Eesti keele emakeelena 4. klassi tasemetöö valimisse kuulus 1122 õpilast ning lisaks valimile sooritas tasemetöö 4827 õpilast. 7. klassi tasemetöö valimi põhjal sooritas tasemetöö 1063 õpilast, põhi- ja lisasoorituskorral tegi tasemetööd veel 3688 õpilast. Mõlema kooliastme emakeele e-tasemetööd hindasid nelja osaoskust: kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskusi ning keeleteadmisi.
Eesti keele tasemetööd
Eesti keele tasemetööde tulemuste analüüsist selgub, et valdava osa valimisse kuulunud 4. klassi õpilaste (86%) emakeele oskused on heal tasemel. Kõige paremad tulemused saavutati kuulamis- ja lugemisoskuse osas, mille keskmine sooritusprotsent oli vastavat 78,3 ja 80,3. Õpilaste jaoks osutusid keerulisemaks kirjutamisoskust (keskmine sooritusprotsent 53,7) ning keeleteadmisi (keskmine sooritusprotsent 62,3) mõõtvad ülesanded.
Eesti keele emakeelena 7. klassi õpilaste tasemetööde tulemustest nähtub, et 96% õpilastest on omandanud ainekavas sätestatud õpitulemused. Õpilaste sooritustase varieerus erinevate osaoskuste vahel ning kõige paremaid tulemusi saavutati kuulamisoskuse osas (keskmine sooritusprotsent 81,9). Õpilaste jaoks osutusid keerulisemaks aga kirjutamisoskust (keskmine sooritusprotsent 60,6) mõõtvad ülesanded.
Kui II kooliastmes on tasemetöid varem korraldatud, siis 4. klassi õpilastele ja õpetajatele oli emakeele e-tasemetöö esmakordne kogemus. Õpetajatele oli tasemetööde korraldamises abiks sellele eelnev infoseminar, kus päevakorras olnud mured tasemetöö läbiviimise tehniliste küsimuste ja õpilaste tehnilise ettevalmistuse kohalt said läbi räägitud ja nõustatud. Ka õpilaste tagasiside kinnitab, et uue e-tasemetöö raskusastet võib pidada 4. klassi õpilastele sobivaks.
Eesti keel teise keelena tasemetööd
Esimest korda viidi 4. klassis läbi eesti keel teise keelena tasemetöö õpilastele, kes õpivad eesti keelt teise keelena vene õppekeelega koolis või vähemalt 40% ulatuses eestikeelses õppes. Tasemetöös oli nii kirjalik kui suuline osa. Eesti keel teise keelena 4. klassi tasemetöös hinnati eesti keele oskuse vastavust A1-tasemele. Tasemetöö valimisse kuulus 421 õpilast 31 koolist. Lisaks sooritas tasemetöö veel 588 õpilast.
Esimese kooliastme eesti keel teise keelena tasemetöö valimi keskmine tulemus oli 61,6% (kõigil osalenutel 59,1%). A1-tasemele vastava tulemuse saavutas valimis osalenud õpilastest 40,6% ning A1-taseme saavutamisele lähedal oli valimi õpilastest 27,1%. Osaoskuste lõikes oli 4. klassi õpilastel üldiselt kõrgem eesti keelest arusaamise oskus nii kuulamis- kui lugemisosas ning tagasihoidlikumaks jäid produktiivsed oskused ehk kõnelemine ja kirjutamine.
Teise kooliastme lõpus on eesti keel teise keelena tasemetööd varem korraldatud. 7. klassi õpilased sooritasid tasemetöö, kus lisaks kirjalikule osale oli ka suuline osa. Tasemetööga hinnati keeleoskuse vastavust A2-tasemele. Valimisse kuulus 403 õpilast 24 koolist. Lisaks sooritas tasemetöö veel 643 õpilast.
Teise kooliastme eesti keel teise keelena tasemetöö valimi keskmine tulemus oli 61,8% (kõigil osalenutel 57,8%). A2-tasemele vastava tulemuse saavutas 44,2% valimi õpilasest ning sihiks seatud taseme lähedale jõudis veel 21,6% sooritajatest. Sarnaselt esimesele kooliastmele, olid õpilased edukamad kuulamise ja lugemise osas ning kirjutamises, kuid tagasihoidlikumaks jäid rääkimisoskuse tulemused.
Tasemetööde analüüsist järeldub, et mõlemas kooliastmes saavutasid paremaid tulemusi need õpilased, kes õppisid vähemalt 40% ulatuses eesti keeles võrreldes tavaklasside õpilastega. Oluline on märkida, et rääkimisosa sooritamine oli mõlemas kooliastmes koolide ja õpilaste jaoks uudne ja esmakordne kogemus.
Tasemetööde tulemustele tuginedes võib järeldada, et oluline on luua rohkem võimalusi eesti keele aktiivseks kasutamiseks. Samuti tuleb tutvustada õpilastele erinevate tehnoloogiliste seadmete kasutamist. Tasemetöödes oli see õpilastele uus kogemus. Ilmnenud tõrked ja vähene kogemus arvuti kasutamisel avaldasid mõju ka tasemetööde tulemustele.
Tasemetöid sooritanud õpilaste õpetajad said peale testide sooritamist EIS-i keskkonnas detailse tagasiside kogu grupi ja iga lapse õpitulemustest. Tagasisidest lähtudes saab õpetaja täiendavalt tegeleda vajaka jäänud õpitulemuste saavutamisega.
Tasemetööde põhjalikumad analüüsid leiab siit.
Järgmisel nädalal avaldatakse vene keele, loodusvaldkonna ja võõrkeelte tasemetööde kokkuvõtted.
Tasemetöid viib läbi Haridus- ja Noorteamet koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga elektrooniliselt Eksamite Infosüsteemis. Tasemetööde korraldamise eesmärk on anda nii õpilastele, lastevanematele, õpetajatele, koolidele kui ka riigile objektiivset ja võrreldavat tagasisidet õppetöö tulemuste kohta. Tasemetöid ei hinnata ja õpilasi nendeks eraldi ette valmistada ei tule. Kõikide uuenduslike tasemetööde valmimine on rahastatud digipöörde programmi raames Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatava tegevuse “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt” vahenditest.
