Digikiirendi

DigiKiirendi on arenguprogramm kogu kooli meeskonnale, mille eesmärk on julgustada ja ergutada digitehnoloogia kasutamist õppetöös. Programm arendab õpetajate digipädevust ning aitab juurutada uut õpikäsitlust ja -meetodeid õppetöösse.

Pooleaastase programmi vältel saavad õpetajad vastavalt oskustele ja võimetele õppida kas baas- või rätsepakoolitusel, mida toetab koolile määratud haridustehnoloogiline nõustaja. Baaskoolitusel saavad õpetajad ülevaate digitehnoloogia rakendamiseks vajalikest põhioskustest ja -teadmistest. Edasijõudnutele on koolituskava koostatud nn rätsepameetodil konkreetse kooli võimalusi ja vajadusi arvesse võttes.

Kooli juhtkonnale toimub koolitus, kus käsitletakse digitehnoloogia valdkonna juhtimist koolis, õpitakse enda ja teiste koolide kogemustest ning koostatakse arendusprojekt õpetajate ja õpilaste digpädevuse toetamiseks.

Lisainfo:

Kerli Požogina
Programmijuht
tel 58194149
Kerli.Pozogina@harno.ee

DigiKiirendi programmi sihtrühmaks on kõik Eesti üldhariduskoolid, kus vajatakse abi ja suuniseid distantsõppe korraldamiseks. Igast programmi valitud üldhariduskoolist osaleb võimalusel kogu õppe- ja kasvatustööga tegelev personal koos juhtkonnaga või vähemalt 90% meeskonnast, et tagada võimalikult suur mõju kooli arengule.

2023. aasta lõpuks on programmis osalenud 65 kooli meeskonda. 2021. aastal osaleb piloteerimisel 5 koolimeeskonda, 2022. ja 2023. aastal 30 koolimeeskonda.

Digipraktika küsimustik

Kõik programmis osalejad täidavad enne ja pärast programmi läbimist ära individuaalsed digipraktika küsimustikud, et koguda infot õpetajate igapäevase praktika kohta digivahendite kasutamisel ning hinnata muutusi.

Digitaristu küsimustik

Lisaks täidavad programmis osalevad koolid digitaristu küsimustiku, mille eesmärk on koguda infot kooli digitaristu hetkeolukorra kohta. Küsitluste tulemused on sisendiks koolituste ja nõustamise ettevalmistamisel andes ülevaate kooli võimalustest (digivaldkonna meeskond, taristu hetkeolukord jmt).

Baaskoolitus

Baaskoolituse maht on 32 akadeemilist tundi (sh 20 kontakttundi). Koolituse eesmärgiks on suurendada õpetajate valmisolekut, sh enesekindlust õpilaste digipädevuse arendamisel. Koolitusel keskendutakse läbivalt viiele õppija digipädevuse rakendusvaldkonnale, milleks on:

  • info- ja andmekirjaoskus,
  • suhtlus ja koostöö digikeskkonnas,
  • digisisu loomine,
  • digiturvalisus 
  • probleemilahendus.

Koolituse ülesehitus lähtub õpetaja igapäevasest tööst. Koolitusel läbitakse nii tunni ettevalmistamise kui läbiviimise etapid, põimides neisse digiteemad, mida õpetajal on võimalik oma tundides õpilaste digipädevuse tõstmiseks kasutada. Koolituse käigus lõimib õpetaja enda poolt kaasa võetud tunnikavadesse koolituse käigus õpitavad digivahendid ning rakendab kontaktkohtumiste vahelisel perioodil oma tunnikavasid kohe ka igapäevatöös.

