Töökohapõhise õppe valdkonnapõhiste mudelite loomise algatasid Haridus- ja Noorteamet ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Haridus- ja Noorteameti PRÕM programmi praktika ja töökohapõhise õppe arendusjuhi Piret Liloveri sõnul koolitavad paljud ettevõtted endale ise uusi töötajaid, sest tööjõupuudus on suur. "Vastloodud mudelid on koostatud valdkonna vajadusi ja võimalusi arvestades. Selleks, et neid rakendama hakata tuleb koolil koostöös ettevõtetega teha põhjalik eeltöö, mis hõlmab muu hulgas ka erialast huvitatud õppijate värbamist ja juhendajate koolitamist," rääkis ta.
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Petersoni sõnul oli oluline, et mudeli väljatöötamisel osalesid nii haridusvaldkonna kui ka tööturu esindajad.
"Uue mudeli erinevus peitub selles, et tööandjad kaasatakse enne õppeprotsessi algust, kui lepitakse kokku õppekava detailne rakenduskava ning poolte panused. Tööleping ettevõtte ja kutseõppija vahel sõlmitakse juba õppeperioodil. See tagab kindlasti senisest oluliselt parema koostöö kooli ja tööturu vahel ning annab õppijale suurema kindlustunde ja paremad väljavaated tööturule sisenemiseks. Ettevõtja motivatsioon selles on saada ettevõttesse väga vajalik kvalifitseeritud töötaja," rääkis Peterson ning avaldas lootust, et uus töökohapõhise õppe mudel avardab noorte õppimisvõimalusi ja aitab vähendada kvalifitseeritud ehitajate suurt defitsiiti sektoris.
"Valminud mudel on hea abimees koolile, sest olemas on teemade planeering ja kõikide osapoolte tegevused erinevas etapis. Õppija on toetatud nii kooli kui ka praktikakoha poolt ja tekkinud probleeme saab ühiselt lahendada. Töökohapõhine õpe sellisel moel võimaldab vähendada kaadrivoolavust, sest õppijad on toetatud, neile on tutvustatud karjäärivõimalusi ja tekitatud huvi valdkonnas töötamise vastu," kommenteeris kaubandusvaldkonna mudeli loomisesse panustanud Kaie Pärn Pärnumaa Kutsehariduskeskusest. Ta lisas, et töökohal toimuva praktika ajal on mentor võtmeisik ja neisse tuleb samuti tõsiselt panustada.
Kaubandus-, metalli- ja ehitusvaldkonna vajadusi ja võimalusi arvestavad nooretele suunatud töökohapõhise õppe rakendusmudelid loodi teenusdisaini põhimõtteid järgides koostöös firmadega BDA Consulting, Brand Manual ja Rethink.
Disainitiimidesse kuulusid Eesti Ehitusettevõtete Liidu, Eesti Masinatööstuse Liidu ja Eesti Kaupmeeste Liidu esindajad, Maxima, Tradehouse, Prisma, Viljandi Õhumeister OÜ, Sovek AS, Saku Metalli, Ida Virumaa Kutsehariduskeskuse, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse, Tallinna Tööstushariduskeskuse, Lasnamäe Mehaanikakooli, Tartu Kutsehariduskeskuse ja Kuressaare Ametikooli esindajad ning Haridus- ja Noorteameti ja Haridus- ja Teadusministeeriumi töötajad. Loodud mudeleid aitasid valideerida veel mitmed kutsekoolid ja ettevõtted.
Vastloodud mudeleid saavad koolid uuel õppeaastal põhjalikult ette valmistada ning kasutama hakata alates 2023/2024 õppeaastast.
Kaubandus-, metalli- ja ehitusvaldkonna töökohapõhise õppe rakendusmudelitega saab tutvuda Haridus- ja Noorteameti lehel https://tinyurl.com/4z3fx4px.
Mudelite esitlust saab järele vaadata Haridus- ja Noorteameti YouTube'i lehelt https://www.youtube.com/c/HaridusjaNoorteamet/videos.
Tegevust rahastati ESF programmi "Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine" vahenditest.
Kontakt:
Kaili Uusmaa, Haridus- ja Noorteameti kommunikatsioonijuht, [email protected], 508 7370
Piret Lilover, Haridus- ja Noorteameti PRÕM programmi praktika ja töökohapõhise õppe arendusjuht, [email protected]
