Haridus- ja Noorteameti kõrghariduse rahvusvahelise turunduse juht Eero Loonurm märkis, et välistudengite mobiilsust on mõjutanud nii üleilmne tervisekriis kui ka tihedam konkurents riikide vahel. “Eesti on jätkuvalt atraktiivne riik välistudengite jaoks, mida näitab ka tudengite vastuvõtunumbrite jõudmine koroonaeelsele tasemele. Küll aga on Eesti kõrghariduse üleilmne tutvustamine ning välisüliõpilaste kutsumine Eesti ülikoolidesse tõeline kunst, kuna oleme globaalses konkurentsis nii Euroopa kui maailma parimatega.”
Kokku võeti 2021/2022 õppeaastal vastu 1748 välisüliõpilast, mis tähendab eelneva aastaga võrreldes 20% kasvu. Eelmisel aastal oli uusi alustavaid tudengeid 1450.
Endiselt on enim välisüliõpilasi Eestis magistriõppes (2122 välistudengit), ent kasvanud on ka huvi doktoriõppe vastu, kus sel õppeaastal õpib 757 välistudengit.
Kokku õpib Eesti kõrgkoolides tasemeõppes välisüliõpilasi 124 riigist. Kõige rohkem välistudengeid saabub Eestisse endiselt naaberriikidest Soomest (19%) ja Venemaalt (11%). Lisaks on taas kasvanud Lätist saabuvate üliõpilaste arv ning suure tõusu on teinud ka Euroopa Liidu riigid nagu Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa, mis on kõik 20 suurima saatjariigi seas.
Vaadeldes välistudengite arvu Eesti kõrgkoolide tasemeõppes õppevaldkondade lõikes, õpib kõige rohkem välistudengeid ärinduse, halduse ja õiguse õppevaldkondades (1574), järgnevad humanitaaria ja kunstid (758) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (681). Sellel õppeaastal kasvas enim info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning loodus- ja täppisteaduste ja tehnoloogia valdkondadesse vastuvõetud välistudengite arv.
Valdav enamus välistudengitest õpib Eestis inglise keeles, ent kasvanud on ka eestikeelsetel õppekavadel õppivate välistudengite arv, mis jõudis käesoleval õppeaastal 214-ni (eelmisel õppeaastal oli eestikeelsetel õppekavadel õppivaid välistudengeid 194).
Graafika:
