige populaarsemaks bakalaureusetaseme õpetajaõppe erialaks osutus Tallinna Ülikoolis alushariduse pedagoog, kuhu kandideerib 712 inimest. Sellele järgneb eripedagoogika, kuhu esitati 532 avaldust ning pedagoogika, mida soovib õppida 411 kandidaati.
Tartu Ülikoolis sai õpetajaõppe bakalaureuses enim avaldusi koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava, mida õpetatakse nii päevases kui sessioonõppe vormis Tartus ning samuti Narvas, kus on rõhuasetus mitmekeelsel õppekeskkonnal. Kokku esitati neil konkurssidel 1133 avaldust 162 kohale, mis on üks kõrgemaid konkursse. Suur huvi oli ka eripedagoogika ja logopeedia vastu (229 kandideerijat).
Magistri õpetajaõppe erialadest on Tallinna Ülikoolis enim tahtjaid võõrkeeleõpetaja õppekavale, kuhu esitati 122 avaldust. Väga populaarseks osutusid ka eripedagoogika (119 avaldust) ning hariduse juhtimise (109 avaldust) õppekavad.
Tartu Ülikoolis on magistriõppes õpetaja erialadest populaarseim keeleõpetaja mitmekeelses koolis ehk eesti keel teise keelena õpetaja eriala. Sellele erialale kandideeris 182 inimest. Logopeedia erialale kandideeris magistriõppes 164 inimest ning eripedagoogika erialale 159 inimest. Samuti on väga populaarne haridusinnovatsiooni õppekava.
Haridus- ja Noorteameti juhi Jaak Raie sõnul on noorte suur huvi õpetajaks õppimise vastu julgustav märk. „See näitab, et õpetajaamet on muutumas järjest nähtavamaks ja väärtustatumaks karjäärivalikuks. Meie ühine ülesanne on nüüd toetada neid noori kogu nende õpiteekonna vältel, pakkudes nii tugevat õpetajakoolitust kui ka motiveerivat töökeskkonda koolides,“ ütles Raie.
Haridus- ja Noorteamet (Harno) on riigiasutus, mis viib ellu haridus- ja noortevaldkonna programme, korraldab igal aastal eksameid ja teste üle 150 000 eesti inimesele, toetab haridusasutusi, õpetajaid ja õppijaid ning haldab stipendiume ja toetusi, mis edendavad õppimist ja rahvusvahelist koostööd. Ameti tegevust rahastab enam kui 85% ulatuses Euroopa Liit. Harno eesmärk on Eestisse luua nutikas, paindlik ja maailmatasemel haridussüsteem.
