Kogemuslood, artiklid ja podcastid

Millised on olnud teie kogemused eesti keelega?

Faith: Alguses ei olnud kerge. Keeletundides ei olnud tõlget inglise keelde. Pead ise järk-järgult aru saama. Ma ütleksin, et eesti keel on ainulaadne. Aga ma leidsin sellega ühisosa, sest viis, kuidas eestlased hääldavad iga tähte sõnas – see on nagu suahiili keel. Kui sa selle rütmi kätte saad, muutub eesti keele õppimine lihtsamaks. Ma olen nüüd lõpetanud eesti keele A1-taseme.

Ephraim: Mul oli sarnane kogemus. Kui õppisin eesti keele A1-kursusel ja pidin lugema, küsiti minult, kas olen varem eesti keelt õppinud – öeldi, et mu hääldus on väga hea. Nüüd lõpetan eesti keele A2-kursust. 

Meie tütar on lasteaeda minemisest saadik eesti keelt väga kiiresti omandanud. Ta on toetanud meie keeleõpinguid.

Millal teie tütar lasteaeda läks?

Ephraim: Niipea, kui ta sai 18 kuud täis. See oli 2024. aasta augustis. Ta on eesti keele kiiresti omandanud ja räägib seda praegu sujuvalt. Lasteaias lülitub ta lihtsalt eesti keelele ümber ja räägib väga kenasti. Alguses, kui ta eesti keelt omandama hakkas, tuli ta koju ja rääkis ka meiega eesti keeles, aga meil polnud aimugi, mida ta ütles.

Mulle meenub kui õppisin A2-keeleeksamiks ja lugesin ühel päeval küsimusi valjusti ette. Ma ei teadnud, et tütar kuulas, kuid ühel hetkel hakkas ta küsimustele ise vastama.

Kui palju aega kulus lapsel eesti keeles rääkima hakkamiseks? 

Faith: Ma arvan, et umbes aasta. Ta omandas eesti keelt iga päev ja õppis selle üsna kiiresti selgeks. Lasteaias räägibki ta õpetaja ja teiste lastega eesti keeles. Mäletan, et õpetajad ütlesid meile juba alguses, et ta õpib keele kiiresti selgeks, sest talle meeldis eestikeelseid sõnu ja lauseid korrata. 

Kui hästi ta suahiili ja inglise keelt räägib?

Faith: Kodus räägime peamiselt suahiili keeles. Kuigi ta mõistab suahiili keelt ja räägib seda veidi, siis enamasti vastab ta inglise keeles. 

Kas teil on vanematele mõni nõuanne, kuidas lasteaiaga kohanemist lihtsamaks teha?

Ephraim: Oluline on olla lapsega kannatlik. Kui laps hakkab lasteaias käima, on  vaja aega, et aidata tal uue keskkonnaga tutvuda. Alguses võite minna temaga kaasa mänguväljakule ja veeta seal temaga mängides aega. Tasapisi võite hakata last mõneks minutiks teiste lastega üksi jätma, seejärel pikemaks ajaks. Lõpuks harjub teie laps seal viibima ilma vanemateta.

Järgmine samm on söömine. Lasteaias söövad lapsed hommiku- ja lõunasööki. Alguses sõi meie tütar kodus hommikusööki, mistõttu keeldus ta lasteaias hommikust söömast. Mingil hetkel otsustasime aga, et ta peaks ka hommikusööki lasteaias sööma. Samuti tuleb mõelda toidule endale. Kodus sõi ta püreestatud toitu ja me toitsime teda. Lasteaias söövad lapsed iseseisvalt tahket toitu. Seetõttu on oluline harjutada last päris toiduga, et ta saaks ise hakkama.

Lasteaia toit võib olla kodus valmistatud roogadest üsna erinev. Meile tutvustati, mis on lasteaia menüüs, ja me pakkusime kodus samu toite. 

Kuidas on teie tütar lasteaiaga kohanenud?

Faith: Tal on lasteaias päris palju sõpru. Mul on mõne lapsevanemaga WhatsAppi grupp ja mõnikord kohtume nädalavahetustel või laseme lastel veel enne sulgemist lasteaia õues üheskoos mängida.. Meie tütrel on kolm parimat sõpra, kes on erinevatest rahvustest, kuid nad kõik räägivad eesti keelt ja saavad üksteisest hästi aru.

Alguses ei tundnud ta end mänguväljakutel mugavalt ega tahtnud teiste lastega mängima minna. Seetõttu vältisin rahvarohkeid kohti. Arvan, et lastega koos olemine juba varakult oleks muutnud tal teiste lastega harjumise lihtsamaks. See oleks olnud kasulik ka lasteaiaga kohanemisel. Seetõttu soovitan teiste lastega seltsimist harjutada juba varakult.

Millised on teie lootused tuleviku suhtes? 

Faith: Eestis elamine ja õppimine annab meie tütrele hea võimaluse oma oskusi arendada. Siin on tal hariduse seisukohalt parem tulevik. 

Ephraim: Eesti haridussüsteem kuulub maailma parimate hulka, eriti STEM-valdkondades (teadus, tehnoloogia, inseneriteadus, matemaatika). Meie eesmärk on, et ta saaks parima võimaliku hariduse. Siin saab ta õppida rohkem aineid kui Keenias. Meie laps armastab muusikat ja kunsti ning Eestis on valida mitmesuguste huvikoolide vahel.