Rätsepakoolitus

Rätsepakoolituse maht on 30 akadeemilist tundi (sh 16-20 kontakttundi). Koolituse eesmärk on süvendada igapäevaselt digiõpet rakendava õpetaja pädevust õpilaste digitehnoloogia kasutama suunamisel. Täpne koolituskava ja teemad pannakse kokku koos kooli esindajatega. Kava loomisel lähtutakse iga kooli õpetajate vajadustest ja kogemusest, võttes arvesse õpetajate digipraktika küsitluse ja individuaalse nõustamise tulemusi ning konkreetse kooli võimalusi.

Juhtide koolitus

Juhtide koolituse maht on 39 akadeemilist tundi (sh 16 kontakttundi). Koolituse eesmärk on toetada muutuste juhtimist koolis. Koolituse keskmes on kooli digiarengu muutuste ettevalmistamine ja juhtimine ning digitehnoloogia-alase projekti elluviimine, mida toetavad selliste võtmeteemade käsitlused nagu õppijate digipädevus kooli õppekavas, õpetajate digipädevuse arendamine ning digitaristu ja digiturvalisuse vajadused ning strateegiline planeerimine koolis.

Haridustehnoloogilise nõustamise eesmärk on toetada õpetajaid ja juhtkonda koolitustel õpitu rakendamiseks igapäevases õppetöös, arendusprojekti elluviimisel ja haridustehnoloogi ametikoha loomiseks ja/või juurutamiseks koolis kohapeal. Nõustamise maht on 35, 50 või 80 akadeemilist tundi sõltuvalt õppe- ja kasvatustööga seotud personali arvust.

Paar kuud peale programmi lõppu toimub koolis nõustamise järelmoodul (maht 4 akadeemilist tundi), mille eesmärk on kooli arengu ja arendusprojekti toetamine ja tagasisidestamine. Järelmooduli seminaril osalevad kooli, koolipidaja ja programmi esindajad.

Haridustehnoloogiliste nõustajate eesmärk on aidata programmis osalevatel õpetajatel näha ja kasutada võimalusi, mida pakub digitehnoloogia. Nõustajad annavad konkreetseid digitehnoloogia rakendamise suunised erinevate õpetamissituatsioonide jaoks.

Nõustajate tööülesanded:

  • Nõustatava kooli digipraktika küsitluse tulemuste analüüs ja kooli meeskonna esmanõustamine.
  • Koolitusgruppide moodustamine ning nõustamis- ja koolituskava koostamine.
  • Õpetajate, kooli (potentsiaalse) haridustehnoloogi ja juhtkonna nõustamine.
  • Järelnõustamine kooli arengu ja arendusprojekti toetamiseks ja tagasisidestamiseks.

Baas- ja rätsepakoolituse koolitajate eesmärk on suurendada õpetajate valmisolekut, sh enesekindlust kui ka süsteemsust õpilaste digipädevuse arendamisel.

Koolitajate tööülesanded:

  • Koolitustel osalejate arengu- ja õpivajaduste väljaselgitamine koostöös haridustehnoloogi ja teiste koolitajatega.
  • Koolitustingimuste väljaselgitamine (koolitusruum, õpikeskkond, vahendite olemasolu, tehnilised nõuded jmt).
  • Koolitusplaani koostamine (teemade jaotus, ajakava ja suhtluskanalid). Rätsepakoolituse puhul teeb koolitaja kavandamise etapis täpsema teemade ning õpikeskkonna valiku. Sellest lähtuvalt paneb ta paika ka õpiväljundid, valmistab ette koolituse materjalid ja metoodika (sh hindamine). Baaskoolituse sisu (teemad, materjalid ja metoodika), õpiväljudndid ja õpikeskkond (Moodle) on ette valmistatud ja kõikidele koolitusgrupidele ühesugune.
  • Koolituse läbiviimine, sh koolituse kodukorra tutvustamine osalejatele.
  • Koolituse korraldusega seotud dokumentide ettevalmistamine (nt allkirjalehed), koolituse haldamine täienduskoolituste infosüsteemis Juhan ja aruannete koostamine.

