„Noori peetakse oluliseks ühiskonna grupiks. Ka rahastusotsuste tegemisel ollakse veendunud, et noortevaldkond on prioriteetne. Samas on huvihariduse ja noorsootöö korraldajad, juhendajad ja noorsootöötajad väljendanud, et rahastus ei jõua noortevaldkonna tegevustesse. Uuringu eesmärgiks oligi saada üleriigiline ülevaade hetkeolukorrast ja otsuste tagamaadest,“ selgitas Haridus- ja Teadusministeeriumi huvihariduse juht Tormi Kotkas.
Uuringu viis läbi Sotsiaalteaduslike Uuringute Keskus (RAKE) vahemikus november 2022 – veebruar 2023. Uuringust võtsid osa 70 omavalitsuse esindajad.
Haridus- ja Noorteameti omavalitsuste arengutoe valdkonna juht Anu Reinsalu sõnul selgus uuringust, et kuigi omavalitsuste eelarvest tehtavad rahastusotsused olid omavalitsuste lõikes üpris ühetaolised ehk esmajoones täideti KOVi ülesannet munitsipaalomandis teenusepakkujate ülalpidamisel, siis erinevused kerkisid esile riikliku täiendava huvihariduse ja huvitegevuse toetuse kasutamise kontekstis. „Uuring andis kinnitust sellele, et rahastusotsused tehakse enamasti lähtuvalt noorte huvidest ja vajadustest. Hea meel on näha, et omavalitsused soovivad tegeleda huvihariduse ja huvitegevuse kvaliteediga. Riik tuleb siin alates järgmisest aastast omavalitsustele ka lisameetmetega appi,” lisas Reinsalu.
Kohalikud omavalitsused juhinduvad huvihariduse ja -tegevuse toetuse kasutamise tingimustest. Erinevalt lähenetakse aga sellele, kuidas parandada toetusega näiteks huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust, mitmekesisust või kvaliteeti. Mõned omavalitsused otsustasid raha suunata näiteks otse noortele ning nende vanematele osalustasude või transpordikulutuste katmiseks. Teised suunasid raha teenusepakkujatele, et toetada näiteks juhendajate palgakulude tasumist või vahendite ostmist.
Uuringus osalejate arvates võib otsuste põhjuseks pidada nii otsuste politiseeritust kui ka näiteks omavalitsuse territooriumi suurust, noorte arvu ning huvihariduse ja -tegevuse taristu. Suurte, hajaasustatud omavalitsuste puhul on toetuse suunamise loogika seotud näiteks teenuse kättesaadavuse parendamisega, mis tihti väljendus transporditasude kompensatsioonis. Kompaktsemad ja juba olemasolevate huvihariduse ja -tegevuse koostööpartneritega omavalitsused suunasid mõnel juhul raha rohkem teenusepakkujatele teenuse kvaliteedi arendamiseks.
Üldiselt nähakse huvihariduse ja -tegevuse riiklikul täiendaval toetusel ülekaalukalt positiivset mõju noortevaldkonna arendamisele, kuid selgust oodatakse toetusmeetme jätkuvuse ning toetuse suuruse osas.
Uuringu eesmärk oli anda ülevaade kohalike omavalitsuste otsustuspraktikatest noortevaldkonna rahastuse osas, selgitada välja kohalike omavalitsuste visioonid toetusmeetme ja tugisüsteemide töö korraldamiseks tulevikus ning toetuse hinnangulised mõjud kohaliku tasandi huviharidusele ja -tegevusele.
Uuringu lõpparuandega saab tutvuda haridus- ja noorteameti kodulehel.
Kontakt:
Tiina Nõmm, haridus- ja noorteameti kommunikatsioonispetsialist, tiina.nomm@harno.ee, 53323361
Anu Reinsalu, haridus- ja noorteameti noorteosakonna omavalitsuste arengutoe valdkonna juht, [email protected]