Ma ei mõistnud alguses, kui oluline on lasteaias käimisega alustamine juba 18 kuu vanuselt. Kodumaal lähevad lapsed lasteaeda nelja-aastaselt. Selle erinevusest sain aru mõned kuud tagasi, kui rääkisin oma sõbraga. Ta kuulis mu last rääkimas ja oli väga üllatunud sellest, kui hästi mu laps rääkis võrreldes tema lapsega, kes on meie omast vaid kolm kuud noorem. Tänu sellele mõistsin, kui oluline on lasteaeda varakult minna. Lapsed õpivad väga kiiresti ja muutuvad järk-järgult iseseisvamaks. Nad õpivad ise sööma, riietuma ja end väljendama.

Kas Keenia ja Eesti lasteaedade vahel on veel erinevusi?

Ephraim: Õppekava on erinev, aga erineb ka laste arv igas rühmas. Eestis on ühes lasteaia rühmas kuni 24 last. Keenias on ühes rühmas 50–60 last, kuid ainult üks õpetaja. Eestis on igas rühmas üks õpetaja ja üks või kaks abiõpetajat. Siin toimub igal aastal kohtumine õpetajaga, et arutada meie lapse arengut ja edusamme. Ma hindan seda, et lastele õpetatakse palju praktilisi  ja eluks vajalikke oskusi, näiteks liiklusohutust jne.

Faith: Meie tütar on juba nii palju asju õppinud. Ta teab numbreid, kujundeid ja värve. Ta räägib eesti keelt piisavalt, et vabalt vestelda. Sama vanuses lapsed Keenias on aga ikka veel kodus.

Saabumine lootuse ja hirmudega

Dyego jaoks oli otsus kolida ühteaegu nii põnev kui ka hirmutav. Vaatamata põhjalikust taustauuringust Eesti kohta tundis Dyego ka ebakindlust. „Kartsin, kas töötasu on ikkagi piisav, kuigi olin varasemalt kõike väga põhjalikult uurinud,“ tunnistab ta.

Eestisse jõudes oli kohanemine oodatust sujuvam. „Kuna mu meel oli avatud kõigile kogemustele, tundsin, et peaaegu kõigega oli lihtne kohaneda,“ ütleb Dyego.

Ette tuli väiksemaid, kuid ka keerukamaid väljakutseid. „Kõige raskem oli see, et siin ei ole ravimeid, mida olin tavaliselt kasutanud Brasiilias, kuid harjusin sellega peagi,“ meenutab ta.

Dyego räägib tööl igapäevaselt inglise keeles, nii ka naabrite ja üürileandjaga. Inglise keel oli tema päästerõngas. Esimeses kortermajas elades oli tal naabritega kontakt minimaalne. „Mu kolleegid ütlesid, et see on Eestis tavapärane – sa küll tead, kes on su naabrid ja te teretate üksteist, kuid tihti suhtlus sellega piirdub,“ sõnab ta.

Pere elu muutus, kui nad kolisid hiljem eramajade piirkonda. „Nüüd suhtleme oma naabritega rohkem. Meie üleaedsetel naabritel on samuti lapsed ja saame tihti kokku. Olen selle üle õnnelik,“ ütleb Dyego.

Lapsed uues keelekeskkonnas

Dyego lastel kulges kohanemine keeruliselt. Nii nagu vanemad, ei olnud ka lapsed enne Eestisse saabumist eesti keelega kokku puutunud. Esimene kokkupuude eesti keelega oli Tallinna Südalinna koolis, kuhu lapsed õppima asusid.

„Koduseks keeleks on meil portugali keel. Inglise keelt olid lapsed õppinud vaid ühe aasta enne kolimist. Äkitselt pidid nad koolis hakkama saama täiesti võõras keeles. Eesti keelt õppima asudes tundus kõik väga keeruline,“ selgitab Dyego.

Tallinna Südalinna kooli toetus osutus väga oluliseks. Kool pakkus lastele täiendavaid eesti keele tunde pärast koolipäeva lõppu. Dyego silmis oli selline toetus tollel hetkel hädavajalik.

COVID-19 – järgmine proovikivi

Just siis, kui lapsed olid hakanud eluga harjuma, saabus koroonapandeemia ja keeras elu pea peale. Kaugõpe suurendas keelebarjääri.

„Eesti keele õppimine muutus väga keeruliseks kui maailma tabas koroona. Minu lastel oli äärmiselt keeruline veebis võõras keeles õppides fookust hoida,“ ütleb Dyego.

Lastes tekkis vastumeelsus. „Eriti tuli seda ette tütre puhul, kes Eestis viibimist liialt ei nautinud,“ ütleb Dyego.
Uute sõprade leidmine muutus koroonapiirangute ajal veelgi keerulisemaks. Kontaktõppe taastumisel muutus sõprade leidmine ja nendega suhtlemine lihtsamaks.

„Neil oli alguses lihtsam suhelda klassikaaslastega, kes portugali keelt oskasid,“ selgitab Dyego. Mõned klassikaaslased olid peredest, kus olid nii eesti kui brasiilia päritolu vanemad. See aitas üleminekut lihtsustada. Mõne aja möödudes hakkas eesti keel portugali keelt vestlustes asendama.

Toimetulek kiusamisega ja iseseisvuse kasvatamine

Nagu paljud uues riigis kohanevad lapsed, kogesid ka Dyego lapsed kiusamist. „Ma arvan, et kiusamist tuleb ette igas koolis, aga see ei ole alati tahtlik. Vahel ütlevad lapsed tahtmatult asju, mis teevad teistele haiget,“ selgitab Dyego.

Dyego julgustas lapsi olema iseseisvad ning ei sekkunud kohe. „Arutasin oma lastega, et kiusamise ja muude murede korral peaksid nad püüdma neid ise lahendada, näiteks teiste õpilastega rääkides või vajadusel õpetajatelt abi paludes. Sellisel viisil õpivad nad olema iseseisvad,“ ütleb ta.

Dyego tõstab esile avatud dialoogi olulisust kodus. Ta usub, et ausad vestlused kodus aitavad lastel toime tulla situatsioonidega, mis teevad haiget ning vältida neil endil teiste tahtmatut solvamist.

Eesti keele õppimine

Dyego eesti keele oskus on vähene ning see piiras tema võimalusi lapsi kodus keeleõppel toetada. „Kahjuks ei saanud ma palju abiks olla olukorras, kus ma ise ei vallanud eesti keelt,“ ütleb Dyego. Siiski otsis ta lastele eratundide võimalused, et oleks täiendav tugi kooli kõrvalt eesti keelt õppida.

Passiivne eesti keele õppimine nagu eestikeelsete telekanalite vaatamine lastes suurt huvi ei tekitanud. Nende edusammud tulid peamiselt koolitöö ja igapäevase suhtlemise kaudu. Tänaseks on tulemused silmapaistvad.

„Ma arvan, et mõlemad minu lapsed räägivad eesti keelt puhtalt,“ ütleb Dyego uhkelt, kuid näeb ka erinevusi. „Mu tütar leiab, et sõpradega on lihtsam rääkida eesti kui inglise keeles. Ta räägib väga hästi,“ lisab Dyego.

Tema poeg aga on analüütilisema mõtlemisega. „Ta oskab eesti keelt, aga on grammatikas tugevam kui rääkimises. Ta peab leidma endas rohkem julgust ning sõpradega rohkem eesti keeles rääkima,“ sõnab Dyego.

Tänaseks liiguvad lapsed ühelt keelelt teisele väga kergesti – tihti sujuvamalt kui nende isa.

Nõuandeid teistele peredele

Tagasi vaadates on Dyego realistlik kuid lootusrikas. Ta ütleb, et kohanemine uue elukeskkonnaga ei toimu automaatselt ega pingutusteta. „Vanemad peavad mõistma, mida nad tulevikult ootavad. Kui nad tunnevad, et Eestis elamine sobib nende pikaajalisse plaani, siis soovitan lapsed panna Eesti kooli,“ soovitab Dyego.

Ta julgustab vanemaid väljakutseteks valmistuma, kaasa arvatud võimalikuks kiusamiseks ja kultuurilistest erinevustest tulenevateks arusaamatusteks. Dyego toob välja, et lapsed on igal pool erinevad ja uudishimu võib mõnikord väljenduda viisil, mis tundub teistele liiga otsekohesena. 

Dyego sõnul on kohanemisvõime väga oluline. „Kohanemisvõime ja teiste inimeste toetusega leiavad Eestisse tulnud välismaalased sõpru ja koha ühiskonnas. See ei ole kerge ja nõuab pingutust, kuid tasub end ära,“ ütleb ta.

Alates 2018. aastal üksi Eestisse saabumisest kuni kakskeelsete laste kasvatamiseni, kes peavad Eestit oma koduks, ei räägi Dyego lugu ainult kolimisest Eestisse, vaid kohanemisest, visadusest ja julgusest, mida on uues keelekeskkonnas elu üles ehitamiseks vaja.

Kuidas saab lapsevanem last kodus õppimise juures toetada? Milliseid materjale või tegevusi soovitate õpilastele, et harjutada eesti keelt ka väljaspool kooli?
Meie põhimõte on, et eesti keele õpetamine on kooli ülesanne. Me ei eelda, et lapsevanem seda rolli täidab, eriti kui ta ise eesti keelt piisavalt ei oska. Küll aga on lapsevanema roll väga oluline positiivse hoiaku kujundamisel – julgustada last ja toetada teda uue keele õppimisel.

Soovitame peredel suunata last vaatama eakohaseid eestikeelseid multifilme ja lastesaateid. Kui lapsevanem ise eesti keelt oskab, võiks ta lapsega kokku leppida, et mingi osa päevast suheldakse kodus eesti keeles, näiteks hommikuti, kui laps on puhanud. Samuti soovitame lapsel osaleda eestikeelsetes huviringides või treeningutes, sest see toetab keele arengut, laiendab suhtlusringkonda ning laiendab sõnavara.

Kas ja milliseid toetavaid õppematerjale olete loonud?
Eesti keele õppimiseks on olemas piisavalt kvaliteetseid õppematerjale, mistõttu õpetajad ei pea neid üldjuhul ise looma, vaid saavad kasutada juba olemasolevaid vahendeid.

Kuidas olete korraldanud suhtluse lapsevanematega, kelle emakeel ei ole eesti keel?
Meie koolis on inimesi, kes valdavad erinevaid keeli (nt inglise, ukraina, hispaania keel). Kui lapsevanem räägib mõnda neist keeltest, kasutame suhtlemisel vastava keele oskusega kolleegi. Kui ühist keelt ei leidu, toimub suhtlus tõlgi vahendusel, kelle leiab enamasti lapsevanem. Praktikas toimub suurem osa suhtlusest siiski inglise keeles. Tagasisidet lapse arengu kohta anname eelkõige arenguvestlustel, kuid suhtleme lapsevanematega ka vajaduspõhiselt.

Millised on lapsevanemate ootused kooliga suhtlemisel ning kooli ootused lapsevanematele?
Lapsevanemate peamine ootus on, et nende lapsed saaksid võrdväärse hariduse eesti emakeelega õpilastega. Kooli ootus on, et lapsevanemad oleksid koostöövalmid ja usaldaksid kooli.

Samuti on oluline, et lapsevanemad mõistaksid keeleõppe ajamahukust – uue keele omandamine ei toimu üleöö ning nõuab kannatlikkust ja järjepidevat tööd.