DigiKiirendi koolitajad ja nõustajad on üldjuhul Harno koolituskeskuse koolitajate võrgustiku ja/või Eesti Haridustehnoloogide Liidu liikmed.

DigiKiirendi nõustajad ja koolitajad 2021:

  1. Airi Aavik
  2. Anne Rosenberg
  3. Aule Kink
  4. Dmitri Mištšenko
  5. Kristiina Vaikmets
  6. Laine Aluoja
  7. Lemme Sulaoja
  8. Marju Piir
  9. Riin Saadjärv
  10. Siret Lahemaa
  11. Stanislav Nemerzhitski 
  12. Tiia Salm
  13. Veiko Hani
     

Programmis osaleval koolimeeskonnal ja ka kõikidel teistel huvilistel on võimalik osaleda igal poolaastal kuni kolme erineva kooli virtuaaltuuril. Virtuaaltuuri eesmärk on tutvustada ühe digisõbraliku kooli õppehoonet, digiarengu lugu ja häid praktikaid. Virtuaaltuuri käigus rändavad osalejad konkreetse kooli õppehoones ringi ning peale õppekäiku on võimalik kooli esindajatelt küsida küsimusi ning arutada üheskoos, mida kasulikku tasuks ka oma koolidesse kaasa võtta. Vaata ka: varasemalt toimunud virtuaaluuride videod.

Lisaks põhikoolitustele ja haridustehnoloogilisele nõustamisele on programmis osalevatel koolidel võimalus soovi korral tellida kooli robootika ning koolidevahelise koostöö ja projektõppe töötoad.

Robootika töötuba korraldatakse koostöös ProgeTiigri programmiga, mille eesmärgiks on tutvustada robootika valdkonda ja näidata võimalusi erinevate ainetega lõimimiseks. Kaks kuni neli akadeemilist tundi kestvas töötoas näidatakse koolile, kuidas programmeerimine ei ole midagi keerulist ja seda on võimalik rakendada igapäevases õppetöös.

Töötoas käsitletavate teemade valik on järgmine:

  • ProgeTiigri programmi (tegevused, koolitused, õpilasüritus) ja õppematerjalide tutvustus (progetiiger.ee, informaatika digiõpikud, gümnaasiumi valikkursused), 2 ak/h;
  • Seadmeta progemine ja progemängud 2-4 ak/h;
  • Robootika I-II kooliastmele 4 ak/h.

Koolidevahelise koostöö ja projektõppe töötuba korraldatakse koostöös eTwinningu programmiga, mille eesmärk on tutvustada õpetajatele eTwinningu veebipõhist platvormi, mille abil saavad kaks või enamat klassi omavahel koostööd teha, luues õpiprojekte vabalt valitud teemal. Kaks kuni neli akadeemilist tundi kestvas töötoas näidatakse koolile, kuidas eTwinningu õpiprojektid mitmekesistavad õppetööd, veebipõhine platvorm võimaldab lihtsa vaevaga korraldada koolide ja klasside vahelist koostööd ning tuua rahvusvahelist mõõdet igasse klassi.

Töötoas käsitletavad teemad on järgmised:

  • eTwinningu platvormi võimalused koostöö ja projektõppe korraldamiseks;
  • Veebipõhiste õpiprojektide sidumine igapäevase õppetööga;
  • Läbiviidud projektide praktilised näited.

Kõik programmis osalejad täidavad enne ja pärast programmi läbimist ära individuaalsed digipraktika küsimustikud, et koguda infot õpetajate igapäevase praktika kohta digivahendite kasutamisel ning hinnata programmi mõju ja tulemust.

2019. ja 2020. aastal osalenud koolides (60 kooli) täitsid digipraktika küsimustikud ära enne ja pärast programmi 333 õpetajat.

Nii eel- kui ka järelankeedis küsiti vastajatelt, kuidas nad hindavad enda kindlustunnet õpetajana arvuteid kasutades ja õpilastele digivahendeid õpetades. Nii hinnangud kindlustundele õpetajana arvuteid kasutades kui ka kindlustundele õpilastele digivahendeid õpetades suurenesid oluliselt pärast programmi läbimist.

