Harno "DigiKiirendi" programmi juhi Kerli Požogina sõnul ei ole digikiirendi eesmärk ainult digikultuuri koolides juurutada, vaid ka koolipere koostööle ja lahendusi otsima ergutada. "Õpetajad ja koolirahvas on digitehnoloogia kasutamisest teadlikud, kuid selle õige ja sihipärane valik ja kasutamine on koht, kus ekspert saab anda ideid ja suuniseid uuest vaatenurgast.”
"DigiKiirendi" käigus kaardistati kooli vajadused digiõppe ja digitehnoloogia rakendamiseks, analüüsiti digitaristu ja digiturvalisuse olukorda ning pandi paika haridustehnoloogilise nõustamise ja koolituste fookused.
Augustis alguse saanud pooleaastase programmi vältel said õpetajad õppida kas põhi- või rätsepakoolitusel, mida toetas koolile määratud haridustehnoloogiline nõustaja. Kooli juhtkonnale toimus koolitus, kus käsitleti digitehnoloogia valdkonna juhtimist koolis, õpiti enda ja teiste koolide kogemustest ning koostati arendusprojekt õpetajate ja õpilaste digpädevuse toetamiseks.
Programmis osalenud Johannes Voldemar Veski nimelise Maarja-Magdaleena Põhikooli loodusainete ja keemia õpetaja Egle Lellepi sõnul oli programm üllatavalt õpetlik ning seminarid pakkusid uusi lahendusi, mida töös edaspidi kasutada. "Lahendusi, mis edaspidi mu tööd toetama hakkavad on nüüd palju. Eriliselt meeldisid keskkonnad Nearpod, Baamboozle, Quizizz ja Padlet, mida olen iganädalaselt kasutanud. Ka laste tagasiside on olnud positiivne,” kommenteeris ta.
Programmi nõustaja ja koolitaja ning Haapsalu kutsehariduskeskuse kus ta on haridustehnoloogi Airi Aaviku sõnul võimaldab programm kooli meeskonnal tegeleda süvitsi teemaga, milleks argipäevades ei pruugi aega jääda. Tema sõnul on ka oluline juhte koolitada. “Koolijuhi ülesanne on kooli arengu ning ka digiarengu suunamine ja juhtimine, mistõttu laiem vaade koos praktilise tegevusega on paras väljakutse. "DigiKiirendi" programmist saavad koolid haridustehnoloogide tuge tasuta. Koolid, kes oskavad seda võimalust hinnata, saavad programmi oma kooli huvides täiel määral kasutada,” rääkis ta.
Palupera Põhikool alustas "DigiKiirendi" programmis hoopis arendusprojektiga. Koolijuht Svetlana Variku sõnul aitab see luua selgust digioskuste õpetamise ja omandamise järkudest ning lihtsustab õpetajate tööd digipädevuste õpetamisel. "Meil tekkis suurepärane võimalus programmi raames projekti teostamiseks, kuna oli võtta asjatundlik nõu ja abi. Projekt on alguses ja ees ootab palju tööd - oleme seadnud ülesandeks lõpule jõuda 20.juuniks 2022,” märkis ta.
"DigiKiirendi" arenguprogrammis osalenud koolide kogemuste põhjal on koostatud kogumik, mis kirjeldab teemade raamistikku, mida jälgida, et tagada suurema mõjuga digipädevuse areng nii õppijate kui ka õpetajate seas. Kooli vajaduste kaardistamine, digiõppe planeerimine, muutused õppimises ja õpetamises ning digitaristu ja digiturvalisus – nendele teemadele keskendutakse kogumikus peamiselt koolijuhi ja haridustehnoloogi, aga ka õpetaja vaatest.
"DigiKiirendi" programmi on aastatel 2018-2020 läbinud 66 kooli. Programmi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ja viib ellu Haridus- ja Noorteameti koolituskeskus.