Meie praktika on näidanud, et kõige paremini toimib avatud suhtlus ning see, kui lapsevanem toetab lapse osalemist eestikeelsetes tegevustes ka väljaspool kooli.

Milliseid võimalusi on teie koolil tugiteenuste pakkumiseks Eestisse elama asunud õpilastele?
Kõigile välisriigist saabunud õpilastele pakume võimalust õppida eesti keelt teise keelena. Koostame neile individuaalse õppekava, kus esimesel aastal on põhirõhk keeleõppel.

Samal ajal väärtustame õpilaste emakeelt ja kultuuri, korraldame ülekoolilisi kultuuripäevi ning oleme kujundanud füüsilise koolikeskkonna nii, et välispäritolu õpilane tunneks end oodatuna (emakeelsed tervitused, oma kultuuri tutvustamise võimalused, piktogrammid jne).

Meie kogemus näitab, et toetavas koolikeskkonnas ja järjepideva keeleõppe toel tunnevad õpilased end kindlamalt ning saavad õppimisega hästi hakkama.

Mida ülekoolilistel kultuuripäevadel teete?
Meie kooli kultuuride päev on juba traditsiooniks saanud eriline sündmus, kus välispäritolu õpilased saavad tutvustada oma päritolumaid, kultuuri ja igapäevaelu. Seejuures toimub kogu tegevus koostöös klassiga, nii et iga riik ja kultuur saab mitmekülgselt esile toodud.

See on päev, mil õpilased jagavad oma tausta ja kogemusi ning teised saavad õppida erinevate riikide ja kultuuride kohta, avardades nii oma silmaringi ja väärtustades koolipere mitmekesisust.
 

Mis on teistest riikidest pärit vanematele lasteaia osas üllatusena tulnud?

Lasteaia olemus on riigiti erinev. Osade vanemate, eriti välismaalt Eestisse tulnud vanemate jaoks on olnud üllatus see, et lasteaiad on haridusasutused, kus toimub ka õppetöö. Samuti tutvustame kõigile vanematele lasteaia päevakava, kuhu on planeeritud konkreetsed ajad söömiseks, puhketunniks ja õppetööks.

Söömise osas võib alguses olla väljakutse, kui laps on harjunud mõne teise rahvusköögiga. Meil on olnud ka näiteid, kui alguses on pere pannud lapsele kaasa harjumuspärast toitu ja vähehaaval harjutanud last lasteaias pakutava toiduga. Üldjuhul on lapsed väga huvitatud uute asjade proovimisest ja harjumine toimub kiiresti.

Üks asi, millega tuleb samuti arvestada, on suvepuhkuste aeg. Lasteaias on kollektiivpuhkus, mis tähendab, et lasteaed on kaks nädalat kinni. See tuleb paljudele lapsevanematele üllatusena. Enamasti planeerivad vanemad ka endale selleks ajaks puhkuse. Kellel ei ole see võimalik, sellele leiame asenduskoha mõnes teises lasteaias.

Millest algab lapse lasteaeda toomine?

Kui lapsevanem on otsustanud oma lapse meie lasteaeda tuua, täidab ta selleks avalduse, mille alusel kannan lapse lasteaia nimekirja. Avaldust saab täita digitaalselt, aga ka lasteaias kohapeal. Seejärel tutvustan lapsevanemale, kuidas edasine lasteaiaga harjutamine käib. Osad vanemad soovivad enne lasteaeda tulekut kohtuda ja lasteaiaga tutvuda, sellisel juhul leiame selleks aja. Oluline on, et lapsevanem saaks piisavalt infot ja temas tekiks usaldus lasteaia vastu. Olen ikka öelnud, et lasteaeda tulles rumalaid küsimusi ei ole. Sama oluline on ka see, et lapsevanem mõistaks, et lasteaias on oma kodukord ja reeglid.

Sõltuvalt vanema kultuurilisest taustast leidub neid, kes tahavad väga ka edaspidi just direktoriga suhelda. Mul ei ole midagi selle vastu, aga tunduvalt kiiremini saab vastused ikkagi õpetaja käest. Kuna meie lasteaed tegutseb kahes majas, siis jagan end nende majade vahel ega pruugi osata kohe kõigile küsimustele vastata.

Seetõttu soovitan ikkagi otse õpetajaga suhelda. Vajadusel kasutame Google Translate’i häbi tundmata, sest kõiki maailma keeli ei ole meil lihtsalt võimalik osata. Pean ka ütlema, et vahepeal tõlgib see valesti ja see pakub kõigile nalja, kuid lõpuks saame alati omavahel suheldud. Olen tähele pannud, et vanemad kasutavad üha enam tehisaru abi eestikeelsete kirjade koostamisel. Peamine on, et lapsevanem saab kõikidele küsimustele vastused.

Esimese kuu aja jooksul on meil ette nähtud perevestlus, mille viib läbi õpetaja. Tema on see, kes perega kõige enam suhtleb. Vestluse eel anname lapsevanemale ettevalmistava lehe, et saaks vestluseks kodus ette valmistada. Vestlusega soovime paremini aru saada, mis on peres kombeks, millega on laps harjunud ja mida ta oskab.

Lapsed harjutavad alguses lasteaias käimist koos vanemaga. See tähendab, et vanem on lapsega kaasas ja nad mängivad koos lasteaia õues ja suuname last ka teiste lastega mängima. Lapsevanem hakkab järjest kauem ära käima, kuni laps on valmis ilma vanemata tuppa tulema. Vanemaid me tuppa teiste laste juurde ei võta, et vältida olukorda, kus lastel tekib igatsus oma vanemate järele. Mõnel lapsel läheb kohanemine väga ruttu, sageli sõltub see vanusest. Mõni laps on juba teisel päeval toas teistega mängimas. Mõnel läheb kohanemisega natukene kauem aega.