Joonis 1. Hinnangud kindlustundele õpetajana arvuteid kasutades (n=333)

Joonis 2. Hinnangud kindlustundele õpilastele digitehnoloogiaid õpetades (n=333)

Õpetaja digivahendite kasutamise hinnanguline muutus

Järelankeedis hindasid vastajad, kuidas muutus nendel digivahendite kasutamine isiklikul eraelulisel otstarbel, tööalaselt õppe-kasvatustöös ja tööalaselt üldtööajal (nt. eKooli, Stuudiumi, muud dokumentatsiooni täites, kolleegidega ja/või lapsevanematega suheldes vms). Hinnata oli vaja kolme palli skaalal. Vaid üks vastaja hindas, et isiklikul otstarbel tal digivahendite kasutamine vähenes. Enamuses vastajatest (85,3%) hindasid, et isiklikul otstarbel digivahendite kasutamine jäi neil samaks, samuti jäi see 60,0%-l samaks tööalaselt. Küll märgiti oluliselt enam, et õppe-kasvatustöös hakati digivahendeid enam kasutama (64,0% märkisid, et kasutavad rohkem kui enne).

Programmis on aastatel 2018-2020 osalenud kokku 66 kooli meeskonnad.

2020

  1. Aruküla Kool
  2. Emmaste Põhikool
  3. Hummuli Põhikool
  4. Juurikaru Põhikool
  5. Kaali Kool
  6. Kihelkonna Kool
  7. Kirivere Kool
  8. Kõpu Põhikool
  9. Lahmuse Kool
  10. Märjamaa Gümnaasium
  11. Martna Põhikool
  12. Mikitamäe Kool
  13. Muhu Põhikool
  14. Mustjala Lasteaed-Põhikool
  15. Mustvee Kool
  16. Narva-Jõesuu Kool
  17. Pärnjõe Kool
  18. Peipsi Gümnaasium
  19. Pikavere Mõisakool
  20. Riidaja Põhikool
  21. Saue Gümnaasium
  22. Sinimäe Põhikool
  23. Tarbja Lasteaed-Algkool
  24. Tornimäe Põhikool
  25. Tsirguliina Kool
  26. Vajangu Põhikool
  27. Valgu Põhikool
  28. Vändra Gümnaasium
  29. Värska Gümnaasium
  30. Viljandi Kaare Kool

2019

  1. Anna Haava nimeline Pala Kool
  2. Häädemeeste Keskkool
  3. Imavere Põhikool
  4. Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal
  5. Juhan Liivi nim Alatskivi Kool
  6. Kambja Kool
  7. Kiltsi Põhikool
  8. Kolkja Lasteaed-Põhikool
  9. Kõmsi Lasteaed-Algkool
  10. Koonga Põhikool
  11. Kuldre Kool
  12. Kuremaa Lasteaed-Algkool
  13. Kuuste Kool
  14. Laiuse Põhikool
  15. Lehtse Kool
  16. Leie Põhikool
  17. Mooste Mõisakool
  18. Palamuse Gümnaasium
  19. Rakke Kool
  20. Ruusa Kool
  21. Siimusti Lasteaed-Algkool
  22. Simuna Kool
  23. Sõmeru Põhikool
  24. Tartu Waldorfgümnaasium
  25. Torma Põhikool
  26. Vaimastvere Põhikool
  27. Vara Põhikool
  28. Viiratsi Kool
  29. Võnnu Kool
  30. Võsu Kool

2018 (piloot)

  1. Alu Kool
  2. Hagudi Põhikool
  3. Kullamaa Keskkool
  4. Risti Põhikool (Harju maakond)
  5. Risti Põhikool (Lääne maakond)
  6. Vasalemma Põhikool

Viimati uuendatud 07.10.2021