Kuidas valmistutakse lasteaias vastu võtma uut last, kes ei oska eesti keelt?

Meie meeskond on harjunud, et meil käib eri rahvusest lapsi. Meie lasteaed oli alguses venekeelne lasteaed, seejärel lisandus eesti õppekeelega rühm, hiljem hakkasime rakendama keelekümblust ja tänaseks oleme üleminekulasteaed. See tähendab, et kõik meie lasteaia rühmad on eestikeelsed, aga on rühmasid kus enamuse rühma laste kodune keel ei ole eesti keel. Viimaste aastate jooksul on meil olnud üsna palju lapsi, kes on pärit erinevatest riikidest ja neil on erinev emakeel.

Kui meie juurde tulevad lapsed, kes on pärit teistest riikidest, siis räägime lastega hommikuringis, et meile tuleb uus laps, kes veel ei oska eesti keelt, aga meie saame teda aidata. Praeguseks on meil mujalt pärit lapsi nii palju, et see on täiesti tavaline. Siinkohal pean ka kohe lisama, et kui keegi kardab tõrjumist või kiusamist, siis seda meil ei ole. Muidugi esineb seda, et lapsed lähevad vahepeal omavahel tülli, siis lepivad ära, lähevad uuesti tülli ja lepivad uuesti. Lapsed ei lähe tülli rahvuse või keele pärast, põhjuseks on ikkagi miski, mis juhtus mängu käigus. Laste jaoks on loomulik ja ka huvitav, et neil on lasteaiakaaslasi, kes on erinevast rahvusest ja räägivad teistsugust emakeelt.

Kui palju käib lasteaias Südameke eesti keelest erineva emakeelega lapsi?

Meil on igas rühmas lapsi, kelle emakeel ei ole eesti keel. Suuruselt teine keelerühm on meil vene keel. Nende hulgas on nii kohalikke lapsi kui ka teistest riikidest Eestisse elama tulnud lapsed. Kogu lasteaia peale on meil teise emakeelega lapsi rohkem kui eesti emakeelega lapsi. Sellest hoolimata omandavad kõik lapsed meil eesti keele. Mõnes rühmas sujub see lihtsamalt, aga rühmades, kus suurem osa lastest veel eesti keelt ei räägi, võtab see mõnevõrra kauem aega.

Kuidas edeneb laste eesti keele omandamine lasteaias?

Üldiselt on nii, et mida parem on lapse emakeele areng, seda lihtsamalt omandab ka teisi keeli. Uuringud näitavad, et lasteaiaeas laps võib omandada mitu võõrkeelt. Seejuures on oluline, et kodus räägitakse lapsega emakeeles, sest selle arendamine on hästi oluline.

Eesti keele omandamisel tuleb kindlasti kasuks, kui lapsel on võimalusi ka väljaspool lasteaeda eesti keelt kasutada. Näiteks, kui ta leiab mänguväljakult mängukaaslase, kellega saab eesti keeles rääkida. Samuti võib lapsega käia teatris. Lastele meeldib kindlasti nukuteater ja see on kasulik, sest nukud räägivad seal eesti keeles. Samamoodi on toredad eestikeelsed lastesaated. Last toetab see, kui tal tekib arusaam, et ta saab eesti keelt suhtlemisel kasutada ka väljaspool lasteaeda. Vanemad on küsinud meilt ka keeletundide kohta, kuid lasteaialaste puhul ei näe ma selleks vajadust. Eestikeelne keskkond ja positiivsed emotsioonid toetavad kõige enam. Arvestama peab ka seda, et laps vajab aega, et eesti keeles rääkima hakata, nö vaikiv periood, kus laps saab aru, aga ei räägi, on täiesti loomulik osa keeleõppest.

Olen tähele pannud, et lastel õnnestub eesti keele omandamine paremini, kui vanem on samuti valmis pingutama, et eesti keelt osata. Leidub ka vanemaid, kes eesti keelt ei õpi ja see mõjutab last. Selleks, et laps omandaks eesti keelt paremini tuleb kasuks, kui ta tunneb pere tuge ja motiveerimist.

Mis toetaks veel laste eesti keele omandamist?

Kui on soov, et laps käiks mõnes huviringis, siis seegi toetab lapse arengut ja aitab eesti keelt omandada. Samas tuleb ka vaadata, et lapsele jääks piisavat puhkeaega. Keele omandamist toetavad ka väikesed tegevused, kus laps saab harjutada eesti keelt. Näiteks, kui käiakse lapsega kohvikus ja laps saab eesti keeles öelda, mida ta soovib. Seejuures on ka tore, kui lapsevanem kiidab ja julgustab last eesti keelt kasutama.

Kui palju peab lapsi kooliks ette valmistama?

Aeg-ajalt oleme kokku puutunud sellega, et vanemad soovivad last ülemäära palju kooliks ette valmistada. Lapse eeldatavad arengutulemused on kenasti kirjas lasteaia õppekavas. Aeg-ajalt palume lapsevanematel hoogu pidada ja vaadata õppekavast järele, mida laps tegelikult võiks osata ja palume ajast mitte ette joosta.

Mõned lapsed arenevad kiiremini ja teevad asju kiiremini, kuid tuleb rajada ka vundamenti. Aeg-ajalt jääb see tähelepanuta. Näiteks liivamängud on olulised, et käsi areneks, et laps suudaks edaspidi paremini pliiatsit hoida. Kui anda lapsele kohe pliiats kätte, et hinnata tema tähtede kirjutamise oskust, siis jääb osa lapse arengut toetavast tegevusest tegemata. Meil jääb sageli puudu kannatlikkusest, sest tahame kõike ja hästi kiiresti.

Laps areneb ikkagi omas tempos. Selleks, et laps areneks, peab olema ka aega, mida tema eest ära ei sisustata. See on aeg, mille laps peab ise ära sisustama. Lasteaiaski loome sellise keskkonna, kus lapsed saavad ise mänge valida või välja mõelda ja omavahel suhelda. Et keegi ei jääks üksi, siis suuname lapsi minema teistega koos mängima. See toetab nende sotsiaalseid oskusi. Seejuures õpivad nad ka, et kõik ei ole alati ühel meelel ja mida tuleb teha selleks, et see üksmeel välja selgitada. Näiteks lepivad kokku, et algul mängivad üht mängu ja seejärel teist.

Mida teete lasteaias selleks, et teisi kultuure tundma õppida?

Sarnaselt teistele lasteaedadele on ka meil rahvuskultuuride päevad. See on päev, kus vanemad ja lapsed saavad tutvustada oma kultuuri. Kõigi lemmikud on alati need, kus saame proovida erinevaid rahvustoite. Eelmisel aastal toimus meil näiteks hällilaulude päev. Lapsed laulsid ette oma hällilaule, mõnel juhul oli ka lapsevanem laulmas. Osad vanemad ja lapsed filmisid üles selle, kuidas nad koos oma kultuurile omast hällilaulu laulsid ja vaatasime seda koos.

Meil on olnud ka erinevate rahvaste tantsude festival. Tänavu tegime nii, et igas rühmas valiti välja üks tants, mille lapsed selgeks õppisid ja festivalil teistele esitasid. See oli põnev ettevõtmine, sest tänu valikuprotsessile said lapsed tutvuda erinevate rahvaste tantsudega.

Ma arvan, et täiskasvanutel on palju õppida sellest, kui lihtsalt ja loomulikult lapsed turvalises keskkonnas muutustega harjuvad. Nii saab teisest kultuuriruumist lapse Eestisse tulek olla tema jaoks põnev avastamine, kui teda ümbritsevad täiskasvanud loovad selleks keskkonna ja annavad talle aega omas tempos areneda. 
 

Eesti lasteaias käinud lastel on teatud eelisseis, sest on omandanud teatud baasoskused eesti keeles. Kui laps eesti keelt veel ei räägi või on keeleoskus väike, siis nõustame lapsevanemaid, kuidas nad saavad last kodus toetada eesti keele esmasel omandamisel ning tutvustame õppematerjale. Suvi on pikk aeg, mil on võimalik päris hästi omandada baassõnavara. Meie koolis on aastate jooksul õppinud päris palju lapsi, kes on tulnud Eestisse üle kogu maailma ega ole varem eesti keelt õppinud. Üldjuhul on neil eesti keele õppimine läinud väga hästi ja juba paari kuuga on nad hakanud algtasemel eesti keeles rääkima. Osad neist on aasta lõpuks paremate õpitulemustega kui eesti lapsed. 

Üha enam on ka lapsi, kellel on hariduslikud erivajadused. Nende laste toetamiseks on loodud mitmeid kasulikke tugiteenuseid. Välismaalt pärit lapsevanemad ei ole enamasti nende teenustega kursis ning paljudes riikides selliseid tugispetsialiste koolides ka ei ole. Tugispetsialistide poole pöördumise võimalust selgitame kõigile lapsevanematele. Selgitamine on vajalik, sest endiselt tajume lapsevanemate hulgas teatud häbitunnet, kuid tegelikult on tugiteenused lapsele kasulikud.

Mis on Eesti haridussüsteemis veel teisiti?

Riigiti erineb see, mis vanuses lapsed kooliteed alustavad. Meie poole on pöördunud lapsevanemad, kes on soovinud oma viieaastast last kooli panna nagu on nende riigis tavaks. Meil alustatakse kooliteed üldjuhul ikkagi seitsmeselt.

Sageli tekitab koolisüsteemi erinevus segadust ka siis, kui vanuse järgi peaks laps Eestis minema kolmandasse klassi, aga teises riigis käiks ta juba viiendas klassis. Tavaliselt on lapsevanemal sellega väga raske leppida, kuid oluline on mõista, et klassi number ei ole määrava tähtsusega, haridussüsteemid on erinevad.

Teistest riikidest pärit lastevanemad arvavad sageli, et kooli eest peab maksma. Osadele lapsevanematele oleme suisa korduvalt üle kinnitanud, et õppemaksu ei ole. Samuti ei pea tasuma õpikute ja töövihikute eest. Vajalik on soetada vihikud, pinali sisu, kunstitunni vahendid ja spordiriided lapsele. Anname lapsevanematele vajalike õppevahendite loetelu, mille juurde oleme lisanud ka pildid, et oleks lihtsam õiget asja osta. Oleme saanud tagasisidet, et pildid loetelu juures on olnud abiks. 

Lapsevanematel tasub jälgida, et lapsel oleksid kooli tulles vajalikud asjad kaasas. Samuti on oluline õigeks ajaks kohale jõudmine. Oleme kokku puutunud erinevate arusaamadega koolis käimisest. On tulnud ette olukordi, kus lapsed on kooli jõudnud tund-kaks hiljem ja lapsevanem leiab, see ei ole probleem, sest laps jõudis ju lõpuks kooli. Õigeks ajaks kohale jõudmine on siiski väga oluline, et laps ei jääks õppetööst maha. 

Kuidas suhtlete lapsevanematega, kes eesti keelt ei oska?

Meil on üsna palju mujalt tulnud lapsevanemaid, kes oskavad veidi eesti keelt ja nad saavad põhilistest asjadest aru. Kui lapsevanem eesti keelt ei oska, siis suhtleme ühise keele abil, aeg-ajalt on selleks vene keel, sageli inglise keel. Kõik sõltub sellest, millist keelt õpetaja oskab. On tulnud ette ka näiteid, kus lapsevanem on kooli tulnud koos tõlgiga. Hiljem, kui lapsed räägivad eesti keelt, siis nad oma vanematele tõlgiks. 

Oleme kasutanud ka tõlkeprogrammide abi suhtlemisel. Kui kooli poolt läheb lapsevanematele info eesti keeles, siis palju tõlgivad selle ise enda jaoks. Julgustame vanemaid, et vajadusel küsiks nad õpetajalt üle.

Kas teete infotunde ka inglise keeles?

Avatud uste päeval oleme teinud infotunni ka inglise keeles, kui meil on suurem hulk lapsevanemaid, kellega meil on ühiseks keeleks inglise keel. Infotunnis anname üldise ülevaate, kuid täpsemad asjad on oluline ikkagi üks-ühele vesteldes läbi arutada. Vestlustel saame paremini aru, millised on lapse oskused ja arutame läbi, milliseid toetavad tegevused on vajalikud lapse õppimise toetamiseks koolis teha.

Meil on ette tulnud ka naljakaid juhtumeid, kus pere on tulnud otse lennujaamast, olnud meil kabinetis kohvritega ja soovinud lapsele koolikohta. Enne on vajalik siiski muud dokumendid korda ajada ja alles seejärel saab lapsele koolikohta küsida. Aasta jooksul saame ka päris palju kirju inimestelt, kes plaanivad perega Eestisse kolida ning uurivad koolikohtade ja kooli korralduse kohta. Tutvustame oma kooli, kuid selgitame ka seda, et koolikoht leitakse üldiselt elukoha põhiselt. See, et lapsevanemad teevad eeltööd, on väga positiivne ja selgitame hea meelega.

Seejuures ka selgitame, et koolis on õppetöö eestikeelne. Kasutame küll keelekümblusest tuttavaid meetodeid, aga üks-ühele tõlget tunnist ei pakuta. Tihtipeale me ka ei oska lapse emakeelt. Vanemate loogiline reaktsioon selle peale on, et laps ei saa siis ju midagi aru. Jah, alguses ei saagi paljust aru, aga see oskus tuleb tegelikult väga ruttu, kõige esimesena saavad selgeks sageli korduvad ja põhilised asjad. 

Leidub ka vanemaid, kellel on ootus, et kui laps on käinud võib-olla kolm nädalat koolis, siis selle ajaga võiks laps eesti keelt vabalt rääkida. Nii kiiresti see siiski ei õnnestu, mõnel lapsel võib ka kuluda aasta või kaks. Uue keele õppimisel on loomulik n-ö vaikimisperiood, mil laps mõistab talle öeldut, kuid ta ise räägib veel väga vähe.

Kas teil on jagatavaid materjale lapsevanematele, et laps saaks eesti keelega tuttavaks?

Kui laps üldse eesti keelt ei oska ja lapsevanem on huvitatud, siis anname kaasa piltsõnastiku või sõnastiku lihtsama sõnavaraga, mis sisaldab kooliasjade nimetusi, viisakusväljendid ja igapäevaseid tegevusi. Kui laps tuleb kooli, siis on juba mitmed asjad tema jaoks tuttavad. 

Teine pool on tähtede tundmine ja lugemis- ja kirjutamisoskus. Kui esimesse klassi tulles tähti ei tunne ja sõnu kokku ei loe, siis on väga raske. Üldjuhul kooli tulles lapsed tunnevad tähti ja oskavad lugeda, vähemalt veerida. Üritame vanematega jõuda kokkuleppele, et nad suvel õpetaks last natuke lugema ja kirjutama. Isegi kui lapsevanem ei oska eesti keelt, siis tähestikku oskavad lapsevanemad ikka lastele õpetada. Vajadusel kohtume uuesti veel augustis, et arutada, mida lapse heaks saab veel enne kooliaasta algust teha. 

Kui lapsevanem üldse eesti keelt ei oska, siis on kodus last keerukas aidata. Samas rõhutame alati lapsevanematele, et kui te ise eesti keelt ei oska, siis saate aidata sellega, et olete lapsele moraalselt toeks ning loote lapsele rutiinid. Kui laps tuleb koju, siis vaatate, et ta harjutaks näiteks lugemist. Eesti keel on tegelikult lihtne lugemise keel, kus ei ole keerukat hääldust.

Kuidas algab lastel eesti keele õppimine?

Iga uue keele õpetamine algab lihtsamatest asjadest. Mujalt riikidest pärit lastele on meil eesti keele tunnid, kus õpetame eesti keelt teise keelena. Need tunnid toimuvad väikestes rühmades ja on moodustatud tasemete järgi. Kuna meie koolis on päris palju lapsi, kelle emakeeleks ei ole eesti keel, siis oleme algklasside materjale kohandanud, näiteks lisanud juurde pildimaterjali.

Eraldi pöörame tähelepanu sellele, et iga teema osas õpetada lastele kõige olulisem sõnavara selgeks. Samuti vaatame, et õppetöö oleks lõimitud ning võimalikult palju sama sõnavara saaks kasutada ka erinevate ainete tundides. See aitab sõnavara kinnistada ja luua seoseid eri valdkondadega.

Meie kool on kogupäevakool. See tähendab, et lastel on võimalus kella viieni koolimajas olla. Nad saavad siin koos õpetajate ja eripedagoogidega teha koduseid ülesanded. Samuti on meil suur hulk tasuta huviringe, mis samuti toetavad keeleõpet. Näiteks kokandusring ei ole ainult selleks, et ühiselt söögi valmistamist õppida, vaid sealgi harjutame lugemist ja retseptidest arusaamist. Samuti on spordiringid, eriti meeskonnamängude omad hea võimalus eesti keelt harjutada. 

Koolivaheaegadel pakume linnalaagreid. Seegi toetab keeleõpet. Teine pool on see, et laps ei peaks sel ajal lihtsalt kodus olema, vaid ta saab osa võtta huvitavatest tegemistest, mis avardavad silmaringi. Samuti tutvume Tallinna linnaga, mõnikord teeme ka väljasõidu.

Kuidas kool jälgib lapse arengut? Mis võimalused on siis, kui kõik ei kulge ootuspäraselt?

Teeme regulaarselt tasemeteste või kokkuvõtvaid töid, kus kaardistame erinevaid osaoskuseid. Kutsume vanemaid ka regulaarselt kooli kohtumistele, et anda ülevaade lapse arengust, mis on hästi selgeks saanud ja mis vajab toetust ja tähelepanu. Kui näeme, et näiteks keeleõpe ei liigu sellises tempos nagu tahaksime, siis arutame vanemaga koos, mis võib olla selle põhjuseks. Vahel on selleks vähene õpimotivatsioon, näiteks siis, kui perel on kõhklus, kui kauaks nad Eestisse üldse jäävad. Võib-olla on põhjuseks mõni kurb perekondlik sündmus või raskused uue elukeskkonnaga kohanemisel. 

Võib-olla vajab laps psühholoogilist tuge. On tulnud ette olukordi, kus laps ei oska ühtegi teist keelt peale oma emakeele, siis on ta saanud psühholoogilist nõustamist veebi teel oma koduriigist. Kui laps oskab natuke eesti või inglise keelt, siis saame ise nõustamise korraldada. Teatud hetkedel vajavad lapsed abi ja koos vanemaga saame läbi arutada, millist abi on vaja. 

Kui vanematel on huvi, kuidas koolis õppimine, siis kutsume vanemaid kooli. Nad võivad tulla kasvõi terveks päevaks kooli, sellest ei pea meile ette teatama. Nii näeb igaüks ise, kuidas meil õppetöö toimub, mis me erinevates tundides teeme, kuidas laps osaleb tegevustes.

Kuidas kaasate lapsi ja lapsevanemaid oma kultuuri tutvustamisse?

Meil on koolis olnud ka kultuuripäevad või võõrkeelte nädalad. Lapsed esinevad seal näiteks lugedes luuletusi oma emakeeles. Kui meil on lapsevanemate hulgas olnud suurem kogukond samast riigist, siis on nad ka midagi ühiselt ette võtnud. Kui meil oli suurem hispaanlaste kogukond, siis nemad tegid meile hispaaniakeelse jõuluetenduse. Katoliikliku riigina on nende jõulutraditsioonid natuke teistsugused, kui meil tavaks. Meil käib koolis ka suur hulk ukraina lapsi ja nende vanemad on kultuuripäevadel tutvustanud oma rahvussööke, samuti tutvustasid oma lihavõttetraditsioone. 

Õpetajate päeval on meil traditsioon, et hoopis lapsevanemad annavad tunde. Päris paljud teistest riikidest pärit lapsevanemad on seda võimalust kasutanud ning tutvustanud oma kodumaad või õpetanud enda emakeelt. Alguses on osad neist veidi peljanud, kas tulevad tunni andmisega toime, kuid need on olnud alati väga vahvad. Ja kui keelega jäädakse jänni, siis lapsed aitavad hea meelega. 

Mida soovitate selleks, et toetada eesti keele omandamist ka väljaspool kooli?

Kasulik on osa võtta huvitegevusest, mis toimub just eesti keeles. Võib-olla leida mõni sõber, kellega harjutada eesti keelt. Sealgi võib ette tulla eesti lastele omane käitumine, et nad kipuvad kergesti üle minema inglise keelele. Kui aga väljaspool kooli eesti keelt ei kasuta, siis keeleoskus hästi ei arene. Lastel areneb keel hästi mängude käigus ja omavahel suheldes.

Koolis oleme meiegi kokku puutunud olukordadega, kus ühe eesti keelest erineva emakeele rääkijate hulk on suurem ja neil on mugav suhelda omavahel oma emakeeles. Koos koolis on nii tore, aga eesti keele harjutamine jääb unarusse. Soovitame alati kasutada kõiki võimalusi eesti keeles rääkimiseks ja keele õppimiseks.

Vanemate hulgas on levinud ka erinevad lähenemised. On neid, kes on juba lasteaiast saati on lapsele rääkinud ja teda julgustanud, et lasteaias või koolis olles räägiks ainult eesti keeles kõigiga, et harjutada eesti keelt. 

Multikultuursus laiendab silmaringi ja on põnev, aga see paneb proovile olukorra, kus eestikeelses koolis on eestikeelne laps oma klassis või rühmas ainus eestlane ning tal ei ole ühtegi sõpra, kellega vahetunnis eesti keeles rääkida. Meie soov on, et igal lapsel oleks koolis sõbrad ja kõik lapsed saaksid areneda ja õppida – selleks ongi ülioluline eeldus eesti keele oskus ja keeleõpe. Oluline on harjutada, et keeleoskus areneks.